Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad:
väljapoole kumerad. Seemned valmivad õitsemise aasta septembri lõpuks ja varisevad kohe. Käbid varisevad järgmisel sügisel. 3 Kasvutingimused: Eestis on osutunud liik täiesti külmakindlaks ja seetõttu on leidnud väga laialdaselt kasutamist haljastuses. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid ei talu liiga kuiva pinnast. Kuivuse all kannatavates kohtades kipub kevadtalvine päike elupuid kahjustama. Viljakamatel muldadel moodustab puhtpuistuid või kasvab segus piirkonna okas- ja lehtpuudega. Mõõdukalt varjutaluv. Juurestik on harilikul elupuul pindmine ja laialiulatuv. Kahjurid: Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad. Elupuupõõsad ja -hekid on paljudele värvulistele meelispaigaks pesitsuskohana. Haigusi ja kahjureid harilikul elupuul peaaegu ei esine. Kõige suuremaks kahjustajaks on koerte ja kasside uriin, mis
parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Mis on ökoloogiline tolerants? Keskkonnategurite või parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks ehk ökoloogiliseks tolerantsiks
või nulud (Abies), esinevad kõrgusel ca 600 kuni 1 800 m. Perekonda nulg esindab endeemiline kreeka nulg (A. cephalonica) riigi lõunaosas, bulgaaria nulg (A. x borisii-regis) Kreeka keskosas ja euroopa nulg (A.alba) põhjaosas. Harilik mänd (Pinus sylvestris) on levinud riigi põhjaosa lubjavaestel mägedel. Samas vöötmes rammusamatel ja paksematel muldadel on laialehiste liikide, näiteks hariliku saare (Fagus sylvatica) ja hariliku pöögi (Fagus orientalis) puhtpuistuid. Kõrgemal kui 1 800 m on haisva kadaka (Juniperus foetidissima) ja soomusmänni (Pinus heldreichii) metsad. Kreeka põhjapiiril võib keskmistel kõrgustel leida metsi, kus liikidest on esindatud arukask (Betula pendula), euroopa lehis (Larix decidua), rumeelia mänd (Pinus peuce) ja harilik kuusk (Picea abies). Lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Metsad on üldiselt männikud või nulumetsad, Kreeka põhjaosas kohati pöögimetsad ja Kreetal küpressimetsad
lõunaosas. Riigimetsade pindalast katavad haavikud vaid 2,1%, erametsades pisut rohkem – 2,7%. Seejuures on kõige rohkem eravalduses haavikuid Saaremaal (6,9% erametsade pindalast) ja Läänemaal (4,5% erametsade pindalast) ning õige vähe Hiiumaal (1,2%) ja Põlvamaal (1,5%). Hoopis suurematel pindadel on haaba segametsades. Kõrvalpuuliigina kasvab ta peamiselt viljakamate kasvukohtade kuuse- ja kaseenamusega puistutes. Üldiselt ongi Eestis ühe liigi metsi (puhtpuistuid) üsna vähe. Märgitakse, et koguni kaks kolmandikku meie metsadest on segapuistud [8]. Haavapuidu (kõikide puistute koosseisus olevate haabade) tagavara on suurem Ida-Virumaa, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa riigimetsades. Haavapuidu osatähtsus on suur (üle 10% puistute üldtagavarast) ka Käru, Taagepera ja Orajõe metskonnas. Erametsades leidub haavapuitu rohkem mõnede Saaremaa (Kaarma, Pihtla, Valjala, Laimjala, Pöide) ja Läänemaa
