Nuubia vallutamine Nomarhide suur võim “Jutustus Sinuhest” Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr Suurima võimsuse periood Naisvaarao Hatšepšut THUTMOSIS III – Karnaki tempel EHNATON – Usureform – Nofretete RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus 1075-525 eKr Hiline periood 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-30 eKr hellenistlik periood – Aleksander Suur – Ptolemaiosed – Kleopatra VII 30 eKr-641 pKr Rooma-Bütsantsi periood – Ristiusk – 7. saj islam Riigi- ja ühiskonnakorraldus Võimupüramiid Maat Millised olid naise õigused? Kes on kes? Aton Amon-Ra Horos Isis Osiris Apis Seth Anubis Thot Hathor Religioon Polüteism Zoomorfsed jumalad Linnade kaitsepühakute esiletõus Surmajärgse elu tähtsus
5) Riiklus. Egiptus Niiluse and; saduf Ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse ca 3000 eKr. Rajas (või tema poeg) pealinna Memphise. 1. dünastia valitseja. Ülem-Egiptuse valitseja. Hor-Aha isa. 3000-2650 eKr varadünastiline periood; 2650-2130 eKr Vana riik; 2130-1950 eKr I vaheperiood; 1950-1650 eKr Keskmine riik; 1650 -1550 eKr II vaheperiood; 1550-1075 eKr Uus riik; 1075-525 eKr hiline periood; 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-323 eKr Makedoonia Aleksander 332-30 eKr Ptolemaiosed. 30 eKr Rooma ülemvõim Narmeri palett: bareljeef, Narmer alistamas Alam- Egiptust. Dzoseri astmikpüramiid. Giza suured püramiidid. Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg. 22. sajandil eKr ehk ca 2130 eKr ei suutnud vaarod riigi valdusi enam oma kontrolli all hoida ning noomid ehk piirkonnad iseseisvusid. Esimene vaheperiood 2130-1950 eKr. Pealinn viiakse Teebast tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla kuulub ka Nuubia.
peamised hõimualad väliskaubanduses. 5.saj.-st Tegutsesid Sokrates, Platon, sõdade järel kolmeks Atlas lk.30, kaart nr 43. üldkasutatavaks Aristoteles suuremaks riigiks: Peloponnesose sõda 431-404 Egiptus- Ptolemaiosed; Relvi ja tööriistu hakati ülekreekaliste religioossete lõpetas Ateena domineerimise ja Babüloonia, Süüria, Pärsia valmistama rauast, kuid keskuste kujunemine: Delfi ja algas Sparta ülemvõim Seleukiidid; see ei toonud esialgu Olümpia 4.saj. I poolel tõusis valitsevaks Makedoonia, k.a Kreeka
4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad kohalikukkude omavalitsemine
leidmisele. Platon- kreeka filosoof, Sokratese õpilane, rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus. Aristoteles- suurim kreeka filosoof& õpetlane, Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli. Olümpia- 776.a eKr, osalesid mehed hellenid. HELLENISM- A Suur vallutas egiptusest iraani ja kesk- aasiani, kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine lähis-idasse. Riigid- Egiptus(kuningad Ptolemaiosed), Seleukiidide riik(valitses Seleuk. dünastia, kahanedes tuumaks kujunes Süüria), Makedoona(valitses Kreeka linnriike). Linnad- Aleksandria (Museion, kreeka jm haritlased), Antiootia, Pergamon, elulaad kreekapärane. Filosoofia- Epikuros, Stoistlik koolkond. Eukleides- Matemaatik. Archimedes- kruvi veetõstuk. Ptolemaios- matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom, Maa universumi keskpunkt.
