*neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini *hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku näljatunne väheneb *naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad *lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. Ammoniaak (Ammonia - wc puhastis) Ammoniaaki kasutatakse peamiselt väetiste, lõhkeainete ja polümeeride tootmisel. Looduses tekib orgaaniliste ainete lagunemisel. Laboris saadakse ammooniumsooladest. Ammoniaak on vees hästi lahustuv, läbipaistev, kirbe lõhnaga söövitav leeliseline aine, mille keemiline valem on NH3. Õhust kergem mürgine gaas. Vees lahustub väga hästi. Tema 10%-list vesilahust nim. nuuskpiirituseks. Juuksevärvides kasutatakse ammoniaaki selleks, et juuksekarva paisutada ja soomuskihti avada
keemiliste võtetega). Meetodid: tehnilised, tavapärased, looduslähedased. I aste mehaaniline puhastus; Lahustumatute võõriste (ujuvprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine) Ujuvprahi ja liiva ärastamine algpuhastus; Heljuvaine ärastamine mehaaniline puhastus. Võre või seal ujuprahi püüdmiseks. Võre asub eraldi kaevus, pumplas, puhastis või võrehoones. Eelselitus orgaaniline heljuvaine setitakse eelsetitis. Veest kergemad võõrised peetakse kinni pinnale ujutades. II aste bioloogiline puhastus; Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. III aste keemiline puhastus; Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja.
voolule LI Selgita, mida tiihendab reovee mehaaniline, bioloogiline ja keemiline puhastamine. Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerimine vees lahustunud hapniku abil. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. Ül 8. Mandri- ja mäeliustikud
Põhjavee liikumise kiirus: v = k(h1-h2)/d =ki, kus v kiirus ,k filtratsioonimoodul, h1 ja h2 põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas,d nende kohtade vahekaugus Reovee puhastamine: Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerimine vees lahustunud hapniku abil. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil.
KORDAMISKÜSIMUSED- HÜDROSFÄÄR 1. Selgita mõisted: Järskrannik järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Pankrand järsk vastupidavates kivimites moodustunud kulutusrand. Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Jõelamm oru põhjas ...
Rannikumere reostamine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Heitvee hajutamiseks ja reostuse väendamiseks kasutatakse süvalaskusid. Suureks ohuks on naftareostused. Selle eemaldamiseks kasutatakse ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid. *Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Põhiliselt kasutatakse mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. *Mehaanilise puhastamisega eraldatakse reoveest ujuv praht ja tahked osakesed, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. * Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Orgaaniline aine oksüdeerub vees lahustunud hapniku abil. *Keemilisel puhastamisel kasutatakse kemikaale. Kõige rohkem kasutatakse klooriühendeid ja osooni. *1970. sõlmiti merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine. * HELCOM tegeleb Läänemere ning tema vesikonna veekaitse küsimustega.
põhjaveekihti), pinnakattest( hästi on põhjavesi kaitstud savika pinnakattega aladel) Rannikumeri reostub: tööstuse ja linnade reovetest( reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale), nafta ja selle saadused( tankerite avariid). Reovee puhastamine:1)mehaaniline puhastamine- selle käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. 2) Bioloogiline puhastamine: mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet 3) Keemiliselt puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. 4) Looduslähedased puhastusvõtted-biotiigid, puhastuslodud ja pinnasfiltrid, ka looduslikud märgalad, nagu lammid ja taimestikurikkad lodud. Merekonventsioonid ja kokkulepped: 1970-merekaitse üldleping, merekk reostamise vähendamine nii rannikult
