juurdekasv on kõigest 1-2 kuupmeetrit hektari kohta. On vähe puuliike ja hõredalt. Sajab piisavalt ning aurumist on vähem kui sademeid. Loomastik on liigivaene. 6)Metsa tuleb pidevalt hooldada: istutada, külvata, teha kahjurite tõrjet, hooldusraiet, uuendada kraave ja metsateid. Metsamajanduses on tootmistsükkel väga pikk, 80-100 aastat. Okaspuude puitu kasutatakse ehituseks, lehtpuude puitu rohkem kütteks. Enamasti kasutatakse tarbe puiduna, tselluloosi ja paberi tootmiseks. 7)Arengumaad ekspordivad enamasti ümarpuitu (ka väärispuitu), mis on vähetulus. Kuid arenenud maad ekspordivad rohkem puidutooteid, mis on tulus. Arenenud riikides on arenenud metsatööstus kompleksid, riigil on kontroll tootmise üle. 8)Metsade pindala väheneb: rahva arvu kasvust, kütte puude vajadusest, tormikahjustustest, tulekahjudest, kahjurite rünnakust ja puidu ja puidutoodete
pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuride 195 kuni 230C. Tavalise puiduga võrreldus on termopuit tumedam. Kasutatakse ukse- ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus, vähenevad niiskusdeformatsioonid. PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid,
· Pinnatöötlus · Pakkimine · Spoonliimpuit ehk vineerkihtpuit (kertopuu) on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsiooni võib olla erinev. · Väikesem põhjus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. Termotöödeldud puit · Termopuitu tuntakse ka nn suitsutatud või kuumatöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuril 195 kuni 230C. · Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam. · Kasutatakse ukse-ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. · Termotöötluse tulemused: · Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus · Suureneb vastupidavus seenkahjustuste suhtes · Paranevad soojaisolatsioon omadused · Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb.
järgult kõvamädanikust pehmemädanikuks. Laomädanikuks loetakse ka jalalkuivanud puude maltspuidus esinevat mädanikku. LAOMÄDANIK METSAMÄDANIK MÄDANIK · Metsamädaniku kaitsetsoon kasvava puu puidu värvuse muutus metsamädanikku põhjustava seene seeneniidistiku puitu tungimisel. Puidu värvus muutub selles tsoonis nõrgalt hallikaslillaks tõrjeainete toimel mida puu eritab. Kaitsetsoonis sisalduv puit on klassifitseeritav kõvamädanikuga puiduna. Vaata ka mõistet mädaniku poolt kahjustatud puit. MÕLU Mõlu puutüves täielikult või osaliselt puidukihtidega ülekasvanud surnud puidu ala, mille pinnal on radiaalne lõhe. · Lahtine mõlu avaneb palgi külgpinnale või palgi külg- ja otspinnale (joonis 9, A). · Kinnine mõlu avaneb ainult palgi otspinnale ja on külgpinnal kinni kasvanud (joonis 9, B). A lahtine mõlu B kinnine mõlu
ahjude kütmiseks(metallide sulatamiseks) majade ehitamiseks jne. Näiteks alates XV saj. On 18 riiki kaotanud üle 95% ja veel 11 riiki rohkem kui 90% oma kunagistest metsadest 24. Iseloomusta erinevaid metsatüüpe + nende levik! Parasvöötme okasmetsad- kasvavad aeglaselt on suhteliselt hõredad ja väikese aeglase juurdekasvuga. Metsad koosnevad vähestest puuliikidest aga peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbe puiduna nt: tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina jm. Levik peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Üle 80% neist on Venemaal ja Põhja- Ameerikas (USAs ja Kanadas). Parasvöötme leht- ja segametsad- pindala on põllumajandusliku tegevuse tõttu ja suure asustuse tiheduse pärast tunduvalt vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad ja on liigirikkamad. Levik Kesk- ja Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerika idaosas, Ladina- Ameerikas, Aafrikas, ning Kagu- ja Lõuna- Aasias
Suhteliselt väikese koguse energiat haaravad fotosünteesiks maa- ja veetaimed. Osa sellest tagastavad taimed soojuskiirgusena atmosfääri, osa salvestavad aga biomassina. Maapõues või merepõhjas võib surnud biomass aeglaselt muunduda fossiilkütusteks. Osa taimede biomassist tarbivad taimetoiduna elusolendid, kes tarbitud energia samuti osalt soojusena atmosfääri või hüdrosfääri eraldavad, osalt aga omaks biomassiks muundavad, mis samuti võib hiljem salvestuda fossiilkütusena. Puiduna, turbana ja väga väikesel määral ka fossiilkütustena salvestub aastas käesoleval ajal ligikaudu 0,4 ZJ energiat. Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia kiirgub Maa mõlemal poolel pikalainelise infrapunase (soojus-) kiirgusena tagasi maailmaruumi, põhjustades maapinna ja õhu temperatuuri ööpäevast vaheldumist. Väike osa muundub enne seda tuuleenergiaks, veel väiksem osa aga pinnavoolu hüdroenergiaks. 8
moodustavad 25...33%. Puu biomassi jagunemine tüve, koore, okste ja lehtede (okaste) vahel sõltub suuresti puu liigist ja vanusest. Puidu biomassi kui taastuvat vaadeldakse tänapäeval stabiilse nii energiaallikana kui ka toorainena keemiatööstusele. Ülemaailmse energeetika nõukogu andmetel(1996) kasutati puitu maailmas 1,9 109 (miljardit) m3, puidujäätmeid aga 300 miljonit m3. Ülemaailmse energeetika nõukogu andmetel (1996) kasutati biomassi puiduna 1,9 109 (miljardit) m3, puidujäätmetena 300 miljonit m3. Euroopa liidu riikides 35 kogu energiavajadusest kaetakse biomassi arvelt, mõnedes riikide ulatub see näitaja aga 23%-ni (Soome), 18% (Rootsi) ja 12% (Austria) 1,9 mln. ha ehk 44,4% Eesti pindalast on kaetud metsaga, mille kasvav varu on ca 280 mln.m3. Aastane prognoositud juurdekasv on 9,2....9,8 mln m3 ja vastavalt Eesti Põllumajandusülikooli andmetele võiks lubatav raiemaht ulatuda 8...9 mln. m3-ni.
