Kirjas esineb 5 lühikest vokaali /a, e, i, o, u/, 5 pikka vokaali / ā, ē, ī, ō, ū/, vokaal /y/, 9 üksikkonsonanti /k, l, m, n, p, r, t, v, w/ ja üks digraaf /ng/ 6 Pukapuka keeles esinevad artiklid: e – vaste inglise keele a, an E tāne loa kāe lolo. – Ta on üks rumal mees. (ingl k „He is a stupid man.”) te – vaste ing the nā – vaste the (mitmus) 6 mitmust väljendatakse häälikupikkuse muutuse ja silbikorduste abil: matua – täiskasvanu, (lapse)vanem mātutua – vanemad matua tāne – isa matua wawine – ema wāwine – naised 6 Isikuliste asesõnade arvukategooriaid on kolm, ainsus, mitmus ja duaal, lisaks tehakse vahet, kas kõnetatav kuulub asesõnaga väljendatavasse gruppi või mitte: māua – meie kaks (välja arvatud see, kellega räägitakse) (häälikupikkus on oluline; vrd maua – saama, suutma) mātou – meie, kolm või rohkem (välja arvatud see, kellega räägitakse) – Aumai
Kõrisulghäälikud ja /h/ on muutunud nulliks, samamoodi ka /s/ mõnel juhul. Algne polüneesia keele /w/ on anuuta keeles muutunud /v/-ks(keele ainuke frikatiiv). (3) 16- Täishäälikud: a, aa, e, ee, i, ii, o, oo, u, uu (2) 17- Anuuta keele vokaalsüsteem on normaalse suuruga, koosnedes viiest põhivokaalist ja nende pikematest vastetest. (3) 18- Hääliku pikkusest oleneb sõna tähendus. 19- Näide. 'matua' tähendab abikaasat(mees/tähtis/peamine), aga 'maatua' tähendab vana või vana inimest ning 'maatuaa' tähendab vanemat. 20- Üks tähtis probleem kõnes on õigesti mõistmine, kas rõhutatakse silpi või kasutatakse lihtsalt pikemalt silpi. Enamus kontekstis sellel küll vahel pole, sest lause sees saadakse mõttest aru. 21- Üheks eripäraks on kõnekeeles, eriti kiires ja tormakas, rõhuta vokaalide ära jätmine
annaabi.ee 
