Nii räägin ka probleemi lahendamisest, et mida saab teha igaüks vähendamaks prügi ookeanis. Samuti kirjeldan kuidas on lood prügiga Läänemeres. Kasutatud allikad on võetud internetist. Prügimägi Vaikses ookeanis Maailma suurim prügimägi ei asu mitte maismaal, vaid hulbib Vaikses ookeanis. (2) Suurim prügimägi loksub hoovuste toel Vaikse ookeani põhjaosas, kus leidub miljoneid tonne jäätmeid, enamasti kilekotid ja plast.(1) Vaikse ookeani ujuv prügisaar kannab nime Great Pasific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar) ning koosneb kahest hoovuste poolt kokku kantud prügisaarest. Idaprügila keerleb Hawaii ja California vahel ning läänepoolne prügisaar on tekkinud Jaapani ja Hawaii vahel. (2) Prügisaar on aktiivselt suurenev. (2) Inimeste arvavad, et tegu on saarega ja saab sellele kõndida, kuid tegelikult on see vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest. (2) Prügisaarte avastamine
Prügisaared Tallinna Ülikooll Mis on prügisaared? Prügisaared on saared ookeanis, mis on tekkinud tänu inimestele poolt tekitatud olmejäätmetest, mis on segunenud merevee ja plantoniga. Saarte asukoht Prügisaarte piirkonnaks on Vaikne ookean Piirkonna nimeks on Great Pacific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar). Prügisaared on jaotanud kaheks piirkonna järgi – Ida prügisaar(California kandis) ning Lääne prügisaar (Jaapani läheduses) Prügisaarte piirkond Prügisaare arvatav suurus Prügisaarte faktid: Prügisaarte kindlat suurust ei tea keegi, kui arvatakse, et see jääb ligikaudu 700,000-15 mil ruutkilomeetri vahele Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika Prügisaared on 658 korda suuremad kui Saaremaa Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati isegi kuni 30 meetri sügavuseni. Prügisaarte faktid Prügisaared asuvad veepiirist allpool ja
PLASTIKU AJASTU... Üliõpilane Ülikool KAS TEADSID ET... · ...maailma suurim prügimägi asub Vaikses ookeanis? · See on ujuv ,,prügisaar" nimega Great Pacific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar). · Saar koosneb merevee, planktoni ja prügitükkide segust. Nimetatakse ka ookeani prügisupiks. · Avastati 1997 a juhuslikult Charles Moore´i poolt, kes hakkas peale nähtut keskkonnaaktivistiks ning müüs oma isikliku naftaäri. MIDA SILMAD EI NÄE, SEDA SÜDA EI TUNNE http://www.greenpeace.org/international/en/news/f eatures/ocean_pollution_animation/ PRÜGISAARED... · Prügisaared on pindalalt suuremad kui
toiduga kaasa väikeseid ning suuri plastik tükke. Plastik ohustab inimesi BPA ning muude mürgiste ainetega. See tekitab haigusi ning võib viia lõpuks surmani. Plastikus on BPA´d ning muid mürgiseid aineid. Neid eritavad kõige rohkem plastik ning penoplast, kus on nt. soe toit vahel. Mikroplast on plastikust tulenevad väga väikesed osakesed, mis võivad olla silmale nähtamatud. Ma ei olnud varem kuulnud, et Vaikses ookeanis triivib selline prügisaar, mõeldes sellele, tundub see jube teades, et plastikut toodetakse üha enam ja enam juurde ning selle tagajärjel saar kasvab veelgi. Minu perest ei teadnud keegi seda varem, rääkisin neile, mis asi see prügisaar on ning kõik olid hämmingus. Film oli filmitud Ameerika ühendriikides, Saksamaal, ning kusagil Aasias. Plastjäädet saaks vältida, kui plastikuga hoolikalt ümber käia - see on aga see, mida ei tehta vaid visatakse prügi otse tänavale/vette. See sõltub tarbijast.