Kõige reostatum on just rannalähedane meri. Põhilised on naftareostused, mis on põhjustatud tankerite avariide poolt. Avamerel on naftareostuse likvideerimine väga raske ja sageli isegi võimatu. Reovee puhastamine: Veekogude ja nende elustiku kaitseks ehitatakse reoveepuhasteid. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt selliseid puhastusviise: Mehhaaniline reoveest eraldatakse ujuv praht ja kõik muu mis kerkib puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogiline mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet. Keemiline reoaine eemaldamiseks kasut keemiat Väikese hulga reovee puhastamiseks saab kasutada lääduslähedasi puhastusvõtteid (biotiigid, puhastuslodud, pinnasfiltreid. Merekonventsioon ja kokkulepped. 1970 Merekaitse üldleping- eesmärgiks merekeskkonna reostamise vähendamine. 1974 Konventsioon, mille eesmärgiks seati Läänemere kaitsmine
................................8 LOODUSES TOIMUB ORGAANILISTE REOSTUSTE LAGUNEMINE KEEMILISTES JA BIOLOOGILISTES PROTSESSIDES AEGLASELT NING SEETÕTTU EHITATAKSE VEEKOGUDE JA SELLE ELUSTIKU KAITSEKS REOVEEPUHASTEID. PÕHILISELT ON KASUTUSEL MEHAANILINE, BIOLOOGILINE JA KEEMILINE PUHASTAMINE....................................8 MEHAANILISE PUHASTAMISE KÄIGUS ERALDATAKSE REOVEEST UJUV PRAHT JA MUUD JÄMEDAD TAHKED OSAKESED, NAFTASAADUSED VÕI MUUD ÕLIPRODUKTID, MIS KERKIVAD PUHASTIS PINNALE VÕI SETTIVAD PÕHJA. PUHASTUSPROTSESSI KÄIGUS JUHITAKSE REOVESI LÄBI VÕREDE, SÕELADE NING LIIVAPÜÜNISTE. LIIVA JA MUU PRAHI EEMALDAMISE MÕTE ON SELLES, ET SEE EI UMMISTAKS PUHASTUSSEADMEID. EDASI TOIMUB PISEMATE OSAKESTE SETITAMINE VÕI NENDE EEMALDAMINE FLOKULATSIOONI TEEL. FLOKULATSIOON ON AGREGAATIDE MOODUSTAMINE VEES OLEVAST HELJUMIST, SELLE SETTIMISE KIIRENDAMISEKS. SELLEKS
Täielikult nafta likvideerimine on peaaegu võimatu, raskemad ühendid langevad põhja ja selle mõju veeelustikule võib kesta kaua. Reovee puhastamine Reoveepuhasteid on vaja veekogude ja nende elustiku kaitseks. Tänapäeval kasutatakse peamiselt mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust, tehnoloogia sõltub sellest, milliseid ained on vaja reoveest kõrvaldada. Mehaanilise puhastuse korral eemaldatakse reoveest ujuv praht ja muud tahked osakesed, mis tekivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilise puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Väikese reoveehulga puhul saab puhastamiseks kasutada looduslähedasi puhastusvõtteid. Nii rajatakse biotiike, pinnasfiltreid ja puhastuslodusid. Erilist erinevust looduslike ja tehislike biopuhastite vahel ei ole, looduslik puhastus kestab ainult kauem. KOKKUVÕTE
arenenud riikide tänapäeval hakkama ükski suurem asula ega tööstusettevõte. Reovee puhastamise tehnoloogia sõltub sellest, missuguste omadustega reovee jaoks see on mõeldud ehk missuguseid aineid on reoveest vaja kõrvaldada või lagundada. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt mehaanilist, bioloogilist või keemilist puhastust. Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse reoveest ujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerimine vees lahustunud hapniku abil. Hapniku hulga suurendamiseks aereeritakse basseinides olevat reovett, sest orgaanilist ainet lagundavad peamiselt O2 tarbivad mikroorganismid (bakterid, protistid, seened). Sel juhul on tegemist aeroobse lagundamisega. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale.
