Tallinna Õpetajate Instituudis Tallinna 8. Keskkoolis. 19501950 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajalookeeleteaduskonnas, mille lõpetas soomeugri keelte alal. Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560 Eesti Televisioonis laste ja noortesaadete toimetajana 196067 seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele tõlkinud ungari keelest tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Looming Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Looming "Kallis härra Q" (1992, 2004) "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" (1999; 2008) "Maailm Karvase ja Sulelisega" (2000) Paulasarja raamatud "Üks hele valge tuvi"
Partei ülesandel töötas ta 1917. aasta juulis-augustis Narvas, kus organiseeris kohalike nõukogude ja linnavolikogu ümbervalimisi. Valimiste tulemused näitasid, et bolsevike mõju rahvahulkades kasvas. Väsimatult paljastas Viktor Kingissepp eesti kodanlust, kes rafineeritud natsionalistliku propaganda abil püüdis pimestada töörahva teadvust, lõhestada vene ja eesti tööliste proletaarset ühisrinnet. Ühiskondlik tegevus: Viktor Kingissepp esines hiilgava publitsistina, väljapaistva literaatori-marksistina. Paljud tema artiklid ajalehes "Kiir" paljastasid eesti kodanlust. Reas artiklites: "Ilukirjandus kihutusabinõuna", "Tööliste hingedega ratsutajad", "Ühiskondlik tegevus ja noor Eesti" jt. Kaitses ta proletaarseid seisukohti kultuuri küsimustes. Ta tegi ka suurt organiseerimistööd korraldades partei aktivistide nõupidamisi. Pidas tihedat sidet VSDTP Keskkomitee Venemaa bürooga. Perekond: Esimest korda abiellus ta Peterburis 1909. aastal
tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi. "Sügisball" 1979 Mati Unt Mati Undi loomingu teine oluline tahk on seotud teatriga. Undi teatrihuvi sai alguse ülikoolis. Temas on õnnelikult ühinenud dramaturg ja lavastaja: ta on autor. Unt on esinenud ka viljaka kriitiku ning publitsistina. Mati Unt näitekirjanikuna Kirjaniku esimene näidend "See maailm või teine" lavastati 1966. aastal Vanemuises. Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega. Mati Unt näitekirjanikuna Nii on antiikainel põhinevas draamas "Phaethon, päikese poeg" (1968) esikohal
Rahvusvahelise tunnustuse tõi kirjanikule romaan "Sügisball" (1979), milles ta kujutab linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi. Mati Undi loomingu teine oluline tahk on seotud teatriga. Undi teatrihuvi sai alguse ülikoolis. Temas on õnnelikult ühinenud dramaturg ja lavastaja: ta on autor. Unt on esinenud ka viljaka kriitiku ning publitsistina. Kirjaniku esimene näidend oli :"See maailm või teine" lavastati 1966. aastal Vanemuises. Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega. Nii on antiikainel põhinevas draamas "Phaethon, päikese poeg" (1968) esikohal peategelase tõeotsingud ja võitlus vägivallavõimuga. Näidendis "Good-bye, baby" (1975) esitab ta 13 stseenis pilte
Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 2006-2011 olnud Astrid
Jaan Kross Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Jaan Kross, kes oli Tallinna vanglas istunud juba sakslast ajal, arreteeriti uuesti 1946. ja siberist tagasi pääses ta 1954. aastal. Järgmised viisteist aastat tegutses ta Tallinnas tõlkija, luuletaja ja erudeeritud esseisti- publitsistina, saades kirjanduse uuendajate peamiseks juhiks ja võimulähedaste kriitikute peksupoisiks. Tema 1958. aastal ilmunud esikluulekogu "Söerikastaja" järgi loetakse uue perioodi algust eesti luules, sellele järgnesid eraldi väljaandes satiiriline poeem, kolm luulekogu ja valikkogu. pärast seda on Kross siirdunud jäägitult proosasse. "Söerikastaja" 1958 "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse,