KOLMNURGA LAHENDAMISE ÜLESANNE SIINUS- JA KOOSINUSTEOREEMI ABIL Vaikses ookeanis hulbivad kaks hiiglaslikku prügisaart. Antud pildil on kujutatud läänepoolset jäätmesaart (ing k. the Western Garbage Patch). Saar on ligikaudu 2250 ja 2150 kilomeetrit lai ja 750 ja 850 kilomeetrit pikk. Saare keskmine sügavus on 10 m ning laiu kirdepoolse nurga suurus on 70,2°. Leia, mitmest konteineritäiest prügist koosneb Vaikses ookeanis hulpiv prügisaar, kui keskmise jäätmekonteineri maht on 200 liitrit. Antud a=2250 km b=850 km c=2150 km d=550 km =70,2° Leida VABCD? Lahendus Kasutades koosinusteoreemi leian kolmnurk ABC külje e pikkuse. e2=b2+a2-2bccos e²=850²+2250²-2·850·2250·cos70,2°4489327 e2118,8 (km) SABC=absin SABC=·850·2260·sin70,2°899717,2 (km²) Leian kolmnurga BDC pindala Heroni valemi järgi. SPDC=, kus p= p==2509,4 SPDC==787267,2 (km²) Leian nelinurga kogupindala. SABCD=SABC+SPDC
Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO 2 Pügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügilad Sorteerimine Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. 80% prügist on plastmass. Paljud linnud ja kalad söövad väiksemaid plastmassi tükke ning surevad mürgitusse. Prügisaar Vaikses ookeanis Prügikeeris, mis koosneb mereprahist, asub Vaikses ookeanis, Texase suurune. Vedel segu mereveest, planktonist ja prügist. Keerises on prügi kokku 3,5miljonit tonni. Keeris ulbib Hawaii saarte ja San Francisco vahel. Prügikeerises on kuus korda rohkem plastikut kui seal on planktonit. Igal aastal kandub ookeanidesse umbes 6,5 miljonit tonni prahti. Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre. 80% prügist on plastmass.
Piisab vaid väikestest muutustest, mis saavad alguse meie mõtlemisest ja suhtumisest. On vajalik mõista, et see, mida me praegu teeme või tegemata jätame, kajastub kunagi meie laste või omakorda nende laste eludes. Kas poes käies on juhtundud, et ostad kauba, mida sul tegelikult tarvis ei lähegi? Arenenud riikides toimub meeletu tarbimine ja kui on turgu, miks siis mitte ka toota. Selle tulemusena tekib aga meeleltult prügi. Vakses ookeanis on tekkinud juba prügisaar, sest umbes kümnendik aasta jooksul maalimas toodetud plastidest jõuab merre, millest enamus vajub põhja, aga ülejäänud osa moodustabki prügisaare i.Mõelda vaid, et kõik see jääb järeltulevatele põlvedele ja nemad peavad elama sellel Maal koos meie toodetud prügiga. Eestis tekkis 2010. Aastal elaniku kohta 311kg olmejäätmeidii. Mind õõvastab selline mõte ja usun, et lugejaid samuti, seega tuleks leida alternatiive. Prügi hulga, eriti plastiku,
tekkimist täielikult. Vanapaberi ning plast- ja metallpakendite taaskasutusseadmete rajamine on saavutanud olulise koha keskkonnasäästlike investeeringute seas, kuid peaaegu kõikide teiste materjalide puhul seisneb probleem inimeses endas. Väga paljud ,,lubavad" loodusel oma prügiga tegeleda või ei taha maksta suuri summasid oma jäätmete käitlemise eest. Nõnda on reostatud paljud metsaalused ning Vaiksesse ookeani on moodustunud pindalalt Prantsusmaaga võrdne prügisaar, mis tapab veelinde ja merefaunat. Riikide valitsustel peaks olema kohustus investeerida raskestilagunevate jäätmete ümbertöötlemisse eesmärgiga muuta kogu protsess odavamaks lihtinimese jaoks. Nii ei tekiks inimestel tahet oma prügist keskkonnavaenulikul viisil vabaneda ja visata oma jäätmeid meid ümbritsevasse loodusesse. Peaksime kõik mõtlema faktile, et looduses laguneb ainuüksi kilekott kümneid aastaid. Kui esimene ja kõige olulisem samm on tehtud, siis võiksime
vaid aastate jooksul või siis praktiliselt üldse mitte, näiteks pudelid. Ookeane reostavad suuresti lekkivad naftatankerid. Nafta on aga selline aine, mis moodustab veepinnale õhukese kelme ning takistab veeorganismide hingamist ja mürgistab neid. Nafta on vees ka ohtlik sellepärast, et see kleepub lindude sulgede või siis mereloomade karvadesse ning seda on sealt väga raske ära saada. Näitena suurest veereostusest on Vaikses ookeanis triiviv suur prügisaar, mis saab olla sinna tekkinud üksnes tänu inimtegevusele. Tänu sellele prügisaarele hukkuvad seal ujuvad linnud ja teised mereloomad. Näiteks vaaladel ja poegi toitvatel merelindudel ei ole midagi süüa peale reostatud toidu. Selline toit aga sisaldab mürke, mis tekitab loomades haigusi, millele tänu need enam ei paljune. Tänu saastamisele muutub ka õhu koosseis, mis oma korda rikub osoonikihti. Osoonikiht kaitseb kõiki Maal elavaid organisme liigse päikesekiirguse eest
annaabi.ee 
