Vineerilehe kaardumise vältimiseks on tavaliselt kihtideära paaritu väljaarvatud juhtudel kui kokku on liimitud kaks paaritud nt 3 kihti.Valmistamine kasest, lepast, saarest, tamest, pöögist, nulust, haab, vaher, lehis.Vineerisisekihid võivad olla eri kihtidest.Vineerile anna nimetuse selle puidu liigi või liikide kasutamine milline on vineeri väliskihil.Vineeri kihid võivad olla erinevatest puiduliikdest kuid, siis peavad vineerikihid olema parriti ühest puiduliigist ja ühesuguse paksusega.kihtvineeride tootmine toimub järgmiste operatsioonidega.1. Nottide aurutamine 50-80 kraadises kuumas vees, baasides.2.Spooni koorimine koormis masinal.3.tükedaldamine toimub giljotiin kääridel.4.Kuivatamine kuvatites 1korruseline või mitmekorruseline kiati kuivatuson 100-160 kraadi.Keskmine 140 kraadi.Kuivatamine toimub kuumade plattidega ehk valtside eh krullikutega.Niiskus sisaldusega 5-6% või siis 8+-2%.Spooni korkimine toimub stantartimise põhimõttel
piisavalt aega ühtlase tooni saamiseks. Vesipeits tõstab pinnalt kiud üles mis tõttu peab pinda enne peitsimist niisutama ning tõusnud kiud maha lihvima. Akrüülpeitsid on kõige uuem peitsid mis põhinevad akrüülvaikudel. Tegu on emulsioonidega, mis jätavad puidu pinnale pigmendi kihi. Akrüülpeits tõstab pinnakiude vesipeitsist vähem ja on pleekimiskindlam. Tiheda lehtpudu peitmiseks peab peitsi umbes 10% lahjendama. Enne peitsimise alustamist on soovitatav peitsida samast puiduliigist proovitükki, et teada saada kas toon on selline nagu vaja. Tasapinna peitsimiseks kanna peits pikikiudu pintsli või tampooniga pinnale, kattes jätkukohad enne kuivamist. Liigne peits korja kangas padjaga kokku ja laota ühtlaselt laiali. Otsapinna peitsimisel tuleks seda enne peitsimist valge sellakiga või krundiga. Spoonitud plaate võid töödelda sama moodi nagu täispuitu. Vana mööbel aga tuleb peitsida piiritus- või lahustipeitsiga. Spoonist paigad kasta peitsi sisse enne liimimist
pinnale kandmine toimub vastavalt tootja poolt esitatud juhendamterjalile, aga kasutatakse peamiselt, kas autoklaavimist, sissekastmist või pihustamist. Pinda võib hiljem ka katta viimistlusmaterjalidega. Paljude toodete puuduseks on nende vähene UV -kiirguse taluvus. Puit on põlev ehitusmaterjal, mis tulekahju olukorras süttib ning mille käigus puidu pindmine osa söestub, säilinud siseosa aga säilitab endiselt nii staatilisekui ka tulepüsivuse. Puidu söestumiskiirus oleneb puiduliigist (okaspuit monolitsena 0,8, liimpuiduna 0,7 ja vähemalt 20 mm paksusega puitplaadina 0,9 mm/min; suure tihedusega lehtpuit 0,5 ja väikese tihedusega 0,7 mm/min)ja tema tulele avatusest (1-, 2-, 3- või 4 küljest tulele avatud. Vastavalt nimetatud kriteeriumidele arvutatakse jääkristlõike suurus ning sellest lähtuvalt tugevusnäitajad. Puitkonstruktsioonide tulepüsivust saab parandada elementide ristlõike suurendamisega 8jääkristlõige
Tooriku pikkuses jätkamisel kasutatakse kaldlõikelist sileservseotist ja hammastappi. Mida pikem on kaldlõige, seda tugevama liite saame. Optimaalseks loetakse kaldlõike pikkust, mis on 5-8 tooriku paksust. Liimitud plaatdetailid tuleb konstrueerida selliselt, et neis ei tekiks sisepingeid – detaili mõlemal pool sümmeetriatelge peab olema ühesugune arv liimitud kihte (vineer, spoon, paber, plastik jne). Liimitavad kihid peavad olema samast puiduliigist, ühepaksused ja ühesuguse kiudude asetusega. Kui ei ole võimalik hoiduda mittesümmeetrilisest kihtide asetusest, tuleb kasutada täiendavate kihtide liimimist. Näiteks kappide tagaseintele, mis on valmistatud pealistatud puitlaastplaadist või Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II puitkiudplaadist tuleb ka taha liimida kiht kõverdumise vältimiseks. Kui on võimalik tagaseinte naelutamine või kruvidega kinnitamine, ei ole tagumist kihti vaja panna.
