tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142) • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149 lg 3) • Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega (PS § 152) • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) • Riigikohtus lahendavad põhiseaduslikkuse järelevalve asju põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ja üldkogu (PSJKS § 3 ning KS §-d 29 ja 30) Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevus (PSJKS § 2) - lahendab taotlusi kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele; - lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada
neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia EKS § 1 lg 2 III Erakonna asutamine ja lõpetamine Asutamine EKS § 6 lg 1 (erakond asutatakse lihtkirjalikus vormis asutamislepinguga. Erakonna asutamislepingule kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) + MTÜS § 6 (MTÜ asutamise leping) + 500 mõttekaaslast Lõpetamine (vabatahtlik) MTÜS; sundlõpetamine PSJKS §32 lg 1 (pole kordangi rakendunud) III Erakondliku tegevuse vahendid EKS § 2 § 2. Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid (1) Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on: 1) erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel; 2) erakonna osalemine Riigikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu Riigikogu tegevuses,
järele valvaja Õiguskantsleri põhiseadus- ja seaduspärasuse järele valvaja funktsioon tuleneb põhiseaduse § 139 lõi- kest 1.*90 Õiguskantsler kavandati algselt üldjärelevalvajana nii formaalses kui ka materiaalses mõttes seaduste üle.*91 Peamine menetluslik garantii on sätestatud põhiseaduse §-s 142*92, mida täiendavad ÕKS §-d 1518 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSJKS)*93 II peatükk, iseäranis selle § 6. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve süsteemis on õiguskantsler ainus institut- sioon, kes võib omal initsiatiivil ja äranägemisel algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Õigusteadlaste ja praktikute seas valitseb üksmeel, et õigustloov akt põhiseaduse § 139 lõike 1 tähenduses hõlmab selle minimaalkontseptsiooni kohaselt parlamendiseaduse ning valitsuse, ministri ja kohaliku omavalitsuse määruse
mingi sätte vastavus nii põhiseadusele kui ka EL-i õigusele, on asja lahendaval kohtul esmalt kohustus kontrollida Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega. Riigikohtul ei ole seda (kontrollida, kas meie siseriiklik säte on kooskõlas EL-i õigusega) põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses võimalik teha, kuna niisugune kontroll on osa õigusvaidluse lahendamisest ja väljuks seetõttu põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise piiridest. See oleks aga vastuolus PSJKS § 14 lõike 2 teise lausega, mis sätestab, et Riigikohus ei lahenda õigusvaidlust, mis tuleb lahendada asjas kohaldatavate kohtumenetluse sätete järgi. Miks peab kohus kontrollima Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega? 1) Kui õigusvaidlust lahendaval kohtul ei oleks kohustust kontrollida Eesti õiguse kooskõla EL-i õigusega või ta ei täidaks seda kohustust, siis ei saaks avastada ka võimalikku vastuolu EL-i õigusega. Seeläbi satuks aga ohtu võimalus täita ka
massipsühhoos tekkida (kui rahvas pole rahul oma valitsejatega vms) mingid alternatiivsed vaated võivad võimutsema hakata. Poolt on see et ikka rahvas saab ise otsustada ja rahvast tuleks usaldada. (Jüri Adams on öelnud et see suhteliselt mõttetu, kuna 1 riigikogu liikmel on õigus algatad seaduseelnõud, nii et leiab selle ühe ikka kui vajadus on suur) § 25 Erakonnad I Sätestus § 48 lg 1 lause 2, lg 3, lg 4 Erakonnaseadus PSJKS 5. ptk II Erakonna asutamine ES §§ 5 jj MTÜS (põhikiri, kus kirjas üldkogu, juhatus, revisjon jne) Territoriaalsuse põhimõte § 4 (ei tohi olla ühe ettevõtte partei) ES § 6 lg 2 (vaja 1000 liiget) 36 III Erakondliku tegevuse vahendid 1. ES § 2 (erakondadele kandidaatide esitamise privileeg ja erakonna osalemisel Riigikogus ka eelis) 2
massipsühhoos tekkida (kui rahvas pole rahul oma valitsejatega vms) mingid alternatiivsed vaated võivad võimutsema hakata. Poolt on see et ikka rahvas saab ise otsustada ja rahvast tuleks usaldada. (Jüri Adams on öelnud et see suhteliselt mõttetu, kuna 1 riigikogu liikmel on õigus algatad seaduseelnõud, nii et leiab selle ühe ikka kui vajadus on suur) § 25 Erakonnad I Sätestus § 48 lg 1 lause 2, lg 3, lg 4 Erakonnaseadus PSJKS 5. ptk II Erakonna asutamine ES §§ 5 jj MTÜS (põhikiri, kus kirjas üldkogu, juhatus, revisjon jne) Territoriaalsuse põhimõte § 4 (ei tohi olla ühe ettevõtte partei) ES § 6 lg 2 (vaja 1000 liiget) 38 III Erakondliku tegevuse vahendid 1. ES § 2 (erakondadele kandidaatide esitamise privileeg ja erakonna osalemisel Riigikogus ka eelis) 2
massipsühhoos tekkida (kui rahvas pole rahul oma valitsejatega vms) mingid alternatiivsed vaated võivad võimutsema hakata. Poolt on see et ikka rahvas saab ise otsustada ja rahvast tuleks usaldada. (Jüri Adams on öelnud et see suhteliselt mõttetu, kuna 1 riigikogu liikmel on õigus algatad seaduseelnõud, nii et leiab selle ühe ikka kui vajadus on suur) § 25 Erakonnad I Sätestus § 48 lg 1 lause 2, lg 3, lg 4 Erakonnaseadus PSJKS 5. ptk II Erakonna asutamine ES §§ 5 jj MTÜS (põhikiri, kus kirjas üldkogu, juhatus, revisjon jne) Territoriaalsuse põhimõte § 4 (ei tohi olla ühe ettevõtte partei) ES § 6 lg 2 (vaja 1000 liiget) 39 III Erakondliku tegevuse vahendid 1. ES § 2 (erakondadele kandidaatide esitamise privileeg ja erakonna osalemisel Riigikogus ka eelis) 2
