Silmapaistvamad lastevärsiraamatud q "Lahtiste uste päev" 1970 Click to edit Master text styles q "Suur maalritöö" 1971 Second level Third level q "Midrimaa" 1974 Fourth level q "Suur suislepapuu" 1983 Fifth level q "Ühel viivul vikervalgel" 1999 Proosaraamatud o "Pille-Riini lood" 1963 Click to edit Master text styles o "Jutt jänesepojast, kes ei Second level tahtnud magama jääda" Third level 1967 Fourth level o "Triinu ja Taavi jutud" 1970 Fifth level o
Mihkelsoni esimene teos avaldati 1967. aastal. Mihkelson on avaldanud ka neli romaani, kriitilisi esseesid (näiteks "Kirjanduse seletusi") ja mitmeid lühijutte. Tema kirjandusteostes on läbivateks teemadeks Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet. 2006. aastal kirjandusteadlaste, kirjandusväljaannete toimetajate, kirjanike ja õppejõudude seas läbi viidud küsitluses osutus taasiseseisvunud Eesti parimaks romaaniks Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni". Proosaraamatud Proosaraamatud "Matsi põhi" (romaanid "Matsi põhi" ja "Kuju keset väljakut"), ER 1983 "Korter" (romaan), ER 1985 "Nime vaev. Romaan", Ilmamaa, Tartu 1994 "Surma sünnipäev. Novelle ja laaste", Tuum 1996 "Ahasveeruse uni" (romaan), Tuum 2001 "Katkuhaud" (romaan), Varrak, Tallinn 2007 Tunnustused Tunnustused 1994 ja 1999 Juhan Liivi luuleauhind 2001 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2002 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 Herderi auhind
eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleontoloogi päevaraamat" “Vastamata armastused” • Vastamata armastused uitavad mööda linna Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu nagu viidikad parves Nad kõnnivad tilkudes ja tikk-kontsades mööda Gildi ja Küütri tänavat Nad istuvad Jaani kiriku juures pingil ja ootavad
· Rapla I keskool,1995 · Tartu Ülikool: bakalaureuseõpe 2001 aastal magistriõpe 2004 aastal, magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust · Töötas Vodja kooli õpetajana ja Mohni looduskaitseala valvurina. · Kristiina Ehin ja tema abikaasa Silver Sepp ootavad oma perre järelkasvu, kes peaks ilmavalgust nägema suve lõpul. Looming · Luulekoogused ja proosaraamatud · Tõlkimine ja artikli kirjutamine · Laulmine · Kristiina Ehini kohta on öeldud, et ta on parim kaasaegne luuletaja. · Preemiad: 2006 Gustav Suitsu stipendium ja Kultuurkapitali luulepreemia luulekogu "Kaitseala" eest. 2008 Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia. 2010 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" Tema ilmunud luulekogud: "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000 ) "Simunapäev" (Tallinn 2003)
klass 2009 -1- Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Looming......................................................................................................................................3 Ilmunud lasteluuleraamatud:...................................................................................................4 Proosaraamatud:......................................................................................................................4 Lastenäidendid ja muusikalilibretod:...................................................................................... 5 Ilmunud luulekogud:...............................................................................................................5 Tuntud laulusõnad:................................................................................................