pinnatöötlus, pakkimine. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuit ehk vineerikihtpuit on kihiline materjal, mida valmistatakse spoonide kokku liimimise teel. Spoonide kiudude orientatsioon võib olla erinev. Väikesem põlevus kui saematerjalil või lamellliimpuit. Püsib hästi mõõdus. Valmistatakse mitmesuguseid tala-, raam-, kaar-, ja sõrestikkonstruktsioone. TERMOTÖÖDELDUD PUIT Termopuit tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuride 195 kuni 230C. Tavalise puiduga võrreldus on termopuit tumedam. Kasutatakse ukse- ja aknamaterjalina, põranda- ja seinapaneelidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus, vähenevad niiskusdeformatsioonid. PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid,
niiskusele vähem kui puit. Vineeri kasutatakse muu hulgas kandeelementides, põhikonstruktsioonides jäikuselemendina, vooderdamiseks, tasandamiseks, kujundamiseks, sisustus- ja puusepatöödes. 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. 3 Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. Lisaks on see peamiselt tervete okstega A- või B-klassi kvaliteediga puitmaterjal. Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi.
40...45%, hemitselluloosi 25...40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24...33%, lehtpuudes 16...25%. Puidu kütteväärtusest langeb ca 40% ligniinile. Metsas kasvava puu kogumahust saadakse puitu 59...69% (okaspuud), oksad, kännud ja koor moodustavad 31...41%. Puu biomassi jagunemine tüve, koore, okste ja lehtede (okaste) vahel sõltub suuresti puu liigist ja vanusest. Ülemaailmse energeetika nõukogu andmetel kasutati biomassi puiduna 1,9 mld m3 aastas, puidujäätmetena 300 mln m3 aastas. Euroopa Liidu riikides kaetakse keskmiselt 3,5% energiavajadusest biomassi arvelt, mõnedes maades on see näitaja aga tunduvalt kõrgem: 23% Soomes, 18% Rootsis ja 12% Austrias. Maaülikooli andmetel on 2,27 mln ha ehk 51,5% Eesti pindalast kaetud metsaga, mille kasvav varu on ca 449 mln m3. Vastavalt metsanduse arengukavale (20012010) võiks lubatav raiemaht ulatuda 13,1 mln m3-ni
· poolrasketeks (450...750 kg/m3), kasutatakse vaheseinte ehitamiseks; · rasketeks (750...1100 kg/m3), kasutatakse põrandate tegemisel. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Vineeri paksus 4-30mm. Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 195 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Termotöötlus sobib kõikide puiduliikide puhul. Laminaat on suhteliselt õhuke, kuid samas väga kulumis- ja kriimustuskindel materjal. Koosneb ta mitmest vaikudega immutatud ning kõrge temperatuuri ja rõhu all kokku surutud pärgamiini kihist. Laminaadi välimuse kujundab dekoratiivne mustrikiht. Kulumis- ja kriimustuskindluse aga annab mustrikihti kattev läbipaistev kulumiskiht.
Vineerile on omased kõrged tugevusnäitajad, väike mass (näiteks 4x väiksem alumiiniumist), madal soojus- ja helijuhtivus ja on kasutatav keemiliselt agressiivses keskkonnas. Kui vineeri valmistada veekindlatel liimidel, saadakse niiskuskindel vineer, millest valmistatakse kandekonstruktsioone 10. Termotöödeldud puit, liimpuit Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. Lisaks on see peamiselt tervete okstega A- või B-klassi kvaliteediga puitmaterjal. Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi. 1
Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud. · Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi: 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur tõstetakse kiiesti ligemale 1000C-ni ja seejärel aeglasemalt kuni 1300Cni. Puidu
annaabi.ee 
