Tallinna Tervishoiu Kõrgkool F2 Jana Jakovleva 20.13.2013 Akne • Akne(acne vulgaris) - tegemist karvanääpsu ja rasunäärme viimajuha ning neid ümbritseva koe kroonilise põletikuga. Akne tekkepõhjused • Akne on rasunäärmete põletikuline haigus, mille tekkimisel on olulised mitmed põhjused, • näiteks rasuerituse häired, • rasunäärmete sarvestumise häired, • hormonaalsed nihked, • bakterid(Propionibacterium acnes). • pärilikkus. Aknet soodustavad • tegurid suure rasvasisaldusega kosmeetika, • nahalt loputamata jäänud seep ja muud ained, mis suurendavad pooride ummistumist. • ultraviolettkiirgus, • viibimine kuumas ja niiskes keskkonnas, • tõrva sisaldavad kreemid või salvid, • mõned ravimid, • lihasmassi kiireks kasvatamiseks pruugitud anaboolsed steroidid, • Stress. Erinevad akne vormid(1) • 1. Komedoonakne • Kerge akne korral
Küpsemine 6-12 kuud. Kolme kuu möödudes pH 5,4 Sveitsi juustu juuretisekultuurid: 1. Mesofiilsed laktokokid: Lactococcus lactis ssp lactis (kuni 40ºC, soolamisel temp 7-15ºC) 2. Termofiilsed piimhappebakterid: Streptococcus salivarius ssp thermophilus (temp >40ºC) Lactobacillus delbrueckii ssp bulgaricus (temp >49ºC) Lb.helveticus (temp >49ºC) Aktiivsed järelsoojenduse ja pressimise ajal 3. Lisastartermikrofloora: Propionibacterium freudenreichii Propionibacterium freudenreichii ssp shermanii Aktiivsed küpsemisetapis soojendusreziimil Temp 20-24ºC Vt joonis: propionaadi teke Maitse: · Laktoosist: Propioonhape ja äädikhape 2:1, piimhape · Proteolüüs tagab elastse juustumassi tekke: 1. Kümosiin: Valmimisel hüdrolüüsib peptiidsidemed s1 kaseiinis. Kümosiini toimel tekkinud peptiidid lagundatakse juuretise peptidaasidega edasi. Toime -kaseiinile väga nõrk. 2
Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained. UV-kiirgus Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Clostridium botulinum spoorid Bakterite ainevahetus Toituvad kogu keha pinnaga. Toitained liiguvad koos veega läbi rakukesta ja rakumembraani rakku. Toituvad enamasti orgaanilistest
Micrococcaceae. Mikrokokke on väga palju imetajate loomade nahal.Inimese nahal on palju Micrococcus luteust, M. agilist, M. variansi, M. roseust. · Mikrokokid moodustavad kuni 20% nahapinna aeroobsest mikrofloorast. · M. roseusel on roosakad kolooniad. M. luteusel on uuritud väga põhjalikult membraane. M. lysodeiticus tema vana nimi. Ka Fleming testis tema peal oma lüsotsüümi. Perekond Propionibacterium · Orla-Jensen ja von Freudenreich olid 1906. a. esimesed, kes uurisid Shvetsi (Emmentali) juustus juustuauke tekitavaid baktereid. Juustuaugud tekivad piimhappe propioonhappeks kääritamise käigus tekkivast CO2-st. · Nime Propionibacterium pani ette Orla-Jensen. Bakterid osalevad juustu valmimises- kääritavad laktaadi propionaadiks ja atsetaadiks. Neid on kasutataud ka vitamiini B12 tootmiseks.
