Niiske puit on le 25% Ehituspuidu niiskus aste on 15% Puukuiv materjal peab olema 13% Tisleri kuiv on 6-10% Puuvirna krgus peaks olema vhemalt 20 cm Virna laius ei tohiks olla le 50 cm Lauavirna vahe liistud peaksid olema tollised Liistud peavad olema ksteise all ,levalt alla Liist peaks raest max 20 cm kauguselt hakkama Ssipool alati lesse poole,siis lheb niiskus paremini vlja Laua otsad ei tohiks olla pikese poole Lauavirnad peaks olema phjast luna vi otsad katta mingi materjaliga n: eterniidiga Lauavirn peaks asetsema lagedama platsipeal Kuivatamis viisid: Kuivatada pstijalal, juurte peal Loomulik kuivatamine, kamberkivatamine- saab tisler kuiva puidu, Kontaktkuivatamine, kuivatamine krgsagedus vljad, kuivatamine infrapuna kiirtegaes, kuivatamine vedelikes, kondents kuivatamine, vaakum kuivatamine.
Üldtoiteharu Üldtoiteharu ülesandeks on toota suruõhku ja jaotada seda erinevate harude vahel . Üldtoiteharu algab kompressoriga ja lõpeb nelikkaitseklapiga.Kompressori ülesanne on pumbata välisõhk kõrgema rõhu alt edasi torustikku. Rõhureguleerimine toimub rõhuregulaatori abil. Kui rõhk saavutab lubatud maksimum väärtuse, laseb rõhuregulaator õhu kompressori tühikäigu seadmesse. Õhukuivati võib asuda rõhuregulaatoriga ühes seadmes ,kompressori töötamisel koguneb kondents vesi õhukuivatisse , üleminekul tühikäigule paisatakse kondentsvesi välisõhku. Esipiduriharu Esipidurharu ülesandeks on juhtida esirataste pidurite tööd .Suruõhu juhtimisel pidurikambrisse rattad pidurdavad ja õhu väljalaskmisel pidurid vabanevad .Pidurite rakendumist juhitakse jalgpiduri kraaniga . Tagapiduriharu Tagapiduriharu tööd juhitakse sama jalgpiduri kraaniga millega esipiduriharugi . Tagapiduriharu
Ma mäletan, et giid ütles, et need käigud on juba 450. aastased. Ja, et need on tehtud kindla mõttega Tallinna linnale. Mind küll jäi kummitama küsimus, et kuidas need käigud siis täpsemalt tehti ? Käigud olid tegelikult oodatust väiksemad, ma arvasin, et need on palju laiemad ja avaramad. Küll aga olid käigud puhtad ja hästi valgustatud, ja seal oli soe ka ning isegi seal oli korralik ventilatsioon ja WC. Väga põnevad olid need laealused, kus oli kondents kogunenud. Miinus oli jällegi see, et kahuri pilud olid kinni müüritud. Kõige üllatavamaks oli see, et meie giid ütles, et Bastioni käikudes elasid veel 2004. aastal kodutud ning, et Bastioni käigud olid üleni prügi täis, lisaks sellele elab Bastioni käikudes Eesti kõige suurem ämbliku liik ja, et neid ämblikud elavad ainult kahes Eestimaa kohas. Üks huvitav tunnel oli seal ka, taga lõpus, kust meid enam edasi ei lastud. Ma mäletan, et giid räägis selle kohta, kuidas
veel vähemalt 100mm paksuse EPS soojustuse sinna hulka, et parandada U- väärtust. Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha ja soojustuse sisse, mis võivad tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma ning soojustuse niiskumisel soojapidavus halveneb. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus 3. R. Reinpuu. (2009). Ehitusfüüsika. 4. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus
ning saab pidada hästi soojustatud konstruktsiooniks. Põranda soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,20 W/(m2 K). Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha, mis võib tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus 3. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus
ning saab pidada hästi soojustatud konstruktsiooniks. Põranda soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,20 W/(m2 K). Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha, mis võib tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma. VIIDATUD ALLIKATE LOETELU 1. EVS 908-1:2010 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutamine 2. EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus 3. Masso.T. (2010). Ehituskonstruktori käsiraamat. Tln: Ehitame kirjastus
põlevmaterjalist põrandast vähemalt 50 mm Luugid peavad olema tihedalt suletavad. Läbi vahelagede minnes peab olema korstnal ümber vaba ala, kuna kivi paisub. Korstna siseseinast peab olema 250 mm põrand, kui on vill on vahel siis peab olema 100 mm välisseinast. Kuni 30 mm põrandalaud võib ulatuda korstnani. Korstna ja laepennide vahe peab olema vähemalt 100 mm Korstnasse ei tohi panna pöördsiibrit. Siiber, mis pannakse korstnasse võiks olla tahapoole kaldu, et kondents vesi ei jookseks sisse. Moodulkorstnad. Metallist torud topelt seinaga. Sees on tulekindel soojustus. Tuleohutus nõuded on tootja poolt kaasa pandud. Metallkorstnal käib vits peal, mis ühendab liited. Liited tuleks kokku suruda. Vill peaks olema ilusti vahel. Üks variant on keskel keraamiline toru ja ümber kivi. Sees võib olla samot või portselan toru. Kivid on omavahel ühendatavad. Kõikidel moodulkorstnatel on eri nõuded, mis on kaasas juhistega.
Viimaste aastate jooksul Eestis populaarsust kogunud puistevill on tooraine poolest analoogne kivi- ja klaasvilladega. Suurim erinevus seisneb aga sideaine olemasolus. Puistevillas see puudub. Seega ei ole vill oma struktuurilt plaadi või lehe kujuline. See ongi üheks eeliseks puistevillade puhul ei ole vuuke ja külmasilla oht on väiksem. Puistevill sobib eelkõige soojustamata katuste alla. Selle juures peab tähelepanema, et villa alla ei pandaks kilet. Vastasel juhul tekib sinna kondents. Villa võib paigaldada käsitsi, kuid 11 parema tulemuse annab siiski spetsiaalse puhuriga laskmine. Puhur tükeldab villa veelgi õhulisemaks ning annab parema soojaisolatsiooni võime. Puistevillal on omadus aja jooksul vajuda. Klaasvill puistevillana (500 mm) võib vajuda ligi 1-2 cm. Seega aastatega peaks uut villa juurde laskma. Puistevill: 1. Mahumass ca 20 kg/m3 2. Soojaerijuhtivus: 0.05 W/m. oC 3
on väike auruerijuhtivus, on vaja ehitada ka õhkvahe, et hoone seest poolt tulev niiskus ei jääks auru mitte läbi laskvate materjalide taha seisma, vaid saaks konstruktsioonist välja auruda ning õhkvahes liikuv õhks saaks selle välja ventileerida. Kui kergbetoonplokk, millel on hea auruerijuhtivus, soojustada vahtpolüstüreeniga, mis ei juhi auru läbi, jääb niiskus ploki ja soojustuse vahele ning ei saa välja ja niiskuse jahtudes tekib kondents ja konstruktsiooni märgumine. Sellisel juhul on üheks lahenduseks tagada ruumi hea ventileerimine ning kasutada märgades ruumides aurutõket kergbetoonploki peal. Kui maja on kaetud seest poolt aurutõkkekilega ning hoones puudub ventilatsioon, tekib nii öelda kilekotiefekt, aknad muutuvad märjaks, õhk niiskeks, niiskusel pole kuhugi minna. Teine variant on üldse mitte ehitada sellist konstruktsiooni. Vahtpolüstüreeni kasutamist soojustusena välisseintes on kõige
annaabi.ee 