Maksimaalne vaba niiskuse sisaldus sõltub kiuõõnte mahust ja kiududevahelistest tühimikest ning on erinevatel puuliikidel 6070% kuni 250%. Seotud niiskuse sisalduse muutumine mõjutab mitut puidu omadust (mõõtmeid, mehaanilisi omadusi). Niiskuse suurenedes üle küllastuspiiri ei muutu enam puidu ruumala vaid suureneb puidu mass. Seega esineb niiskust puidus kolmel viisil: seotud veena ehk hügroskoopse veena, vaba veena ja keemiliselt seotud veena. Puidu niiskus sõltub puiduliigist, aastaajast ja kasvukohast. Okaspuude maltspuit on tunduvalt niiskem kui lülipuit (mööda maltspuitu transporditakse toitaineid ning on seega niiskem), lehtpuudel nii suurt erinevust ei ole. Kui puit seisab pikka aega muutumatu olekuga õhus, tekib temas püsiv niiskus. Niiskusega seotud kujumuutused Puidu kuivamine ja paisumine Puidu kuivamise käigus eraldub kõigepealt vaba vesi. Radiaalsuunas liigub niiskus mõnevõrra kiiremini kui tangentsiaalsuunas (säsikiirte mõju)
tahetakse endale vähem tööd jätta lihvimise näol. Vanad põrandalauad võivad tihti olla kahjustatud niiskuse, mädaniku või kahjurite tõttu või lihtsalt kulunud. Sellisel puhul viiakse läbi laudade proteesimine või plommimine, kus kahjustatud tükk saetakse ära ja asendatakse samaväärsega. Kahjustunud puit tuleb asendada tiheda lülipuiduga. Parandusteks kasutatav puit peab olema sama kvaliteediga ja samast puiduliigist kui vana ja aastaringide suund peab olema sama , et vältida pingete tekkimist vana ja uue puidu vahel. Samuti peab see olema vastava kuivusastmega. Põrandalaudade proteesimisel kasutatakse PVA-d ja polüuretaanliimi, nn. paisuvat liimi. Põrandalaudade vahesid pole võimalik kunagi täiesti likvideerida, kelle jaoks on see oluline, võib ühe variandina proovida mastiksit, mis on musta värvi ja mida kasutatakse eriti just
Elektrimootorite võimsus, kW 15,3 2.3. Laastuvaiba eelpressimine. Pressimisintensiivust iseloomustatakse surveastmega E e E= p e - laastuvaiba paksus enne pressimist, mm 10 p - laastuvaiba paksus pärast pressimist, mm Surveaste sõltub puiduosakeste suurusest ja kujust, puiduliigist ja puitlaastplaatide tihedusest. Surveastme väärtus on alusplaatidel pressimisel 2,5 3,0 ning ilma alusplaatideta pressimisel 3,5 - 4,5. Selline surveaste saavutatakse esimesel juhul pressimissurvel 1 - 1,5 MPa, teisel juhul pressimissurvel 3 4 MPa. Laastuvaiba eelpressimisel Kasutatakse ühekorruselisi perioodilisi presse, pideva laastuvaiba eelpressimisel sammuvaid presse, roomikpresse ja valtspresse. Suure tootlikkuse korral on soovitatavad pidevpressid, sest
Puidul on väike soojusjuhtivus, mistõttu on ta hea ehitusmaterjal. Soojusmahtuvus sõltub temperatuurist ja niiskuse-%. 24. Millistest füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidu elektrilised omadused nagu elektrijuhtivus, takistus ja läbilöögitugevus? Puidu elektrijuhtivus, elektritakistus ja läbilöögitugevus - kuivas olekus on puit halb elektrijuht, sõltudes peamiselt niiskusest, temperatuurist, puiduliigist ja voolu suunast. Puit niiskusega alla hügroskoopse niiskuse kaotab elektrijuhtivuse ja muutub isolaatoriks, niiskuse suurenemisel 30% tõuseb puidu elektrijuhtivus miljoneid kordi. Edasisel niiskuse suurenemisel enam olulist kasvu ei ole, sest elektrijuhtivus muutub võrdseks vee elektrijuhtivusega. 25. Selgitage mõisteid heliläbilaskvus, -absorbtsioon ja resonantspuit. Nimetage helipuiduks sobivaid liike.