monarhe ** Aleksander Suur (356323 eKr), Makedoonia kuningas ja väejuht, kes kindlustas Makedoonia ülemvõimu Kreekas, vallutas hulga alasid, k.a Egiptuse; tema vallutustega sai alguse nn hellenismi ajajärk, kus kreeka kultuur levis nii Aasiasse kui Hellenistlik Egiptus Ptolemaios I valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks* riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka keel. Ptolemaiosed olid Egiptuses võimul üle 300 aasta; nende valitsusajal oli Egiptuse pealinn Aleksander Suure rajatud Aleksandria. Viimane Ptolemaioste soost valitseja oli Kleopatra VII. Kleopatra surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise. ____________________ * hellenism (sõnast 'helln' kreeklane) kreekapärasus kreeklaste (makedoonlaste) poolt vallutatud aladel; kreeka kultuuri segunemine vallutatud maade kultuuriga Kleopatra* VII sündis 69. a eKr Aleksandrias, mis
· Naisvaarao Hatsepsut · THUTMOSIS III sõjakas, võimsuse rajaja o Karnaki tempel · EHNATON o Usureform o Nofretele · RAMSES II o Abu Simbel tempel Tsivilisatsiooni langus · 1075525 a eKr Hiline periood · 525332 a eKr Pärsia · 33230 a eKr hellenistlik periood o Aleksander Suur o Ptolemaiosed o Kleopatra VII · 30 eKr641 pKr Rooma Bütsantsi periood o Ristiusk o 7. saj. Islam Riigi ja ühiskonnakorraldus · Võimupüramiid (vt. tabel) · Maat maailmakorraldus · Naistel olid peaaegu samasugused õigused nagu meestel Religioon · Polüteism paljude jumalatega usk ja selle kummardamine · Zoomorfsed jumalad poolloomad ja inimesed
ühiskonnale iseloomulikud jooned (lk. 128-129, tähtsamad kultuurisaavutused (lk. 132-133), Aleksander Suure vallutusretk, 334 ekr granaikose lahing 333 ekr gordioni sõlm- issose lahing- Dareios III 332 ekr tüürose ja gaza vallutus- Egiptus alistus vastupanuta aleksandrile 331 ekr gaugamela lahing 330 ekr pärsia lahing 325 ekr lõpetas indias riigi lagunemine peale Aleksandri surma (millisteks osadeks). Egiptus-ptolemaiosed Suurem osa aasiat(süüria-makedoonia)-seleukiidide riik Makedoonia+ kreeka-antigonus
· plaanid vallutusteks juba enne valmis või · ei jäänud muud üle, kuna võlad ja suur sõjavägi, kellel polnud midagi teha. Aleksander sai tollase maailma parima hariduse Aristoteleselt. -5- Jõudis sõjategevusega suht kiirelt Indiasse. Sai ise kultuuriliselt pärslaseks, pärslased kõrgetel kohtadel. Sureb pärast pikemat joomisperioodi ja riika laguneb 20 aastaga, sellest tekkivad üksused saavad nimed oma valitsejate järgi: Ptolemaiosed, Selukiidid 6. Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam Kõrgaeg 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata. Islami teoloogilised allikad: · koraan ja kommentaarid · islami pärimus ehk sunna: mida Muhamed tegi ja rääkis · sariaat Koraan eraldivõetuna kaootiline ning vajab kommentaare mõistmiseks, see muudab sisu
monarhide süsteemi. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: · Eeldünastiline periood (53003000 eKr) · Varadünastiline aeg (30002686 eKr) · Vana riik (26862160 eKr) · Esimene vaheperiood (21602055 eKr) · Keskmine riik (20551650 eKr) · Teine vaheperiood (16501550 eKr) · Uus riik (15501069 eKr) · Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) · Hilis periood (664332 eKr) · Ptolemaiosed (33230 eKr) · Rooma periood (30 eKr395 pKr) Vanad egiptlased (nagu kõik vanad idamaa ühiskonnad) arvestasid aega kuningate valitsemise aja järgi. 4 tähtsamat vana-Egiptuse perioodi: 1. Vana riigi periood. Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitse arvuka ametnikkonna sabil. Ametnikkonnas olevad inimesed tegelesid vaarao korralduste elluviimisega, samuti juhtisid ehitustöid, kogusid makse ja vajadusel
