Prügisaared Tallinna Ülikooll Mis on prügisaared? Prügisaared on saared ookeanis, mis on tekkinud tänu inimestele poolt tekitatud olmejäätmetest, mis on segunenud merevee ja plantoniga. Saarte asukoht Prügisaarte piirkonnaks on Vaikne ookean Piirkonna nimeks on Great Pacific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar). Prügisaared on jaotanud kaheks piirkonna järgi – Ida prügisaar(California kandis) ning Lääne prügisaar (Jaapani läheduses) Prügisaarte piirkond Prügisaare arvatav suurus Prügisaarte faktid: Prügisaarte kindlat suurust ei tea keegi, kui arvatakse, et see jääb ligikaudu 700,000-15 mil ruutkilomeetri vahele Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika Prügisaared on 658 korda suuremad kui Saaremaa Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati
Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar). · Saar koosneb merevee, planktoni ja prügitükkide segust. Nimetatakse ka ookeani prügisupiks. · Avastati 1997 a juhuslikult Charles Moore´i poolt, kes hakkas peale nähtut keskkonnaaktivistiks ning müüs oma isikliku naftaäri. MIDA SILMAD EI NÄE, SEDA SÜDA EI TUNNE http://www.greenpeace.org/international/en/news/f eatures/ocean_pollution_animation/ PRÜGISAARED... · Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika · Prügisaared asuvad veepiirist allpool ja palja silmaga vaadeldes võivad need märkamatuks jääda. · Satelliitidega on hea ilma korral prügisaared hästi nähtavad. · Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati isegi kuni 30 meetri sügavuseni. SATELLIIDIPILT PRÜGISAAREST FAKTE · Maailmas aastas: · toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid
langenud või jäänud püsima. Õnneks on hakatud aga tegelema kalakasvatusega, et kalavarusid kuskilt hankida. Kõige rohkem on kalavarusid Vaikses ookeanis ja suurema kalapüügimahuga riigid asuvad ka just selle ookeani rannikul. Suurte kalapüügimahtudega riikideks loetakse nt Islandit, Norrat ja Peruud. 13. Prügisaarte geograafia, teke ja mõjud loodusele ning inimkonnale.- Ookeanides hulpivad hiiglaslikud prügisaared kahjustavad maakera ökosüsteeme. Igasuguste plasttoodete, pakendite, elektri- ja elektroonikaseadmete ja muude keskkonda enam ohustavate toodete maksimaalne kohapealne korduv kasutamine on eelistatud kõikides loodushoidlikes riikides. Prügisaared kahjustavad kalavarusid ning kokkuvõttes ka inimkonda.
kraadi(Celsiuse järgi). ● Globaalne soojenemine on hiljuti tõstnud keskmist temperatuuri 0,5 kraadi võrra. ● Mere temperatuuri mõjutavateks teguriteks on ookeani hoovused, tuuled ja soolsus. Maailmamere reostumise põhjused ● Tööstuste ja olme reoveed juhitakse merre ja jõgedesse ● Põldude liigväetamine ● Tihe laevaliiklus ● Meresügavustesse maetud mürkained ● Kliima soojenemine ● Prügisaarte tekitatud keemiline reostus Prügisaared ● Koostis: vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest ● Umbes kahekordse Ameerika Ühendriikide pindalaga ● Vees hulpivad plastikuosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meduuse ● Vees toimub fotodegratsioon- suuremad esemed lagunevad aina väiksemateks tükikesteks, kuid polümeerstruktuurid püsivad endiselt alles ● Mürkained konsentreeruvad toiduahela kõrgemates lülides ● Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemalt miljon merelindu
• Polüklooritud bifenüülid (PCB) • Kloroform • Trikloroetüleen (TCE) • Vinüülkloriid • Dioksiin Kuidas satub mikroplastik keskkonda? • Kosmeetika tootmisharust • Riiete pesemisest • Tööstuskaupade ja prügi lagunemisest väiksemateks osadeks • Laevandus • Loodusjõud nt orkaanid või üleujutused • Turism Prügisaared • On olemas 5 prügisaart maailma ookeanides: 1. Esimene asub Vaikses ookeanis Ameerikast lääne pool, 2. Teine asub samuti Vaikses ookeanis aga Jaapani külje all, 3. kolmas on Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel ehk Atlandi ookeani põhjapool, 4. neljas on Brasiilia ja Kesk-Aafrika vahel 5. ning viies küündib Madagaskarist Sri-Lankani. Kosmosest vaadatuna plastiku supp Barentsi merest Mikroplastik organismides • Mikroplastikute seedimine võib kulgeda vähemalt 14 päeva loomal