Franklin arvas, et kolooniad jäävad ka edaspidi Briti imeeriumi alla. Hiljem, kui kujunes konflikt kolooniate ja emamaa vahel, oli Franklin asumaade iseseisvuse eest võitleja. Ta oli ka osav diplomat ja tal oli suur roll välisabi hankimisel Prantsusmaalt. Franklin oli USA riigitegelane, teadlane ja publitsist. Ta sündis Bostonis väikekaupmehe perekonnas. Õppis Londonis trükikunsti, omandas 1730. aastal trükikoja Philadelphias ning tegutses kirjastajana ja publitsistina. Oli Ameerika esimese avaliku raamatukogu, Ameerika Filosoofiaseltsi ja Philadelphia Akadeemia asutajaid. Franklin propageeris utilitaarset moraali. Ta oli iseõppija ning omandas laialdased teadmised. Tänu sellele oli ta oma aja haritumaid ja mitmekülgseimaid inimesi. Ta saavutas elektrialaste uurimustega esimesena ameerika teadlastest rahvusvahelise tuntuse. Lõi ühtse elektriteooria, mille järgi keha võib olla elektriga
1906. a tegi ta kaastööd J. Lilienbachi töölisalbumitele. Peale seda, kui 1907. a juunis tsaarivõimud sulgesid ajalehe Sõnumed, lahkus Tammsaare Tallinnast, sest soovis astuda ülikooli. Ka ülikooliaastail (1907-1911) võttis Tammsaare ajakirjanduses elavalt sõna - küll tollase intelligentsi kujunemisprobleemide, küll Noor-Eesti ümber peetava võitluse kohta. Kogu oma kirjanikutöö jooksul oli A. H. Tammsaare publitsistina tegev paljudes tollal ilmunud väljaannetes. Tema kaastöid avaldasid Olion, Päevaleht, Tallinna Kaja, Tallinna Teataja, Vaba Maa, Vaba Maa, Nädal Pildis, Tänapäev, Eesti Noorus, Eesti Kirjandus, Teater, Eesti Kodu, Looming, Uus Päevaleht, Rahvaleht jm. 2.5. Tammsaare stiilist A. H. Tammsaare üldistusjõulised, isikupärase nägemisnurga alt kirjutatud artiklid kuuluvad küll oma aega, kuid sisaldavad mõtteid, mis on aktuaalsed tänapäevalgi. Tema kirjutisi
kuuluvad luuletused avaldas ta alles viiekümnesena oma seni ainukeses valikkogus "Voog ja kolmpii" (1971). tsükkel "Eilne mees väljas" on ilmselt arbujate mõjuline, demonstreerides autori vormilist osavust, intellektuaalset haaret ja noorusliku kõrgvaimset esprii taotlust. Jaan Kross, kes oli Tallinna vanglas istunud juba sakslast ajal, arreteeriti uuesti 1946 ja siberist tagasi pääses ta 1954. Järgmised viisteist aastat tegutses ta Tallinnas tõlkija, luuletaja ja erudeeritud esseisti- publitsistina, saades kirjanduse uuendajate peamiseks juhiks ja võimulähedast kriitikute peksupoisiks. Tema 1958. aastal ilmunud esikkogu "Söerikastaja" järgi loetakse uue perioodi algust eesti luules, sellele järgnesid eraldi väljaandes satiiriline poeem, kolm luulekogu ja valikkogu. pärast seda on Kross siirdunud jäägitult proosasse ja teeninud nimelt sealt oma püsivad meriidid. Iseloomulikult käsitles kriitika noorautorist Krossi eeskätt satiirikuna.
kus ta veetis Esimese maailmasõja aastad. Sõja metsikus ja rahvaste kannatused tekitasid temas kahtlusi senistes ideaalides - Euroopa kõrges kultuuris ja tsivilisatsioonis. A. H. Tammsaare kirjanduskriitika vaatleb loominguprotsessi mitmesuguseid küsimusi ja kirjanduse funktsiooni ühiskonnas. Kultuurikriitikuna tundis Tammsaare huvi kultuurielu kõikmõeldavate probleemide vastu kuni moe ja kodukultuurini välja. Kogu oma kirjanikutöö jooksul oli A. H. Tammsaare publitsistina tegev paljudes tollal ilmunud väljaannetes. Tema kaastöid avaldasid Olion, Päevaleht, Tallinna Kaja, Tallinna Teataja, Vaba Maa, Vaba Maa, Nädal Pildis, Tänapäev, Eesti Noorus, Eesti Kirjandus, Teater, Eesti Kodu, Looming, Uus Päevaleht, Rahvaleht jm. 13 Sõjavastased artiklid koondas kirjanik raamatusse "Sõjamõtted" (1919). Lisaks ilmusid kirjaniku eluajal omaette väljaandena ka artiklikogu "Sic transit..