o Haljastuses o Prügilate katmiseks o Ladestamine prügilasse o Sette ümber töötamine ehitusmaterjaliks Reoveepuhastid Eestis Reoveepuhastite liigitus: · Suur reoveepuhasti e suurpuhasti jõudlus üle 2000 inimekvivalendi · Väike reoveepuhasti e väikepuhasti jõudlus kuni 2000 ie · Omapuhasti üksikmajapidamise reovee puhasti Väikepuhastite areng Eestis Uuringud 60-tel (varem üksikud bioloogilised puhastis) varem juhiti reovesi otse loodusesse, nüüd aga hakati rohkem tähelepanu sellele pöörama 1964. a rajati Eestisse kolm reoveeniisutusvälja 1966 Vana-Kuuste meierei biotiik 1967 Nõo meierei biotiik 1969 esimene OXYD 1970 esimene BIO 1992 1150 puhastit Puhastite projekteeritud tööiga (15-20a) sai täi 90-tel 1995 aastal töötas 370 puhastit hästi, 680 viletsalt 1997 959 puhastit, neist 828 töös ja vaid 58% töökorras Settekäitlus nõrgalt arenenud
looduslähedasi tehismärgalasid, kus kasutatakse ära maapinna ja taimestiku isepuhastusvõimet. Peale eelnevat mehaanilist puhastamist (setitamist) juhitakse reovesi kas madalasse tiiki, kus kasvavad taimed, või taimestikuga täidetud väljale. Vesi voolab paralleelselt maapinnaga, filtreerudes taimejuurte vahelt läbi. Juurestik sisaldab hapnikku, mistõttu orgaanilisi aineid lagundavad mikroobid arenevad hästi ja puhastavad vett. Juurestik-puhastis kasvatamiseks sobib kõige paremini järvepilliroog. Puhastusprotsess on kõige efektiivsem suvel. Eestis on rajatud märgalapuhasti Kuusiku asulasse Rapla maakonnas. 12. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveekäitluses tekib sete (muda), mille käitlus, s.o. ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Muda sisaldab reoveest eraldatud reoaineid ja puhastusprotsessides kasutatud keemikaale
L isaks bakteritele leidub aktiivmudas veel algloomi (ripsloomad, viburloomad, amööbid). Aktiivmuda osakestele on iseloomulikud niitjad bakterid, kuid kui nende arvukus suureneb üle teatud piiri, siis aktiivmuda ei setti enam, tekib vaht. Ammoniaaki oksüdeerivate bakterite liigiline mitmekesisus on aktiivmudas suur. Peamised nitriti oksüdeerijad on Nitrospira-sarnased bakterid, keda ei ole seni suudetud kultiveerida. Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 päeva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis). Tõvestavate mikroobide arv väheneb aktiivmuda protsessi käigus. Selle põhjuseks arvatakse olevat konkurents, adsorptsioon, ärasöömine vibur -ja keriloomade poolt ja settimine. Salmonella, Shigella ja E. Coli arv väheneb 90-99% akt.muda protsessi käigus. Sarnaselt väheneb enteroviiruste arv, peamiselt adsorptsiooni tõttu aktiivmuda osakestele. Bakterikultuurid olmes Bakterikultuurid lokaalseks puhastuseks (ZEP Liquazyme, Bio Swab jne) Akvaariumi elustiku
6*108 5.6*107 aktiivmudas veel algloomi (ripsloomad, viburloomad, mahuti ambid). Aktiivmudas leiduvad bakterid: Pseudomonas, Filtri limas 6.2*1010 1.5*109 Enterobacter, Flavobacterium, Zooglea, Sphaerotilus. Vljavool 5.2*107 5.7*105 Veel on leitud akt. mudas nitrifitseerivaid baktereid aer. mahutist (Nitrosomonas, Nitrobacter). Seente arv on vike. Kokku Jrelttlus 3.4*107 4.1*104 on leitud le 300 eri bakteri liigi. Aktiivmuda vanus on 5 kuni 15 peva (aeg, mis mikroobid viibivad puhastis). Aktiivmuda mjutavad jrgmised tegurid: heitvee orgaanilise aine sisaldus, hapniku kontsentratsioon (opt. 0.5 0.7 mg/l). Tvestavad mikroobid. Tvestavate mikroobide arv vheneb aktiivmuda protsessi kigus. Selle phjuseks arvatakse olevat konkurents, adsorptsioon, rasmine vibur -ja keriloomade ning Bdellovibrio poolt ja settimine. Salmonella, Shigella ja E. coli arv vheneb 90-99% akt.muda protsessi kigus. Sarnaselt vheneb enteroviiruste arv, peamiselt adsorptsiooni tttu akt. muda osakestele.
vett puhastav septik, septikust juhitakse vesi pinnaspuhastile; · kui põhjaveetase on kõrge, võib teha maapealse imbpeenra, kuhu septiku läbinud reovesi pumbatakse; · reovesi puhastatakse mehhaaniliselt septikus ja bioloogiliselt kompaktpuhastis: ketas- või nõrgfiltris, aktiivmudapuhastis või täidisega aerotankis. Kompaktpuhasti on sobiv elamurühmale; · reovesi puhastatakse mehhaaniliselt septikus ning seejärel looduslähedases puhastis: biotiigis, tehismärgalal või taimestikpuhastis. Sobiv lahendus suvilatele. Olgu omapuhasti milline tahes, igal juhul peab selle ees olema septik. Septik on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et see paikneks joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Omapuhasti kaugus majast või krundi piirist peab olema
annaabi.ee 