Ta muutis minu jaoks raskete keemiliste protsesside käigus reoveemuda ja toidujäätmed energiaks. Tekkis biogaas, mis on taastuv energiallikas ning koosneb süsihappegaasist ja metaanist, see on väga energiarikas gaaside segu. Usun, et päris igaüks sellise keemiaga ei tegele, kuid siiski on tore, et mõni inimene suudab seda metsikut prügi kogust maailmas vähendada. Maailmas on tohututes kogustes prügi. Minu jaoks oli ilmselt üks šokeerivamaid teadmisi, et on olemas reaalselt prügisaared, mille tõttu sureb palju linde ning mereelukaid nagu näiteks kilpkonnad. Olen vaadanud dokumentaalfilmi nende kohta ning usun, et umber pool sellest ajast oli mul suu lahti, sest oli kohutav vaadata, kuidas linnud ei saa aru, et nad söövad prügi. Kõige hullem oli teadmine, et see kõik on inimeste kätetöö ning loodus peab meie hoolimatuse pärast kannatama. Loodan, et inimesed näevad, et prügi pole mitte midagi head ning sellega
12% nende kogukaubavahetusest, samal ajal kui Euroopa riikide omavaheline kaubavahetus moodustab 71% nende kogukaubavahetusest . 6.Millest sõltub keskkonnamõjude üleilmastumine? · Kliimamuutus ja selle tagajärjed. · Loodus ressursside sh maavarade regionaalne ammendamine . Puhta vee varu ja põllumaa vähenemine. · Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Elupaikade hävimine, võõrliikide sissetung. · Maailmamere reostumine, jäätmed, prügisaared. 7. Selgita lühendeid. NAFTA North American Free Trade Agreement on Ameerika, Kanda ja Mehhiko vaheline kaubanduslik kokkulepe, mille eesmärk oli kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud. OECD Organization for Economic Co-operation and Development on arenenud tööstusriike koondav majandusorganisatsioon, mis tegeleb üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise ja majanduse analüüsiga. Kaur Korjus G3R
Siinkohal on paslik tuua ajalooline näide võidurelvastumisest - lõppude lõpuks ei võitnud keegi selle kõige eest mingisugust suurt auhinda. Tegu on ja oli vaid ressursside ning loodusvarade ebaadekvaatse tootmise ja kasutamisega. Teemasid, mida süvitsi analüüsida, jätkuks lõputult. Probleeme on praeguses maailmas vaieldamatult palju ja näiteid kõigest tuua oleks lihtsalt võimatu, kuid puudulikust jäätmekäitlusest tulenevad prügisaared ning pidev sõda ja pagulaskriisid on kaks kõige aktuaalsemat teemat neist kõigist. Olgugi, et pean tõdema, et sõjaolukorra lahendamine ei ole meie endi võimuses, vaid pisut mõjukamate inimeste kätes, siis võin öelda vähemalt seda, et koduplaneedil puhtuse säilitamine ja selle eluaja pikendamise võim on küll meist igaühe endi kätes. Muidugi on võimalus kaasa lüüa ka “Teeme ära” projektides, kuid isegi lihtne kodune
kuidas looduses käituda ja palju muud. Kogu hariduse andmine ei saa ainult kooli õlule jääda, sellesse tuleb igal ühel natukene panustada. Inimeste suur probleem on see, et sageli ei mõelda tagajärgedele, mis nende tegevustega kaasneb. Kõige lihtsam näide on see, et inimesed viskavad oma prügi loodusesse. Üks kilekotike võib põhjustada surmasid. See võib sattuda mõne looma, kes arvab, et see on toit, hingamisteedesse ning ta lämbub. Maailmameres on tekkinud juba n-ö prügisaared, mis koosnevadki ainult prügist ning mis ulbivad mööda ookeani ringi. Lisaks prügi loopimisele on suur probleem salaküttimine. Salaküttimine on paljud loomad viinud väljasuremise äärele ja paljud liigid ongi juba oma eksisteerimise lõpetanud. Kolmandaks on vihmametsade raie. Suured vihmametsad võetakse maha, mis seab ohtu terve ökosüsteemi. Selle kõige vastu on loodud igasuguseid organisatsioone, mis tegelevad looduse kaitsmisega. Selliseid organisatsioone on üle terve maailma.