kapsas. · On olemas üle 400 sordi juustu 20 erinevat liigist · Väga lai valik: · Jogurtid ja hapendatud piimajookid, fermenteeritud vorstid, marineeritud ja hapukapsas Piimatooted · Piimhappekäärimine - juustu tootmises · Kasutatakse L. lactis , L. cremoris või Streptococcus thermophilus, Lb. helveticus, ja Lb. delhiieckii subsp. bulgaricus, · Sekundaarne nikrofloora -parem tekstuur (näiteks Sweitsi juustus Propionibacterium) · Parem maitse (näiteks diatsetüüli abil) · Hallitusseened, pärmseened ja bakterid v.a piimhappebakterid -sekundaarne mikrofloora mõnedel juustu sortidel (nt Penicillium roqueforti sinihallitusjuustudes). · Jogurti tootmises starter- kultuuri S. termofiilse ja Lb.bulgaricus segu 1:1 suhtes. · Keefiri alkoholisisaldus kuni 1%. Starter - L. Iakti ja Lb. Delbrueckii subsp. · Kumiss sarnane keefiriga, kasutab mära piima.Kuni 2% alkoholi Lihatooted
Nitrobacter - + + + + + Nitrosomonas - + + Oenococcus + + + Penicillium 0 + + + S Pichia 0 + + S Propionibacterium acnes + + M + Ak Psedomonas fluorescens - + + Pseudomonas aeruginosa - + M + M Pyrococcus 0 + + + Rhizobia - + + +
aitab kaasa seedimisele ja vitamiinide ja mineraalide omandamisele ja parandab ja tugevdab immuunsüsteemi. Inimese naha, suuõõne ja seedekulgla normaalne mikrofloora. Inimese nahk ei ole kuigi hea elukeskkond mikroobidele, kuna see on kuiv, soolane ja happeline. Naha pinnal elab vähe mikroobe, peamiselt G+ bakterid kes on kuivuse suhtes resistentsemad kui G- bakterid. NT: Staphylococcus (S. epidermidis, S. aureus), Micrococcus luteus, perekonnad Corynebacterium, Brevibacterium, Propionibacterium. G- baktereid elab nahal peamiselt niiskemates kohtades, nt varvaste vahel ja põlveõnaldes. Kui eemaldada G+ bakterid, kasvab G- bakterite hulk suuresti. Suuõõnes elab toitainete külluse tõttu väga palju mikroobe ja mikrofloora on mitmekesine. Suuõõnes on umb. 22 domineerivat perekonda. NT: Streptokokid, Actinomyces, Fusobacterium, Porphyromonas, Treponema denticula jne. Makku satub palju baktereid toiduga ja suuõõnest, aga mao happelisuse tõttu hävib neist enamus
10%) on rohkem meestel. Näo haaratuse tõttu on akne suureks kosmeetiliseks probleemiks, mis tekitab noortele palju psühhosotsiaalseid raskusi. Haigus on ravitav, kuid ravi on pikaajaline. Akne tekkes on palju põhjuseid: pärilikkus, rasueritus- ja rasunäärmete sarvestumishäired, hormonaalsed nihked, bakterid jne. 7 Suguhormoonide toimel suureneb rasueritus ja rasunäärmete ummistumise tulemusena tekivad rasukorgid e. Komedoonid. Propionibacterium acnese - aknet teket soodustava bakteri vohamisel lisanduvad põletikulised sõlmed ja mädakolded. Pärilikkus. Noorukitel, kelle vanemad põdesid noorena aknet on suurem tõenäosus haigestuda. Pärilik on ka armide teke. Hormoonid. Enne puberteeti on rasunäärmed väikesed ja akne ei saa tekkida. Puberteedis meessuguhormoonid e. androgeenid stimuleerivad rasunäärmete kasvu ja rasueritust. Rasunäärmete rakkude lagunemisel tekib rasu, mis sisaldab erinevaid rasvhappeid. Mida