ÕHTU VALGUS PEHME, IMELINE. METSAD MEENUTAVAD OMA NIME. SAMBLA SEES ON LAPSESÄNGI SOOJUS SIIA, SIIA PÄIKE ÄSJA LOOJUS, SIIA VALGUS PÄEVAVALGUS MAHA MITTE SINNA MUSTA METSA TAHA. Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass" "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu" "Hunt ja seitse kitsetalle" "Luiged, mu vennad!" "Põhjaneitsi", "Nukitsamees" "Juku" "Imelaps" Proosaraamatud Varesele valu(2002) Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) Väike draakon ja päkapilud(2005) Hernetont Ernestiine(2005) Koer tunneb koera(2006) Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E. Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia
Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn Astrahanis Kaitseala Emapuhkus Viimane monogaanlane Proosaraamatud "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Huma 2006) "Päevaseiskaja LõunaEesti muinasjutud / SouthEstonian Fairy Tales" (Huma 2009), inglise keelde tõlkinud Ilmar Lehtpere "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) "Kirjatud teekond" (Saara 2012) Tõlked teistesse keeltesse Luuletusi on tõlgitud soome, rootsi, inglise, iiri ja saksa keelde Kristiina Ehini luulekogud Ilmar Lehtpere tõlkes on pälvinud mitmeid tõlkeluuleauhindu Corneliu M
· "Midrimaa" (1974) · "Suur suislepapuu" (1983) · "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud · "Kuidas leiti nääripuu" (1954) · "Rongisõit" (1957) · "Karud saavad aru" (1967) · "Lahtiste uste päev" (1970) · "Suur maalritöö" (1971) · "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) · "Krõlli värviraamat" (1994) · "Krõll ja igasugused hääled" (1994) · "Krõlli pannkoogitegu" (1999) 5 Proosaraamatud · "Pille-Riini lood" (1963) · "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967) · "Triinu ja Taavi jutud" (1970) · "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) · "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) · "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) 6 Tunnustused · 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest · 1977: ENSV teeneline kirjanik
Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983}}) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Näidendid "Triinu ja Taavi taskuteater" (1975) "Enne punaseid palituid" (1984) Proosaraamatud "Pille-Riini lood" (1963) "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967) "Triinu ja Taavi jutud" (1970) "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) Ellen Niit on avaldanud ka mitmeid luuletõlkeid. Ellen Niit on väga viljakas lastekirjanik kõikides kirjanduse põhiliikides. Luuletustest täiskasvanutele tõuseb esile kodu-ja lembeluule. Ellen Niit on esinenud artiklite ja retsensioonidega peamiselt
J. Smuuli nimeline preemia 1983), milles poliitilised realiteedid on seotud eetikaprobleemidega. Autor juhib tähelepanu vägivallavaldustele poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdseiks situatsioonideks; idamaade motiive kasutab sel eesmärgil "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). 1949 Siberisse küüditatute elu kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989, A. H. Tammsaare nimeline kolhoosi auhind). 1990. aastate teisel poolel on Valton avaldanud proosaraamatud "Liisa ja Robert" (1993), "Unehäired" (1995), "Väike ilus vangimaja" (1996) ja "Kahekesi" (1999), publitsistikavalmik "Rahvusluse vaateid" ilmus 1997 "Ohtlik leiutis" ja 1979 "Mustamäe avastus", Vilde- nimeline kolhoosi auhinna "Üksildased ajas" I (1984). Läbilõike Valtoni proosast annavad "Valitud teosed" I-II (1984), kahekümne neljas köites kavandatud "Kogutud teoste" 1. köide ilmus 1999. Arvo Valtoni teoseid on tõlgitud vene, saksa, mari, hollandi,udmurd, prantsuse, bulgaaria,
· Päkapiku pähklikott(1996) · Tubli lapse tunnikell(1996) · Küll on hea!(1998) · Marjajuur lume all(2000) · Tema amet(2001) · Kirjad jõuluvanale(2001) · Pururikas laps(2002) · Kõige ilusam ema(2002) · Sampo värviraamat(2002) · Lepatriinu faksiga(2004) · Väike jõulusoov(2004) · Koer tunneb koera(2006) · Lätikeelne jäätis(2006) · Salajutt(2006) · Sabaga päike(2007) 7 Proosaraamatud · Neitsi Maarja neli päeva(1980) · Poole koera(1980) · Kirju liblika suvi(1986) · Pille, Madis ja teised(1989) · Kartul, lehm ja kosmonaut(1986) · Kristiina, see keskmine(1989) · Barbara ja suvekoerad(1992) · Vaesed jõulud, rikkad jõulud(1993) · Vampiir ja pioneer(1993) · Humanitaarmõrv Bestoonias(1993) · Barbara ja sügiskoerad(1994) · Ema Luule jõulukaardid(1995) · Nagu kass ja koer(1995) · Krutski linna lood(1997)