Pärsia vägi on hävitatud, vastupanu ei osutata. Liigutakse Persepolisesse, pannakse põlema. Porose lahing 326. Indias, viimane lahing Indiast pöördub tagasi, sest sõjavägi on väsinud, kõrbeteekonnal sureb Hephaistion. 323 jõuab Babüloni, kus ta sureb või tapetakse. Poeg on alles väike, Aleksander ei ütle oma järglast, pillab sõrmuse ja ütleb ,,kõige väärikamale". Järgneb sõda trooni pärast diadohhide sõjad. Aleksandri maailmariik jaguneb: 1. Egiptus Ptolemaiosed 2. Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidide riik 3. Makedoonia + Kreeka Antigoniidid 4. Bergamoni kuningriik Lysimachos Riigid pole enam polised, vaid kuningriigid. Hellenism Hellenism on kreeka kultuur idamaiste mõjutustega. Kreeka kultuur ja keel säilivad läbi hellenismiajastu. Muutused ühiskonnas: · Valitsemisvorm monarhia (monarhid loovad enda ümber idamaised õukonnad) · Kaob mõiste ,,kodanik", selle asemel kujuned ,,riigi alam"
müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: * Eeldünastiline periood (53003000 eKr) * Varadünastiline aeg (30002686 eKr) * Vana riik (26862160 eKr) * Esimene vaheperiood (21602055 eKr) * Keskmine riik (20551650 eKr) * Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada veel kuni kaheksasaja mütoloogilise olendi nimetused. * Amon (Amen, Amun, Ammon, Amoun) * Anubis (Anpu) * Apis * Aton * Atum * Geb (Keb, Seb) * Hathor (Athyr) * Hnum * Horos * Isis (Aset, Eset) * Maat * Min (Minu)
Antigonos Gonatase ja Antiochose edu keltide vastu tähistas võimusuhete stabiliseerumist ja seega diadohhide sõdade lõppu. Vastastikusel kokkuleppel jäi Euroopa Antigonose ja Aasia Antiochose võimu alla. Egiptus oli juba aastakümneid kindlalt Ptolemaiose ja nüüd tema samanimelise poja käes. Nii olid kujunenud kolm tähtsamat hellenistlikku suurriiki: Makedoonias valitses Antigoniidide dünastia (Antigonos Gonatase ja tema järgaste), Egiptuses Ptolemaiosed ja Aasias Seleukiidi (Seleukose järglaste). 3. sajandi teisel poolel lisandus neile suurvõimuna Pergamoni riik Väike-Aasia läänaosas. Kuigi Aleksander Suure hiigelriik oli diadohhide sõdade tagajärjel lagunenud, ei vähenda see Makedoonia kuninga vallutusretke mõju. Idamaad olid alistatud makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimule, mis avas tee nende ulatuslikule väljarändele kodumaalt ja ühtesulamisele võõrsil. Vahemere idaranniku maad helleiseerusid. Ühtlasi
Kui Aleksander 323. a eKr suri, jagasid tema väejuhid suure riigi omavahel. Väejuht Ptolemaiosest sai esmalt Egiptuse satraap e asehaldur. Ta liitis oma valdustega ka Küprose ja Väike-Aasia lõunaranniku. 305. a kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. Tema valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks 1 riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka keel. Ptolemaiosed olid Egiptuses võimul üle 300 aasta. Viimase Ptolemaioste soost valitseja Kleopatra VII surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise. Kleopatra2 VII sündis 69. a eKr Aleksandrias, mis oli Ptolemaioste riigi pealinn. Ta oli kreeklanna, tema emakeel oli kreeka keel. Kleopatra isa oli Ptolemaios XII. Kleopatral oli kaks venda: Ptolemaiois XIII ja Prolemaios XIV ja üks õde. Et võim oma perekonnast välja ei läheks, abiellusid Ptolemaiosed tihti omavahel
