haisevad, kammimata) Uus laps kollektiivis (puuduvad mängu küsimise oskused ja tekib probleeme) 16 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Caldarella ja Merelli positiivsed käitumisviisid: Suhtlemine eakaaslastega Enesejuhtimine/enesekohased oskused Akadeemilised oskused Kuuletumine Kehtestamisoskused 17 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused McGinnis&Goldsteini prosotsiaalsed oskused: Sotsiaalse käitumise baasoskused (kuulamise ja vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enesetunnustamine, abi küsimine, teene palumine) Kooliga seotud oskused (küsimuste esitamine, juhtnööride jälgimine, pingutamine raskuste puhul, vestlusesse sekkumine) 18 Sotsiaalsed oskused ja alaoskused Toimetulek tunnetega - (oma tunnetest arusaamine, tunnetega toimetulek, abi
võõrastele; usalduslikkus 3 suhtlemisel mängida omaette. Suhtleb vastasugupoolega; teistega vahel harva. ülekohtule reageerimine. Prosotsiaalsed oskused Sotsiaalse käitumise baasoskused Oskab paluda, tänada ja Oskab küsida luba asjade Meie rühmas on kombeks Kuulamisoskus; tervitada, siiski enamasti kasutamiseks. hommikuti tervitada ja vestlemise oskus; meeldetuletamise peale. Areng võimaldab söögiajal tänada. Sellega
näiteks individuaalsete õppekavade kasutamisega. Kaagvere erikool on seda teed läinud. 5 Kuritegevuse ennetamise, vähendamise ja ühiskonna üldise tervise huvides on püüda maksimaalselt rahuldada alaealiste vajadust adekvaatse sotsialiseerumise järele. Adekvaatseks sotsialiseerumiseks peab laps õppima ära vajalikud prosotsiaalsed oskused ja looma emotsionaalsed ning sotsiaalsed sidemed. Leian, et ka siin on Kaagvere erikool võrreldes teiste erikoolidega teinud ära suure töö. Seega ei saa läbiviidud uuringute ja kontrollkäikude põhjal kindlalt väita, et erikoolist tulnud noor suudab sotsialiseeruda ühiskonda või ei. Kuid olen seisukohal, et paljud erikoolist tulnud tütarlapsed sotsialiseeruvad ühiskonda, s.t omandavad vähemalt põhihariduse, leiavad eale ja
esitamine, oskus ignoreerida jne 4. kuuletumine: reeglite järgimine, töövahendite ja mänguasjade koristamine, ülesannete täitmine, mänguasjade jagamine kaaslastega jne 5. kehtestamisoskused: initsiatiivi ülesnäitamine suhtlemisel, komplimentide tunnustamine, mängude alustamine, positiivsuse väljatoomine, enesekindlus, sõbrunemine, ülekohtule reageerimine jne McGinnis & Goldstein´i prosotsiaalsed oskused (2003): 1. sotsiaalse käitumise baasoskused: kuulamisoskus, vestlemise oskus, kehtestav käitumine, tänamine, enese tunnustamine, abi küsimine, teene palumine, segavate mõjutuste ignoreerimine 2. kooliga seotud oskused: küsimuste esitamine, juhtnööride järgimine, raskuste puhul pingutamine, vestlusesse sekkumine 3. sõprussuhte loomise oskused: tervitamine, mitte verbaalse kommunikatsiooni
komplimentide tunnustamine; mängude alustamine, teiste kutsumine; enda kohta positiivse väljatoomine; enesekindlus; sõbrunemine; ebaõigete reeglite ja toimingute vaidlustamine ( ei-ütlemine); enda esitlemine võõrastele; usalduslikkus suhtlemisel vastassugupoolega; ülekohtule reageerimine. McGinnis & Goldstein (2003) antud klassifikatsiooni soovitavad autorid aluseks võtta sotsiaalsete oskuste õppekava koostamisel lasteaias. PROSOTSIAALSED OSKUSED 1.Sotsiaalse käitumise baasoskused: kuulamisoskus; vestlemise oskus; kehtestav käitumine; tänamine; enese tunnustamine; abi küsimine; teene palumine; segavate mõjutuste ignoreerimine. 2. Kooliga (lasteaiaga ) seotud oskused: küsimuste esitamine juhtnööride, instruktsioonide järgimine; raskuste puhul pingutamine; vestlusesse sekkumine. 3. Sõprussuhete loomise oskused: tervitamine;
oluline roll. Bandura järgi inimene õpib, kui teeb tähelepanekuid teiste inimeste käitumise kohta. Milline on täiskasvanu mudel, sellel on lastele suur mõju erineva kõlbelise otsustuse omaksvõtmisel. Imiteerimine ehk sotsiaalne õppimine on aluseks kõikide hoiakute ja väärtuste väljakujunemisele. Sotsialiseerimine hõlmab ka positiivsete hoiakute ja käitumise kujunemist teiste inimeste suhtes. Seega omandatakse altruistlik käitumine ja prosotsiaalsed hoiakud jäljendades. Kokkuvõtvalt võib märkida, et õppimist mõjutavad kolm faktorit: isiksuse bioloogilised ja psühholoogilised karakteristikud, käitumine ning keskkonnamõjud (Veisson, Veispak, 2005: 35-36). Kui sageli õpetaja ja lapsed mõnd suhtlemis- ja käitumisstiili kasutavad, kui huvitatud ja emotsionaalsed nad on see määrab peamiselt rühma sotsiaalse keskkonna. Lapsed vaatlevad eakaaslaste ja õpetaja käitumist kogu päeva jooksul ja teevad