Kalju Kruusa (Jaanus Valk; s. 1973) keelekeskne eksperimentaalne, kuid samas lõbus eksperimentaalne luulelaad. Kasutab õ asemel y-tähte. 1999 Meeleolu; 2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi ja 2015 Äädikkärbsed. Erakkonna autorid olid sajandivahetusel ka: Kristiina Ehin (lüüriline ja traditsiooniline laad. 2005 Kaitseala sisuliselt värssidega põimitud päevik. Dokumentaalsuse lisakiht. Lauri Sommer (Kago; s. 1973) - haakub rohkem traditsioonilise laadiga. Dokumentaalse taustaga proosaraamatud: 2010 Kolm yksiklast , 2012 Räestu raamat ja 2014 Sealpool sood. Luule: klassikalise traditsiooniga haakumine. Otsib kaugemast ajaloost alternatiivsust, teisiti olekut. Olulisemaid kirjanduslikke müstikuid viimasel ajal. Aare Pilv eksperimentaalne ja filosoofiline laad. 2010 Ramadaan - reisikiri. Luuletajaid veel, kes väärivad märkimist: Autorid, kes peegeldavad keelt, suhestuvad traditsiooniga, on literatuursete taustadega. Asko Künnap
luuletused, näidendid ja lasteraamatud. Novellikogud "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) on publitsistliku kallakuga. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues lühiromaanis on keskendutud üksilduse kui olemisviisi analüüsile. Valtoni on avaldanud ka aforismikogusid ning kaks luuletuskogu. 1949. aastal Siberisse küüditatute elu kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989). Valton on veel avaldanud proosaraamatud "Liisa ja Robert" (1993), "Unehäired" (1995), "Väike ilus vangimaja" (1996) ja "Kahekesi" (1999), publitsistikavalmiku "Rahvusluse vaateid" jm. On kirjutanud stsenaariumid Tallinnfilmi mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969, E. Bornhöhe "Vürst Gabrieli" ainetel, rezissöör G. Kromanov), "Hundiseaduste aegu" (1984). Tema loomingut on ka tõlgitud. ENN VETEMAA (1936) Vetemaa on sündinud Tallinnas arhitekti perekonnas. Ta on omandanud kaks kõrgharidust: Tallinna Polütehnilisest
Mihkelsoni luule kui psühhoanalüütiline isamaa luule. Paradoks, aga tabav paradoks. Isamaalisemaks ta läheb, varasemas otsas ei torka silma, aga kui tuleb muutus 80ndate-90ndatel, siis see tähendab, et nende eksistentsi põhiküsimuste kõrvale tuleb selgemalt ühiskondlik poliitiline temaatika. Tal hakkavad tulema viited ja tekstimängud suhtlused tekstitraditsiooniga. Mihkelsoni luule muutub kergemini ligipääsetavaks lugejale proosa kaudu. Kui ilmuvad esimesed proosaraamatud, siis selle kaudu hakkavad rahvusliku ajaloo ja mäluga seotud kihid paremini avanema. Mis puudutab avanemist, siis Hüüdja hääl 1993 dokumenteerib üleminekuaega. Värsked peegeldused jõuavad 90ndate algusest sinna raamatusse rohkem kui mujale. 90ndatel tuleb veel ühtteist, 2010 luulekogu Torn, mis seal muutunud? Lugeja seisukohast see, et see on lahtisem M luulekogu. Kui Mutti abistada ja öelda, kuidas ta võiks Mihkelsonist aru saada, siis lugeda Torni või Matsi põhja
ja seadis end seal mõnusasti sisse. Sissetulekute puudusel hakkab 18871889 naistelehe «The Woman's World» toimetajaks, kirjutades siin korsettidest, kübaratest, riietusest, õmbluskursustest jne. Peale naistelehe toimetamist algab W'i elus tema loomingu viljakaim ajajärk. Pariisis oli ta loonud luuletuse «The Harlot's House», näidendi «The Duchess of Padua», vähemate artiklite kõrval ilmusid tema esimesed proosaraamatud «The Happy Prince» (1888) ja «A House of Pomegranates» (1891), kuhu kogutud tema muinasjutud; «Intentions» filosoofiliskriitilised esseed, ja «The Portrait of Mr. W. H.» ning «Lord Arthur Savile's Crime» satiirilised novellid. 1891 ilmub "The Picture of Dorian Gray". Nüüd on ta kui kirjanik oma kuulsuse tipul. Aga tulunduslik seisukord on ikkagi kitsas. Sellepärast pöördub ta uuesti teatri poole, sealt on loota kõige ohtramaid sissetulekuid
mõnusasti sisse. Sissetulekute puudusel hakkab 1887-1889 naistelehe «The Woman's World» toimetajaks, kirjutades siin korsettidest, kübaratest, riietusest, õmbluskursustest jne. Peale naistelehe toimetamist algab W'i elus tema loomingu viljakaim ajajärk. Pariisis oli ta loonud luuletuse «The Harlot's House», näidendi «The Duchess of Padua», vähemate artiklite kõrval ilmusid tema esimesed proosaraamatud «The Happy Prince» (1888) ja «A House of Pomegranates» (1891), kuhu kogutud tema muinasjutud; «Intentions» filosoofilis-kriitilised esseed, ja «The Portrait of Mr. W. H.» ning «Lord Arthur Savile's Crime» -- satiirilised novellid. 1891 ilmub "The Picture of Dorian Gray". Nüüd on ta kui kirjanik oma kuulsuse tipul. Aga tulunduslik seisukord on ikkagi kitsas. Sellepärast pöördub ta uuesti teatri poole, sealt on loota kõige ohtramaid sissetulekuid
annaabi.ee 