kuninga nõunik ning ülejärgmisel oled juba peast ilma jäänud). Sellele tulemusena lisandub valitsejate jumaldamine millest tulevneb suur distants despoti ja rahva vahel, mida rõhutab Valitseja ja õukonna hiilgav ja toretsev elustiil ning range tseremoniaalreeglistik. Just sellises lähenemises, nägi keiser lahendust ning ümbritses end toredusega ning jumaldamisena, nagu muistsed Ptolemaiosed Aleksendrias. Diocletianuse loodud süsteem püsis kuni Lääne-Rooma langemiseni 5. Saj. ning Ida-Roomas kuni Araablaste pealetungini. Diocletianusele järgnenud Constantinus I Suur Flavius proovis riiki ühtsust kindlustatda 313. A vastuvõetud Milano ediktiga, millega legaliseeris ristiusku ning muutis selle ,,ülemaailmseks religiooniks" ning 330. A. viis pealinna Ravennast üle Konstantinoopoli. 395. a. Jagas Theodosius Suur oma poegade vahel Impeeriumi Lääne osaks, kus valitse
Hellenistlik ühiskond oli nagu kahetine: linn oli helleniseeru-nud, maapiirkond mite nii väga. Linnas kreeklased domineerisid. Rikkused voolased maalt linnadesse (põliselanikelt kreeklaste kätte). Kreeka linnad, kasutades idamaiseid rikkusi, omasid võimsamaid rahalisi vahendeid, kui neil varem oli olnud uhkemad ehitised. Jätkus linnades ka orjandus. Kuningad jätkasid Alexandri praktikat ka seeläbi, et nad hakkasid ennast jumalikustama. Esmalt Ptolemaiosed Egiptuses. Esimene kuulutas ka oma perekonna jumalateks. Egiptuses oli see ka kohalike muistsete tavade jätk. 3. saj hakkasid ennast jumalikustama ka seleukiidid, kuid antigoniidid Mak-s ei teinud seda. Hellenismiperioodi kultuur. Põmst Vana-Kreeka kult jätk. Fundamentaalseid muutusi ei toimunud, kuid teatud uued jooned. Kultuur kaotas oma linnriikliku seotuse a-poliitilisemaks. Pol sõltuva maailmavaate osa väiksemaks. Kult muutus rohkem eraviisiliseks
Egiptuse kunst püsis umbes 2500 aastat peaaegu muutumatuna, kuni Aleksander Suur vallutas maa 332 eKr. Kui Aleksander suri, sai Egiptuse valitsejaks tema väepealik Ptolemaios. Nüüd sai pealinnaks Aleksander Suure poolt rajatud linn, mis kannab tänapäevani nime Aleksandria. Kreeka päritolu Ptolemaioste dünastia valitses Egiptust 300 aastat. Ptolemaiostest viimane oli kuninganna Kleopatra7, kelle enesetapu järel aastal 30 e. Kr. sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Ptolemaiosed ei hävitanud egiptuse kunsti, kuid lisasid sellele palju kreekalikku. Selle kohta öeldakse, et Egiptus helleniseerus, s.o. muutus kreekapäraseks. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. _______________________ 1 balsameerima e. palsameerima surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu 2 mastaba piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga 3 dünastia valitsejate suguvõsa 4
Suureamd riigid mis sellest tekkisid olid:3 Süüria (suurim), pealinn süürias, enamus jäi kesk aasiasse/põhja indiasse süüria lõi seleokos, seda on nimetatud ka seleokiidide empeeriumiks, seal valitses seleokiid dünastia. riik põsis 2,5 sajandit, ning valitses kokku . osa süüria kuningriigist satuus roomlaste kätte. emasu riigis asus _ _ _ teine suurem riik asus aafrikas, egiptuse kuningriik, mis haaras põhja sudaani ja liibüat. seal valitsesid ptolemaiosed kolmas riik rajati euroopasse, Makedoona kuningriik kus oli kreeka, albaania, makedoonia. see vallutatakse roomlaste poolt, kuid teised 2 püsivad esimese sajandini enne kristust. 30 eKr vallutatakse ka see. Cleopatra ei taha langeda roomlase ohvriks ning laseb end tappa mürkmao kaudu. väike aasias asuvad 2 olulist riiki, pergamoni kuningriik ja rhodose vabariik. 2 riiki on just hellenistliku ajastu skulptuuri jaoks, seal on tehtud enamus.