teisenemise ajajärgul, esile tuua massimeeleolusid ja reageeringuid ühiskondlike protsesside ja poolstiihiliste aktsioonide dünaamikat. Vilde poolt on teadlik tähelepanu pööramine faktilisele andmestikule nii sotsiaalse olustiku kui ka sündmuste reprodutseerimisel, allikmaterjalide ulatuslik kasutamine ja ka otsene kirjandusteose teksti viimine, publitsistlik rakendamine. Kõige sellega oli Vilde oma ajas uudsete võimaluste julge kasutaja. Autor lähenes ainele üsna suurel määral publitsistina, kelle jaoks olulisem oli sündmus ja selle põhjused ning neis peituv ideoloogiline mõjujõud, kuna inimesed oma suhete ja saatustega jäid sekundaarseks. Vilde triloogia märgatav uudsus seisnes selles, et ta püüdis hõlmata laiemaid sotsiaalseid liikumisi, mis ei mahu perekondlik-isikliku elu raamidesse. Oma parima saavutas kirjanik rahvahulkade meeleolude ning reageeringute panoraamse kujutamisega just
Irdi teatritee: · Alustas 1932 Pärnu Töölisteatris · 1934-1936 õppis TDS Teatrikunsti Stuudios · 1937-1939 Tartu Töölisteatri näitleja ja lavastaja · 1939-1940 laulis Vanemuise ooperikooris · 1940-1941, 1944-1948, 1949-1950, 1955-1986 Vanemuise peanäitejuht · Sõja ajal ERKA koosseisus · 1948-1949 Kunstide Valitsuse juhataja · 1950-1952 TRÜ ja EPA näiteringide juhendaja, töötu · 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht Ird publitsistina: · Sõnaosav väitleja ja publitsist. Avaldas pidevalt artikleid ajakirjanduses, andis intervjuusid, osales teatrialastes poleemikates. On välja andnud ka raamatuid (artiklite kogumikud). August Sang andis ideid. · ,,Ceterum censeo ehk Jahedate suvede jutte" (1965). Irdi teatriideaale ja eeskujusid: · Karl Menning (ansambliteatri põhimõtted, eesti algupärandite lavastamine, koostöö näitekirjanikega)
materjale. Ta toimetas trükki Georg Mülleri jutlused ja avaldas arvukalt uurimusi rahvaluule kogumise ja publitseerimise, kirikukirjanduse arengu ja kirjanduse ajaloo varasema perioodi kohta. Toimetas sarja "Eesti Kultura " IIV (19111915). Reimani arvukate kirjutiste hulgas on "Eesti piibli ümberpanemise lugu" (1889), biograafia "Jaan Adamson" (1913) . Ta kirjanduslooliste tööde valik ilmus kogumikus "Kivid ja killud" (1907). Publitsistina avaldas ta mitmeid karskusteemalisi brosüüre, postuumselt ilmus Reimani "Eesti ajalugu" (1920). Villem Reiman on silmapaistev nii teadlase kui rahvusliku ideoloogi ja kõikumatu aatemehena. 11. 19.sajandi lõpu kirjanduselu eestis, epigonism 12. SAJANDIVAHETUSE LUULE (19.SAJAND 20.SAJAND) 1880. a alguses vajus luule madalseisu (võrreldes ärkamisajaga) Aeg muutus tunduvalt proosalisemaks. Aleksander III võimuletulekuga algas venestamine ja olukord/eluolu
Otakuzi laste eneseuhkusele. Hamid Gulõm Sündis 1919 Taskendis õpetaja perekonnas. Õppis töölisfakulteedis. Taskendi Polütehnilises instituudis ning kõrgematel kirjanduskursustel Moskvas. Kõrgkoolis õppides töötas ajalehtede ja ajakirjade toimetustes. Suure Isemaasõja ajal oli Usbeki Raadio diktor ja vanem toimetaja. Kirjandusse astus luuletajana. Esimene luuletus avaldati 1936. 1930ndate lõpul paistab silma andeka luuletaja ja publitsistina. 1938 ilmunud luulekogumik kannab pealkirja ,,Luuletaja õnnelik noorus"Suure Isemaasõja ajal ilmuvad kogud ,,Ma maksan kätte", ,,Mu laulud", ,,Võiduteedel", ,,Mälestussammas", ,,Saluut", ,,Kodumaa laulud", sõjajärgsel ajal ilmuvad kogud ,,Sõpruslilled", ,,Mandrid ei maga", ,,Igatsus", ,,Tulbi järv". On tõlkinud usbeki keelde Puskinit, Lermotovi, Majakovskit, aga ka mitu poeemi Firousi ,,Sahname'st". Proosat hakkas kirjutama 1940ndate lõpul.
idamaade motiive "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989). Friedebert Tuglase novelliauhinna on saanud 1973 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe armastus", Eduard Vilde nimelise kolhoosi auhinna 1984 jutustused "Üksildased ajas" I. Ülevaate Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I II (1984). Publitsistina on Valton sõna võtnud rahvuskeele ja kultuuri ning keskkonnakaitse kohta; 1986 algatas ta diskussiooni fosforiidimaardlate üle. Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass".
annaabi.ee 