2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,kui võtta arvesse tugevust ja kaalu siis ületab kaalu: september 2008 5)hea lõike töödeldavus 6)hea liimitavus 7)hoiab hästi kruvi klambreid,naelu 8)väike soojajuhtivus sooja paisumine 9)keemiliselt ümbertöödeldav 10)mitte magneetiline 11)kuiv puit on lielektrik Negatiivsed omadused 1. Ühest ja samast puiduliigist puude omadused sõltuvad kasvamistingimustest. 2. Puit ei ole ühesugune materjal,omadused sõltuvad materjali erinevad suunad- otselõige,tangensiaallõige,radiaallõige. 3. Puit on hugroskopne materjal.see tähendab imeb õhust niiskust või annab selle ära (0- 30%)ulatuses 4. Niiskusemuttumisega kaasneb ka puittetailile mõõtmete ja kuju,muutumine ning lõhenemine. 5. Mädanemise ohtlikkus:seenhaigused ja bakterid 6
poorides parema soojusjuhi vee vastu. 24. Kas puidu soojusmahtuvus on suurem või väiksem kui soojusjuhtivus? Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub soojusmahtuvus? Puidul on väike soojusjuhtivus, kuid palju suurem soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal. Soojusmahtuvus sõltub peamiselt: Ei sõltu: Temperatuurist Puiduliigist Suurel määral niiskuse-% Puidu tihedusest 25. Millisel puidu töötlemise operatsioonil on oluline teada soojusmahtuvust? See omab tähtsust puidu kuivatamisel vajaliku soojushulga arvutamisel ja sellest sõltub kuivatustehnoloogia valik! 26. Kui suur on puidu soojuspaisumine puidukiudude ristisuunas võrreldes pikisuunaga? Kas temperatuur puidus tõuseb kiiresti või aeglaselt? Ristisuunas on 10 korda suurem
Lõikab puitu nii edasi kui tagasi liikumisel . Segasaagimise hambad . Sobivad nii piki kui ristikiudu saagimiseks Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel Räsa . Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem . See saavutatakse hammaste painutamisega kahele poole sealehte ehk sae räsamisega . Saehammaste räsamine Räsa suurus sõltub : Puiduliigist : pehmetel puuliikidel suurem kui kõvadel Puidu niiskusest : niiskema puidu saagimisel suurem Sae teritamine toimub viiliga Kasutatakse kolmnurkse või rombikujulise ristlõikega viile Tänapäeval kasutatakse üha enam karastatud hammastega saagisid, mis ei vaja üldjuhul teritamist . - VUKSSAAG - RAAMSAAG - TAPISAAG .e. ROOGSAAG - JAAPANISAAG Sae töökorda seadmine .
suuri kui väikeseid õõnsusi. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, seega ühe mahuühiku (puidusubstants koos kõikide õõnsustega) massina. Puitaine massi ja selle kompaktruumala (ruumala, kui puidust on välja pressitud kõik õõnsused) suhet nimetatakse puitaine tiheduseks. Puiduaine põhiline osa on koondatud tselluloosist ja ligniinist koosnevatesse rakuseintesse. Puitaine tihedus on seega puiduliigist olenemata ligikaudu sama, mis tselluloosil (1,58 g/cm³) ja ligniinil (1,40 g/cm³). Puitaine täpne tihedus määratakse puitmaterjali heeliumi sisse asetamisel ning tiheduseks saadakse keskmiselt 1530 kg/m3 (1,53 g/cm3). Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis sisaldab ta vähemal või suuremal määral niiskust. Puidu tiheduse puhul peab kindlasti teadma niiskussisaldust, sest tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda.