kreeka pärased. (Aleksandria). Need kreeka linnad nii Kreekas kui ka idamaades oli jätkuvalt linnriigid, nõukogud juhtisid, mõnel pool ka rahvakoosolekud ja riigiametnikud. Need linnriigid polndu reeglina enam iseseisvad vaid allusid hellenistlikule monarhiale, ja need olid absoluutsed monarhiad, ainuke erinevus oli Makedoonia . Kuningal oli oma kaaskond philoi.Need kuningad hakkasid oma alamatel laskma ennast jumalikult asutama, ühelt poolt kreekas polnud see tundmatum Ptolemaiosed Egiptuses ja Seleokiidid. Egiptuses mängis rolli ka see et Ptolemaiosed olid Egiptuse kuningad, ja pidid käituma vana kombe kohaselt, olid jumalikustatud. Kõik Makedoonia päritolu Aleksandri väepealikute järglased, sisuliselt olid kreeklased, rääkisid kreeka keelt ei rääkinud enam Makedoonia murret. Kaaskond ja ülikond moodustati kreeklastest, ka sõjaväes olid kreeklased , kes olid palgasõdurid, keda siis hangiti suurt aega ja põhivool tuli kreekast
Vaadati pilte ja nende järgi saadi enamvähem aru). Egiptuse rulle on vähe säilinud, need on suhteliselt suured ja rasked, kuid on leitud ka kuni 40 cm pikkuseid rulle, mis polnud igapäevased. Rullraamat antiigis al. 6.saj eKr Kreekas. Kreeka käsikiri 4.saj. Infot selle kohta leidub vaasimaalingutelt ja skulptuuridelt. Tekst oli rullidel tulpadena. 5. saj hakkasid kreeklased kirjutama vasakult paremale, kaunistusi tehti harva, sest neid ei peetud otstarbekaks. Aleksander Suur -> Ptolemaiosed (Aleksandi rmtk) -> viimane Ptolemaios oli Kleopatra. Roomas Titus Pomponius Atticus (kirjastaja ja ajaloolane) valis müügi ja mida paljundada (näljutas end surnuks). Kasutati ladina kirja ning kirjutati ainult suurte tähtedega (meie kiri). Vahatahvel e. diptühhon - Koodeks koodeksivormis raamatu tekkimisel oli suur roll pärgamendi kasutuselevõtul. (Saksamaalt). 4.saj pKr kujunes pärgament enamlevinud materjaliks ja koodeksist sai domineeriv raamatuvorm
(diadohhid) vahel. Aleksandri poeg Roxanega, samuti Aleksander, oli alaealine, mitmed diadohhid üritasid tema nimel valitseda, hiljem aga väike Aleksander tapeti. 14 Tuntuimad väepealikud olid Ptolemaios (sai oma võimu alla Egiptuse), Antigonos (Makedoonia ja Kreeka), Selukos (Babüloonia, Süüria), kes panid aluse vastavatele dünastiatele (epigoonid – diadohhide järeltulijad): Ptolemaiosed (nt Kleopatra), Seleukiidid ja Antigoniidid ning vastavatele riikidele riikidele. Diadohhide riikide piirid muutusid pidevalt. Lakkamatud sõjad. Pergamon, Kreeka-Baktria riik. Kõigis riikides oli tugev kreeka mõju. Ülemkiht oli enamasti kas täiesti või osaliselt kreekastunud. Pool- iseseivad polised, kus elasid kreeklased (sisekorraldus oli sarnane klassikalistele polistele), ning nn kuningamaad, kus elasid allutatud kohalikud rahvad.
annaabi.ee 