PS RS § 8. RA korral võib massipsühhoos tekkida (kui rahvas pole rahul oma valitsejatega vms) mingid alternatiivsed vaated võivad võimutsema hakata. Poolt on see et ikka rahvas saab ise otsustada ja rahvast tuleks usaldada. (Jüri Adams on öelnud et see suhteliselt mõttetu, kuna 1 riigikogu liikmel on õigus algatad seaduseelnõud, nii et leiab selle ühe ikka kui vajadus on suur) § 25 Erakonnad I Sätestus § 48 lg 1 lause 2, lg 3, lg 4 Erakonnaseadus PSJKS 5. ptk II Erakonna asutamine ES §§ 5 jj MTÜS (põhikiri, kus kirjas üldkogu, juhatus, revisjon jne) 40 Territoriaalsuse põhimõte § 4 (ei tohi olla ühe ettevõtte partei) ES § 6 lg 2 (vaja 1000 liiget) III Erakondliku tegevuse vahendid 1. ES § 2 (erakondadele kandidaatide esitamise privileeg ja erakonna osalemisel Riigikogus ka eelis) 2. Riigikogu valimise seadus § 26 (nimekirjad valimistel esitavad erakonnad) 3
EkS §§1, 6. PS-e tähenduses tõlgendab erakonna Riigikohus: RKPJko 02.05.2005, 3-4-1-3-05, p31. Demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja poliitika vahel, poliitiliste seisukohtade kujundamine, koondada ja valimistel edu saavutamisel nende ellu viimine. III Erakonna asutamine ja lõpetamine Asutamine: EkS §6 lg1, 2 lihtkirjalikus vormis asutamiselepinguga, lepingule kohaldatakse MTÜ-le sätestatut. MTÜS §6. Põhikiri tuleb vastu võtta, liikmete arv 500. Lõpetamine: sundlõpetamine PSJKS §32 lg1 VV esitab Riigikohtule taotluse. IV Erakondlikud tegevusvahendid EkS §2 moodustab parlamendis fraktsiooni V Erakondade privileegid RkVS §§26, 29 ainult erakond saab kandideerida oma nime all ja esitada oma nimekirja valimistel. Nimekirja alusel jaotakse ümber mandaadid. Erakondade privileegid riigikogus, selle töös, fraktsioonis (tööruumid, abilised), osalevad komisjonide töös, lisada liikmeid alalistesse komisjonidesse, esitada peaministrikandidaadi (p25).
hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjon kogub, kontrollib ja avalikustab pärast Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania rahastamise aruanded ning avalikustab need oma veebilehel. 54. erakonna karistamine ja keelustamine PSJKS § 32. Taotlus lõpetada erakonna tegevus (1)Vabariigi Valitsus võib esitada Riigikohtule taotluse lõpetada Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse või eesmärkidega erakonna tegevus. (2)Taotlus lõpetada erakonna tegevus peab olema põhistatud ja sellele tuleb lisada taotluse aluseks olevad dokumendid. 1. Erakonnaseadus § 4. Erakonna tegevuse piirangud
40 Kohustusliku kohtueelse menetluse sätestamine ei välista halduskohtu pädevust, vaid on iseseisev kaebuse lubatavuse alus. 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve. Avalik-õiguslikud on oma iseloomult ka kõik konstitutsioonilised vaidlused, kuid põhiseadus (§ 149 lg 3 teine lause) ise näeb ette, et põhiseaduslikkuse järelevalve toimub Riigikohtus, mitte halduskohtus. Riigikohtu pädevust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna on täpsustatud PSJKS § 2. a) Esmajoones tuleb põhiseaduslike vaidlustena nimetada normikontrolli, s.o üldaktide ehk õigustloovate41 aktide põhiseaduslikkuse kontrolli. Kuna üldakti põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamise pädevus on vaid Riigikohtul, ei saa halduskohtusse esitada kaebust vahetult üldakti peale. See, et üksikisikul puudub põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse vahetu algatamise õigus, ei tähenda, et tegemist ei oleks teistsuguse menetluskorraga HKMS § 3 lg 1 mõttes
vaidluste lahendamine. Põhiseadusliku järelevalve põhiline funktsioon on õigustloovate aktide ja välislepingute PS-le vastavuse kontroll. 95. Mis on Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve kohus? Riigikohus 25 96. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve asju lahendab Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium või üldkogu (PSJKS § 3). Riigikohtu esimees on seaduse järgi põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees. Kolleegiumi ülejäänud kaheksa liiget nimetab Riigikohtu üldkogu (KS § 29). Kolleegium otsustab asja viieliikmelises, kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kolmeliikmelises koosseisus. Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. 97. Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana
seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole 20-ne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. PS § 152: Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Vahetu kaitse (PSJKS § 7; EKOH art. 11): volikogul on õigus esitada Riigikohtule taotlus tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus PS-s vastuolus olevaks, või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus KOV-i põhiseaduslike tagatistega. NB! PSJKS § 7 ei anna KOV volikogule õigust esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust isikute subjektiivsete õiguste
annaabi.ee 