Kõige tormikindlam puuliik Eestis. Võib saada kuni 1500 a. Puit on kõrgelt hinnatud, on raske kõva, elastne, heade tugevuspmadustega, vees muutub mustaks. Väga hinnatud mööblit ja tarbekunstis, kasut ka siseviimistlusel, laevaehitusel. Harilik saar kõrgus 25-35 m, tüvi sirge ja hästi laasuv. Koor on noores eas sile ja rohekas. Lehed kuni 40 cm pikad, pungad süsimustad. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist. Vilja valmivad sügisel. Kasvab Norrast kuni Krimmini. Puhtpuistuid esineb harva. Eestis on vähelevinud, bonittet on II. Keskmine juurdekasv aastas on 4 tm/ha/a. Noored puud taluvad varju, vana on valgusnõudlikud. Kasvab lodus ja paepealsetel muldadel. On tormikindel liik. Max vanus 150-250 a. Puit on rõngassõõneline ja lülipuiduga. Puitu kasut siseviimistlusel ja mööbli valmistamiseks, laialdaselt ka pargipuuna. Harilik pärn kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor on oores eas sile ja tumehall. Lehed 4-6 cm pikad
METSI ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD Levinuim puuliik on mänd, mis moodustab 34,2% puistute pindalast ja 30,3% kasvava metsa tagavarast. Männikute keskmine vanus on 72 aastat ja hektaritagavara 243 m3. Maksimaalselt võib männik Eestis saavutada kuni 40 meetrise kõrguse ja hektaritagavara võib ületada 600 m3 piiri. Eestis kasvavad männikud peaaegu kõikjal, kuid valdavad on nad väheviljakates kuivades (nõmmed) ja liigniisketes (sood) kasvukohtades, kus moodustavad puhtpuistuid Mujal kasvab mänd nii puhtpuistuna, kuid moodustab ka koos kuuse ja kasega segapuistuid. Enamlevinud puuliikidest on mänd kõige pikaealisem ja vanemate puistute vanus ületab 250 aastat, veel vanemaks võivad kasvada on ainult vähese levikuga tammikud. Kuusk moodustab 16,0% puistute pindalast ja 23,4% kasvava metsa tagavarast. Kuusikute keskmine vanus on 58 aastat ja hektaritagavara 241 m3. Kuigi puistuna ei ületa kuusiku kõrgus üldjuhul 40 meetrit, siis kõige
looduslikku uuendust. Noores eas kahjustavad puid metskitsed. Kanada tsuuga (Tsuga canadénsis [L.] Carriere) Canadensis Kanadast pärinev. Kodumaal kuni 35 m kõrguseks kasvav laikoonusja võraga puu. Vanus 100...300 aastat. Tsoon IV. 1736. Areaal: Kasvab Põhja Ameerika idaosas, Hudsoni lahest kuni Allegheny mägedeni jõgede orgudes ja niiskemates kohtades. Kasvab tavaliselt segapuistuna, ei moodusta puhtpuistuid, tungides kuni 1500 m kõrguseni üle merepinna. Võrsed: kollakas- kuni hallikaspruunid, peened, näärmekarvadega kaetud. Pungad: väikesed, munajad, helepruunid Okkad: asetsevad kamjalt, 1...2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid: lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne- soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas.
Sordid: 'Fletcheri' -; 'Glauca', Pendula'; 'Nana' Kanada tsuuga (Tsuga canadénsis [L.] Carriere). Canadensis Kanadast pärinev. Kodumaal kuni 35 m kõrguseks kasvav laikoonusja võraga puu. Vanus 100...300 aastat. Tsoon IV. 1736. Areaal: Kasvab Põhja Ameerika idaosas, Hudsoni lahest kuni Allegheny mägedeni jõgede orgudes ja niiskemates kohtades. Kasvab tavaliselt segapuistuna, ei moodusta puhtpuistuid, tungides kuni 1500 m kõrguseni üle merepinna. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: kollakas- kuni hallikaspruunid, peened, näärmekarvadega kaetud. Pungad: väikesed, munajad, helepruunid Okkad: asetsevad kamjalt, 1...2 cm pikad, 1,5 mm laiad, tumerohelised, alt valkjad, okka serv tipuosas üksikute peente hambakestega, tipp pügaldunud või terav. Käbid: lühirootsulised, kuni 2 cm pikad, hallikaspruunid, munajad, tömbid, seemne- soomused nahkjad, ümarad, ülemine serv saagjas.