Tabel 3 Erinevate mikroobide poolt keskkonda eritatavad lõpp-produktid. Mikroob Produktid Pärmid Etanool, CO2 Streptococcus, Lactobacillus Laktaat Enterobacter Etanool, atsetoiin, laktaat, CO2 Aeromonas 2,3-butüleenglükool, atsetaat Clostridium propionicum, Propionibacterium, Propionaat, atsetaat, suktsinaat, CO2 Corynebacterium diphteriae, Neisseria Escherichia, Salmonella, Shigella, Proteus Laktaat, atsetaat, suktsinaat, etanool, H2, CO2 Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool, atsetaat, etanool, H2, CO2 Bakterite hingamistüübid Võime järgi säiluda hapnikku sisaldavas keskkonnas (O 2 tolerantsus) ja selle järgi,
Infektsioonid algavad reeglina orofaarünksist, kultuuris reeglina polümikroobsed aeroobide ja anaeroobide segud. Tundlik penitsilliinile, ampitsilliinile, laiendatud spektriga tsefalosporiinidele, fluorokinoloonile. Resistentne oksatsilliinile, esimese põlvkonna tsefalosporiinidele, klindale, erütromütsiinile, aminoglükosiididele. Bakterid mõmm :) 05/06 Actinomyces, Lactobacillus, Propionibacterium, Bifidobacterium Spoore mittemoodustavad G+ pulgad, nii fakultatiivselt kui rangelt anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Actinomyces, Mobiluncus, Lactobacillus, Propionibacterium on üldtuntud oportunistlikud patogeenid, Bifidobacterium ja Eubacterium esinevad tihti kliinilises materjalis, aga põhjustavad harva haigusi. Actinomyces. Fakultatiivselt või rangelt (ainult A. meyeri) anaroobsed G+ pulgad. Kasvavad kultuuris aeglaselt, kipuvad põhjustama
Mikrobioloogia I 2017 olulised looduse aineringes, lagundades Kiirikbakterid (järg). Biotehnoloogias kasutatakse neid antibiootikumide (streptomütsiin, tetratsükliin, nüstatiin, erütromütsiin jt) mikrobioloogilises sünteesis. Kiirikbakterite hõimkonda kuuluvad haigusetekitajad Mycobacterium tuberculosis (tuberkuloos), M. leprae (pidalitõbi), Corynebacterium diptheriae (difteeria), Actinomyces israelii ja A. naeslundii (aktinomükoosid) ning Propionibacterium acnes (akne), aga ka tervisele kasulikud jämesoolebakterid (Bifidobacterium), õhulämmastikku siduvad mitteliblikõieliste taimede mügarbakterid (Frankia) ning Mikrobioloogia I 2017 glutamiinhappe mikrobioloogilises sünteesis Tudengite kodutöö 2016 Mikrobioloogia I 2017 Mikrobioloogia I 2017 Seminar Seminaril räägime teie koostatud entsüklopeedia-artiklitest ja vaatame teie otsitud videosid (animatsioone). Auhinnad parimatele.
Rahustab ja tasakaalustab. Urea – kiirendab epidermise irdumist ja niisutab. 20 Tioglükoolhape – hemosiderroilise pigmentatsiooni vastane, reguleerib verevoolutust kapillaarides. DMAE (dimetüülaminoetanool) – naharakkude uuenemist ja kollageeni sünteesi kiirendav. Tugevdav, pinguldav. Resortsiool – keratolüütilise, antiseptilise ja kihelusevastase toimega – tõhus propionibacterium acnes´le. Alfa Arbutiin – valgendab nahka tänu ensümaatilisele toimele ja ühtlustab naha värvi. Tsitrushape – vähendab bakterite arengut ja stimuleerib naha energiaringlust. Etüül linoleaat – vähendab dihüdrotestosterooni produktsiooni ja põletikulisi protsesse. Leevendab naha punetust ja rahustab kudesid. 21 KOKKUVÕTE Koorimiste kohta on palju müüte
