grammatikaliseerumist. Oma leksikaalse tähenduse tõttu on teatud keeleüksused eriti tõenäolised grammatikaliseerumise kandidaadid (nt ruumilise või ajalise tähendusega, verbid piisavalt üldise tähendusega või need, mis väljendavad tegevuse alustamist, momentaalsust jms ( 'minema', 'tulema', 'saama', 'hakkama', 'alustama'). 4. Näide: Abiverbid inglise, saksa, prantsuse jms keeltes: Will he come tomorrow? 'Kas ta tuleb homme?' Verb will algse tähendusega 'tahtma' on tänapäeval puhtgrammatilise tähendusega, s.o. näitab, et tegemist on tulevikuga (tähendus 'tahtma' on säilinud ehk mõnes idioomis). Samas on näha, et tähendus 'tahtma' on tulevikulise projektsiooniga, sellepärast on selline muutus võimalik. Leksikaalne tähendus on verbil come 'tulema'. Iseseisvat leksikaalset tähendust abiverbil ei ole. Hast du schon alles durchgelesen? 'Kas oled juba kõik läbi lugenud?' Verbivorm hast ei tähenda antud juhul 'omama', vaid osutab perfektile ja ainsuse 2. pöördele
kas konkreetsed elulised asjaolud on kooskõlas õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses tegema lõppjärelduse õigusliku tagajärje osas. 17. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).Tõlgendamise liigid: 1 Tõlgendusvõtete järgi: a grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b loogiline c süstemaatiline d ajalooline 2 Tõlgendamise ulatuse järgi: a sõnasõnaline e. adekvaatne b kitsendav ja laiendav 18.Grammatiline tõlgendamine lähtub grammatikast, kirja põhjal, sõnade tähendus. Teleoloogiline tõlgendamine suuline tõlgendamine, normi mõtte tõlgendamine.Rakendatakse, kui tekst on udune. Tõlgendame mõtte kohaselt. Nt tapmine (enesetapmine pole karistav?)
hiljem või varem, mis on seaduses sätestatud. Kodanikud, teised isikud ja riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma. 26. Õigusaktide tõlgendamise mõiste ja tõlgendamise liigid: Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). Tõlgendamise liigid: 1) Tõlgendusvõtete järgi: a) grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b) loogiline c) süstemaatiline d) ajalooline 2) Tõlgendamise ulatuse järgi: a) sõnasõnaline e. adekvaatne b) kitsendav ja laiendav 27. Tõlgendamine tõlgendusvõtete järgi: Normatiivaktide nn. grammatiline (õigem oleks alustada - filoloogiline e. keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning
väljendatud. Grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks.Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust 2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. 22. Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine? Selgita! Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilist tõlgendamist on nimetatud veel: õigusteaduslikuks, teleoloogiliseks. Loogilise tõlgenduse eesmärgiks on õigusakti või
4.3.1. Grammatiline (filoloogiline; keeleteaduslik) tõlgendamine Selle eeldus on keele reeglite hea tundmine, milles õigusnormid on väljendatud. Grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust 2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. 4.3.2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilist tõlgendamist on nimetatud veel: õigusteaduslikuks, teleoloogiliseks. Loogilise tõlgenduse eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi (ratio legis) väljaselgitamine.