o „The Purge“ - Karistamine o Töötab vaid ideaalsetes tingimustes: kui on intensiivne, kohene (enne kui indiviid neg käitumisest saab pos tagasisidet), konstantne, õiglane, karistaja käitumine karistatava suhtes muutub karistatavale sobivaks pärast karistamist o Tulemus võib olla vaid lühiajaline - Prosotsiaalse käitumise õpetamine o Proaktiivse agressiivsuse vähendamine: prosotsiaalsed eeskujud lastele, peresekkumised, õpetatakse vajalike tulemuste saavutamiseks mitteagressiivseid oskusi o Reaktiivse agressiivsuse vähendamine: KKT tehnikad, relaksatsioonitehnika Taasühiskonnastamine Eesti vanglasüsteemis - Suurim probleem antisotsiaalsetes hoiakutes - Efektiivsem kognitiiv-käitumisteraapia - Eestis valdavalt sotsiaalprogrammid (KKT põhised) o Sotsiaalsete oskuste arendamine
Newcombi metaanalüüs osutas, et populaarsetel lastel oli hea suhtlemisoskus, nad ei olnud väga agressiivsed ega endasse tõmbunud. Samas leidus ka lapsi, kes olid oma populaarsuse saavutanud just tänu agrssiivsusele ja sellega juhirolli võtmisel. Valimis, mis koosnes 11-13-aastastest isoleeritud lastest, leidsid Wentzel ja Asher, et õpetajatele meeldisid isoleeritud lapsed üsna palju, kuna nad olid prosotsiaalsed ja sõnakuulelikud ning nende õppetulemused olid üsna head. Liigselt kaitsev või hoolitsev vanemlus võib samuti kaasa aidata laste (eriti poiste) sotsiaalselt endassetõmbunud käitumisele, kui neil ei ole välja arendatud häid interpersonaalseid toimetulemisoskusi. Newcomb ja Bagwell jõudsid järeldusele, et sõpradevahelistel suhetel oli erinevalt mittesõprade suhetest neli kindlat
tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrduse vähendamine, avalikustamine, eeskujud, väljaelamisvõimalused(nt sport) Prosotsiaalne käitumine Prosotsiaalsus antisotsiaalsus Protsotsiaalsuse äärmuslik vorm altruism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid. · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Võime asetada ennast teise inimese positsioonile. Abistamise motiivid Tulenevad kas väljaspoolt(nt norm) või inimese enda seest(nt emotsionaalne erutus) · Normi järgimine · Positiivne enesehinnang. · Emotsionaalne erutus. Eriti empaatiliste inimeste puhul. Reaktsioon emotsionaalsele seisundile on abistav käitumine. · Tunnustuse otsimine · Kasu saamine. nt poliitika puhul: valimiskampaaniad.
· Kollektiivne vägivald: tajutud sotsiaalne ebaõiglus · Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused ... · Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ... · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Abistamise motiivid · Normi järgimine · Positiivne enesehinnang · Emotsionaalne erutus · Tunnustuse otsimine · Kasu · Ühtekuuluvus A. Batson (1994) 4 põhimotiivi: Egoism (self-benefit): Prosocial acts contribute to the welfare of the actor e.g., gaining rewards, avoiding punishment Altruism (benefiting other individual): Prosocial acts contribute to the welfare
· Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine · Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus käitumine, mis on suunatud teise inimese aitamisele, abistamisele. Teiste inimeste toetamine, inimsõbralik toetamine/käitumine. · Altruism vs egoism · Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine ... · Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid · Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. prosotsiaalsuse oluline eeldus, ehk võime asetada ennast teise inimese positsioonile. Abistamise motiivid · Normi järgimine Käitutakse seepärast, et nii on kobeks ja nii tuleb käituda · Positiivne enesehinnang Abistan seetõttu, et peale seda saan endasse paremini suhtuda · Emotsionaalne erutus
• Agressiivsuse kontrolli mehhanismid: sanktsioonid, ebavõrdsuse vähendamine, avalikustamine, eeskuju, väljaelamisvõimalused … • Koolivägivalla mõjurid? Prosotsiaalne käitumine • Prosotsiaalsus vs antisotsiaalsus • Altruism vs egoism • Prosotsiaalse käitumise liigid: toetamine, abistamine, päästmine, jagamine, sekkumine, kaitsmine, ohverdamine … • Seletusviisid: bioloogilised, kultuurikesksed. Prosotsiaalsed kultuurid • Empaatia kui prosotsiaalsuse eeldus. Abistamise motiivid • Normi järgimine • Positiivne enesehinnang • Emotsionaalne erutus • Tunnustuse otsimine • Kasu • Ühtekuuluvus A. Batson (1994) – 4 põhimotiivi: Egoism (self-benefit): Prosocial acts contribute to the welfare of the actor – e.g., gaining rewards, avoiding punishment
annaabi.ee 