(luiteliivad, looalad), samuti liigniisketel aladel (rabades), on väga laia ökoloogilise amplituudiga liik. Hariliku männi juurestik on väga plastiline, arenedes vastavalt kasvukohale. Sügavale tungiva ankurjuurestiku tõttu ka väga tormikindel. Kiirekasvuline puuliik. Võib saada 300-400 a. vanaks. Raieküpsuse saavutab ca 100 aasta vanuselt. Moodustab puhtpuistuid, kuid ka segapuistuid koos kuuse ja kasega. Viljakamatel kasvukohtadel domineerivad segapuistud, väheviljakatel puhtpuistud. Mänd on siiski rohkem kehvemate kasvukohtade liik. Puit väärtuslik mehaaniliste omaduste poolest. Lülipuit punakas, maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses (seinad, kandekonstruktsioonid, uksed, aknad, põrandad jne), vineeriks, postideks, mööblitööstuses
säilikpuid ning lamapuitu. Turberaietega jäljendatakse protsessi, mis looduslikult käivitub ühe või mitme suure puu suremisel. Uuendamist turberaie abil võib pidada looduslähedaseks. Turberaie edukus sõltub metsa koosseisust, seemneaastate olemasolust raieperioodil, mullastikust. Valgustusraiet Valgustusraie ja harvendusraiet tehakse puistu hõrendamise teel valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa väärtuse tõstmiseks. Siin tuleb jälgida, et ei tekitataks puhtpuistuid. Meie esivanemad vajasid liigirikast, erivanuselist metsa, kasutasid paljusid erinevaid puid ja nende erinevaid osi oma majapidamises. Sellises metsas on rikkam elustik ja ta on püsivam. Raielankide uuendamine. Traditsiooniline ja looduslähedane on raielangid, kus eeldused langi iseenesest väärtusliku puuliigiga uuenemiseks, jätta looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele võib jätta IV ja V boniteediklassi sinika, karusambla,
Käbid munajad, enamasti kõverdunud, 3...5 cm pikad, võrsete keskel istuvad, läikivad, helepruunid, apofüüs torkiv, terava tipuga. Käbid võivad avaneda varsti pärast valmimist ja langevad seejärel maha või siis jäävad kauemaks ajaks suletuks. H=10...30 (40) m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 33 Pärineb Põhja-Ameerika lääneosast, kus kasvab Alaskast (Yukoni jõe orust) kuni Californiani lõunas. Moodustab suuri puhtpuistuid. Puit väärtuslik. Ei kannata pudetõve all. Areaali piires on eraldatud 4 teisendit. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril. Suuremad puistud asuvad Roelas, Luual, Tallinna lähedal Harkus, Järvseljal, Tihemetsas jm. Puistute kasvu jälgides tuleb tõdeda, et võrreldes hariliku männiga on keerdmänd varjutaluvam, noorelt kiirekasvulisem, kitsamavõralisem, kuid ka peenema tüvega.
tuleks iga taim eraldi potti panna. Esimesel kahel aastal kasvavad uued taimed väga aeglaselt, sest nad kasvatavad korralikku juurestikku. Ka potis kasvades on kasulik neid hoida jahedas esimesel talvel, ning maha istutada hiliskevadel (Plants For A Future). 13. Buxus sempervirens - harilik pukspuu 13.1.Iseloomustus Harilik pukspuu on pärit Lõuna-Euroopast, kus ta võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, 40 cm tüvediameetriga alusmetsarinde madalaks puuks ning moodustab harva ka puhtpuistuid.. Tüvekoor on hallikaskollane ja madalrõmeline, võrsed neljatahulised ja värvuselt rohelised. Lehed meenutavad mustika lehti, elliptilised kuni piklikmunajad, 1,5…3 x 0,5…1,5 cm, nahkjad, pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, lühikese rootsuga. Õied silmapaistmatud, rohekad, lehtede kaenaldes. Viljad munajas-kerajad, 0,7…1,0 cm pikad, tipus väikeste sarvekestega, valmivad sügisel hilja. Meil on harva seemned valminud. Põõsad on väga aeglasekasvulised ja väga
Kasvab Norrast kuni Krimmi ja Kaukaasiani. osaks. Vilja kannab igal aastal, paljuneb jagatakse metsad kasvukohatüüpideks Areaali põhjaosas moodustab puistuid koos kergesti seemnetest aga annab ka (kkt). sanglepa ja kuusega, lõunapool koos kännuvõsu. Metsade majandamine toimub Eestis suures osas tammega. Puhtpuistuid moodustab harva. Noorelt kasvab kiiresti, üle 10-20 a. puudel kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt- Eestis suhteliselt vähelevinud (saarikute kasvukiirus väheneb. Võib saada 150-200 ides kasvatatakse erinevaid puuliike, osatähtsus puistutest riigimetsas 0,2% ja a. vanaks. aniaJuurestik hästi arenenud, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid erametsas 0,5%)
annaabi.ee 