Näiteks otsustatakse omandivabadust tõlgendades muu hulgas ka küsimus, kas ühiskonnakorraldus peab vastama pigem liberaalsetele või sotsiaalriiklikele printsiipidele. 17 18 NB! VÕRDLUSED Savigny grammatiline element: veel filoloogiline, keeleline tõlgendamise lähtealus on seaduse sõnastus. Absoluutne argument, selleta on tõlgendamine võimatu. Savignyl hõlmab leksikaalse ja puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses, hinnata tuleb läbi ajaloolise elemendi. Siia liidab Savigny kohtupraktika. Savigny grammatilisele peaks vastama ligikaudu Aarnio semantiline ja süntaktiline ning Alexy semantiline ja geneetiline. Savigny loogiline element: st seaduse sisu esitamine selle tekkimise kaudu, mis annab osade omavahelise loogilise seose. Aarniol sama nime all omaette rühmana, sisuks mõistelised e mõistete sisu puudutavad määratlused (analüütilised argumendid)
Ühel sõnal võib sageli olla mitu tähendust, mis teksti mõistmist raskendavad. Appi tuleb võtta mitte ainult vastava keele seletavad sõnaraamatud, vaid ka eri teadusharude sõnastikud, võõrsõnade ja isegi võõrkeelte sõnaraamatud, entsüklopeediad. Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs- süntaksi probleemid. Gr tõlgendamine hõlmab: Leksikaalse tõlgendamise- see haru uurib üksikute sõnade või mõnest sõnast koosnevate fraaside tähendust. Puhtgrammatilise kitsamas tähenduses- see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Individuaalsete käskude ja keeldude puhul tuleb arvestada.et sageli selliseid käske kirjalikult ei vormistata. Mõnikord ei avaldata neid isegi sõnalisel kujul, nad tehakse teatavaks märkide ja liigutustega. ( nt sõjaväes, autotranspordis) Suure tähtsusega on tõlgendamisel juriidiliste terminite tundmine. Väga sageli kasutatakse juriidilises kirjanduses ja normatiivaktides
Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. Grammatiline tõlgendamine hõlmab: leksikaalse tõlgendamise see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust; puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Tõlgendamisel oluline juriidiliste terminite tundmine. Nt sõnal "kuritegu" on tavalises keelepruugis laiem tähendus kui KarS-s. Seetõttu esitatakse õigusaktis legaaldefinitsioon. Nt termin "üleastumine" ei tähenda juriidilises tekstis mitte esemest või takistusest üleastumist, vaid õigusnormi rikkumist, mida ei loeta kuriteoks. Seega peab piiritlema: keele üldmõisted;
mõistmist raskendavad. Appi tuleb võtta mitte ainult vastava keele seletavad sõnaraamatud, vaid ka eri teadusharude sõnastikud, võõrsõnade ja isegi võõrkeelte sõnaraamatud, entsüklopeediad. Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs (süntaksi probleemid). Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise see haru uurib üksikute sõnade. (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust; 2) puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Õigustloovate aktide tekste silmas pidades, tuleb arvestada võimalusega, et need tekstid on mingis mõttes puudustega. Puudused õigustekstides võivad esineda järgmisel kujul: I Tekst on ebatäpne 1) Tekst on ebaselge 2) Tekstis on semantiline ebamäärasus a) lahtine mõiste b) nõrk mõiste II Tekst on mitmetähenduslik
ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust; 2) puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. · Tõlgendamisel oluline juriidiliste terminite tundmine. · Nt sõnal "kuritegu" on tavalises keelepruugis laiem tähendus kui KarS-s. Seetõttu esitatakse õigusaktis legaaldefinitsioon. · Nt termin "üleastumine" ei tähenda juriidilises tekstis mitte esemest või takistusest üleastumist, vaid õigusnormi rikkumist, mida ei loeta kuriteoks.
mõistmist raskendavad. Appi tuleb võtta mitte ainult vastava keele seletavad sõnaraamatud, vaid ka eri teadusharude sõnastikud, võõrsõnade ja isegi võõrkeelte sõnaraamatud, entsüklopeediad. Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs (süntaksi probleemid). Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust; 2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Individuaalsete käskude ja keeldude puhul tuleb arvestada, et sageli selliseid käske kirjalikult ei vormistata. Mõnikord ei avaldata neid isegi sõnalisel kujul - nad tehakse teatavaks 82 märkide ja liigutustega. Eriti sageli esineb seda sõjaväes ning autotranspordis liikluse reguleerimisel.
mõistmist raskendavad. Appi tuleb võtta mitte ainult vastava keele seletavad sõnaraamatud, vaid ka eri teadusharude sõnastikud, võõrsõnade ja isegi võõrkeelte sõnaraamatud, entsüklopeediad. Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs (süntaksi probleemid). Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise – see haru uurib üksikute sõnade. (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust; 2) puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses – see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Grammatiline tõlgendamine klassikalisel kujul saab alguse peale nn. faktiküsimuse lahendamist. Juriidilise küsimuse lahendamisele saab jurist asuda siis, kui ta on leidnud vastuse küsimusele : mis tegelikult juhtus? – Antud küsimusele vastuse leidmine ongi faktiküsimuse lahendamine. Subsumeerides jõuab jurist kindla osani õiguskorrast, mille üle tal tuleb otsustada
annaabi.ee 