malaati ja fumaraati. Põhiline käärimisprodukt on propionaat ja atsetaat. Kus leidub? Loomade ja inimese seedetraktis, suuõõnes, keelel, hambakatus, tupes. Kääritavad piimhapet, mida piimhapebakterid toodavad. Seetõttu on neid just seal, kus piimhapebaktereidki, näiteks suuõõnes. Koloniseerimine. Veillonella ise epiteelile ei kinnitu, kuid suudavad kinnituda teistele kinnitumisvõimelistele bakteritele, nagu Streptococcus, Fusobacterium, Actinomyces, Propionibacterium. Veillonella ilmub suuõõnde varsti pärast lapse sündi. On näidatud, et Veillonella arvukus suus sõltub Streptococcus salivariuse arvukusest, kelle abil ta kinnitub ja kelle poolt toodetavat laktaati ta edasi kääritab. Streptokokkide rakuväline glükosüülitransferaas võib seostuda V. parvula rakkudele ja sellised ensüümiga seotud veillonellad adsorbeeruvad juba hamba pinnale, kui seal esineb sahharoosi. Seda, et
Seega jätkub gaaside teke kapsa pinnale. Piimhappe sisalduse tõustes leukonostoki paljunemine aeglustub ja paljunema hakkavad hapet paremini taluvad pediokokid ja laktobatsillid. Nende toimel hakkab piimhappe sisaldus tõusma. Gaase enam ei teki, moodustub vaid piimhape. Propioonhapekäärimine, selle produktid ja vastavad bakterid. Membraanne fosforüülimine propioonhapekäärimise rajas. Põhilised propioonhappe tootjad on bakterid perekonnast Propionibacterium. Propioonibakterid on mäletsejate loomade vatsabakterid. Vatsas toimub taimsete polüsahhariidide kääritamine rasvhapeteks vatsabakterite vahendusel. Propioonhappebakterid osalevad vatsas piimhappe kääritamises 21 propionaadiks. Propionaat on põhiline glükoneogeneetiline substraat mäletsejal loomal. Propioonhappebaktereid on rohkesti ka inimese nahal, sest nad taluvad naha happelist reaktsiooni ja kuivust. Nahal võivad nad koos stafülokokkidega põhjustada aknet
Seevastu pindmiselt paiknevad koed kaetud rikkalikult mikroobidega. § Nendes kohtades paiknevad on võimeline koloniseerima ja säilima neis kudedes. Igal kehapiirkonnal iseloomulikud mikroobid - streptokokid ninaneelus ja suus, Enterobacteriaceae seedekulglas jne. Naha mikroobid § Pole palju, sest kuivavad ära, lisaks eritab nahk pidevalt soolasid ja rasvhappeid > pH langeb 4-6. § Mõned kohad soodsamad - skalp, kõrvad, kaenlaalused, päraku piirkond jne. § Tüüpilised bakterid : Propionibacterium acnes - ela-vad higi- ja rasunäärmetes, seega ei saa pesemisega eemaldada. Ka teisi propionibakteried ja difteroide, sageli ka Stapylococcus epidermidis ja S. aureus. Viimase päriskoduks ninasõõrmed. Suu mikroobid § Toit, epiteliaalne debris, sekreedid - soodne keskkond bakteritele. § Sagedamini Streptococcus, Lactobacillus, Staphylo-coccus, Corynebacterium, anaeroobsed bakterid. § Normaalne floora võib kahjustada - osa potentsiaalselt patogeensed
Intestinal disorder Oligosaccharides Xylo-oligosaccharide, Fructo-oligosaccharide, Galacto-oligosaccharide, Lactulose, Raffinose Dietary fiber Indigestible dextrin, Indigestible starch, Sodium alginate, Corn fiber Bacterial strains Lactobacillus sp., Bifidobacterium sp., Propionibacterium sp., Bacillus subtilis Cholesterol level Vegetable sterol, Vegetable steroid ether, Soy protein, Sodium alginate, Chitosan, Catechin Blood pressure level Peptides Casein dodeca peptide, Sardine peptide, Isoleucyl tyrosine, 4-Aminobutyric acid Mineral (Ca/Fe) level Caseinphospho peptide, Calcium citrate malate, Heme iron Bone density Soy isoflavone, Milk basic protein, Vitamin K2, Polyglutamic acid
annaabi.ee 