vohamise, mis omakorda põhjustab veekogu eutrofeerumise. Vohavad vetikad tarvitavad kõdunedes ära vees lahustunud hapniku, tekitades sellega nö surnud tsoone, kus miski enam elada ei saa. Nii Mehhiko lahes kui ka Läänemeres on mitmed sellised suured piirkonnad. Kalakasvandustest vette sattunud jääkained on suurendanud veekogude reostust. Maismaalt ookeani jõudnud jäätmetest on tekkinud ulatuslikud prügisaared. Prügisaared on inimeste poolt tekitatud olmejäätmete kogumid ookeanis, mis on hoovuste toimel kokku kuhjunud ning see plastprügi on segunenud merevee ja plantoniga. Õli- ja naftareostus- Suurimat kahju naftareostusest saavad organismid ja plankton, mis asuvad vee pealmises kihis. Väheneb vetikate fotosüntees ja selle tõttu algproduktsioon. Nafta toksilised komponendid võivad põhjustada reostustundike liikide hävimise, mille
näiteid: ● 1. Kultuuriline üleilmastumine- nt. rahvustoitude ülemaailmne levik(pitsa, sushi), inglise keele domineerimine, maailmamuusika levik. ● 2. Majanduslik üleilmastumine- suured RVE-d, rahvusvaheline kaubanduse kasv. ● 3. Poliitiline üleilmastumine- relvastatud konfliktide rahumeelne lahendamine, riigipiiride tähtsuste vähenemine. ● 4. Keskkonnamõjude üleilmastumine- maailmamere reostumine, jäätmed, prügisaared; kliimamuutus ja selle tagajärjed (liustike ja mandrijää sulamine); bioloogilse mitmekesisuse vähenemine(loomade elupaikade hävimine, võõrliikide sissetund jne). 2. Kuidas mõõdetakse riigi globaliseerumist? Kas Eesti on pigem rohkem või vähem globaliseerunud riik? Põhjendage oma otsust. Otseselt mõõta ei saa, kuid saab arvutada glob. indeksi. Aluseks võetakse majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised näitajad. Eesti on pigem rohkem
rahvusvahelise tööjaotuse Haridus- ja teadusalane vähenemine levik. koostöö bioloogilise mitmekesisuse rahvusvaheliste firmade rahvusvaheliste vähenemine arv telefonikõnede arv maailmamere eostumine, tollimaksu määr turistide arv jäätmed, prügisaared välisinvesteeringu maht rahaülekanded Globaliseerumise mõõtmine otseselt mõõta ei saa, aga võimalik arvutada globaliseerumise indeksit, mis koosneb majandusliku globaliseerumise indeksist (väliskaubanduse osakaal SKTs), sotsiaalse globaliseerumise indeksist (piiriülene suhtlemine, telefonikõned, turistide arv) ja poliitilise globaliseerumise indeksist (riigi liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides). 19. Riikide erinev arengutase ja selle mõõtmine
Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre. · Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest. Kõige rohkem elab inimesi Hiinas ja Indias. Indiad kasvabki rahvaarv kõige kiiremini. Tekib näljahäda, maa-ala jääb rahvale väikeseks. Eestisse hakkab tulema inimesi lõunapoolsetest liikidest. Maailmas on nii palju inimesi, et loodusressursid vähenevad. Aafrikas sõditakse karjamaade pärast.
annaabi.ee 