võrdeline elektriisolatsiooni materjalidega. Niiskuse suurenedes suureneb elektrijuhtivus. Õhukuiv puit on pooljuht. Kiudude küllastuspunktist kõrgema niiskussisaldusega puit juhib elektrit e tekib vee-elektrijuhtivus. Temperatuuri tõustes väheneb mahutakistus ja mida väiksem on W, seda rohkem mõjutab elektrijuhtivust. Läbilöögitugevus on elektrivälja tugevus, mille korral toimub elektri läbilöök. Läbilöögitugevus sõltub puiduliigist, niiskusest, temp, kiudude suunast. Niiskuse ja temp. kasvades läbilöögitugevus väheneb. Piesoelektriline efekt e kristallilised jõud mõjuvad kiududega 45° nurga all. Efekt on max absoluutselt kuivas puidus, kuid siiski pea olematu. Puidu elektrilisi omadusi saab kasutada puidu niiskuse määramisel, immutusprotssesil, kuivatamisel, liimimisel, staatilise elektri maandamisel, puidu lõikamisel jt.
tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu. Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures. 1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds. 4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds. 11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist. Soojajuhtivus on puidus pikikiudu suurem kui ristikiudu. 5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine 1)Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest(kaardumine, pragunemine) ja puitmaterjali enda vigadest. 2)Lõhed(praod)-jagunevad välimisteks ja sisemisteks
E mean - keskmine elastsusmoodul normaaltemperatuuril E 0 ,05 - elastsusmoodul normaaltemperatuuril PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 102/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Söestumissügavus Standardtulekahju jaoks tuleb söestumissügavus leida avaldisest dchar = β0 ⋅ t β0 - söestumisaste t - aeg minutites Puidu söestumisaste sõltuvalt puiduliigist ja omadusest mm/min a) Okaspuit Monoliitne okaspuit normtihedusega >290kg/m3 ja ristlõike 0,8 minimaalmõõtmetega 35 mm. Liimpuit normtihedusega >290kg/m3 0,7 Puitplaat paksusega 20 mm ja normtihedusega >450kg/m3 0,9
Mõõtude rida Läbimõõdud: 2,5 ; 3,0 ; 3,5 ; 4,0 ; 4,5 ; 5,0 ; 6,0..... Pikkused : 10, 12, 16, 20, 25, 30, 35, 40, 45, 50, 60...... Kruvid võivad olla : Galvaanilise kattega Ilma katteta ehk nn. Mustad kruvid Kate: tsink, messing, ....... Katte funktsioon : Kaitse korrotsiooni vastu Välimuse, tooni andmine Peened puidukruvid keeratakse puidusse ilma ettepuurimiseta (sõltub puiduliigist) Jämedamatele kruvidele puuritakse ette ava mis läbimõõdult vastab kruvi varda läbimõõdule Naelad Kasutatakse laudsepatöödel, ehituses, mööbli valmistamisel Nimimõõduks on läbimõõt ja pikkus Naelte tüübid : Ehitusnaelad Papinaelad - suurema peaga Liistunaelad – väikese peaga, karastatud Varda ristlõike järgi : Ümmarguse ristlõikega
elektrivool sagedusega 5- 14106 Hz. Soojus tekib kõrgsagedusvoolu elektrivälja toimel puidus eneses. Nii liimitakse ka väga pakse puittoorikuid. Toorikute tehnoloogiline hoidmine peale pressimist: Peale survealt vabastamist ei tohi kokkuliimitud toorikut kohe edasi töödelda. Neil lastakse seista liimi lõpliku kõvastumiseni, liimilahuse poolt puitu viidud niiskuse ühtlustumiseni ja sisepingete vaibumiseni. Järelhoidmise aeg sõltub liimist, puiduliigist ja edasisest töötlemisest. Liimimisresiimid: Liimimis kvaliteet oleneb suuresti pindade kokku surumisest. Kasutatakse kiilusid, pitskruve, liimklambreid, mehaanilisi ja mootoriga varustatud kruviseadmeid (hüdraulilisi ja neumaatilisi presse e suruõhu seadmeid). (kui tegemist naha- või kondiliimiga on kasulik materjal eelnevalt sioojendada) (liimi kihi paksus peaks olema 0,08- 0,15 mm). Pilet nr. 3 1.Puidu liigitamine. 2.Puidu survetugevus. 3.Liimide liigitus. 1
annaabi.ee 
