majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid „Mida teha emaga“ (1978) „Laanepüü“ (1980) „Võlu ja vaim“ (1990) „Lasnamäe lunastaja“ (2008) jutustus „Katastroof“ (1973) proosakogu „Õun valguses ja varjus“ (1985) Tunnustused 1985 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia proosakogu "Õun valguses ja varjus" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ilukirjandusliku proosa kategoorias romaani "Lasnamäe lunastaja" eest Doris Kareva Sündis 28.novembril 1958.aastal Tallinnas Õppis Tallinna 7.keskkoolis (praegu Tallinna Inglise Kolledz)
rannaküla ja selle inimeste kujunemislugu 1905. aasta sündmustest Teise maailmasõjani. Teos pakub mõndagi ka meremeeste eluolusse puutuvat, seda väärtustavad veenvad ja jõulised karakterid ning eredalt isikupärane stiil. ,,Tuulise ranna" esimesed köited ilmuvad paljudes trükkides ja hiigeltiraazides. Romaani I osa alusel on tehtud samanimeline film 1971, III osa alusel film «Gladiaator» (1969). Saarlaste elu ja mereainestikku käsitlevad ka proosakogu "Viimane vandiraiuja" (1970), näidend "Kotermann ehk Rummu Jüri Kihnu Jonni "Manni" peal" (1972) ja romaan ,,Oma saar" (1985). Kirjutanud ka noorsooraamatuid (,,Vesse poeg", 1948; ,,Angerja teekond", 1950), novelle ja publitsistikat (olukirjelduste kogumiku «Töömeeste portreed» (1948). Aitäh!
Second level tahtnud magama jääda" Third level 1967 Fourth level o "Triinu ja Taavi jutud" 1970 Fifth level o "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) o "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) o "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) Näidendid § "Triinu ja Taavi taskuteater" 1975 § "Enne punaseid palituid" 1984 § "Seitse väikest kuulujuttu" 1984 Tunnustused v 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest. v 1977: ENSV teeneline kirjanik. v 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest. v 1994: K. E
,,Mõistastused"- uus erootiline Runnel; hinge otsimise ja mõistatamise raamat; veidi väsinud, rahunenud, visoon armastusest, elust, eestlastest; mõtiskluste, vaikse iseeneses olemise luule. Runneli loomingut iseloomustab: · Lalulisus- üks enim viisistatud luuletaja; ,,luule on hääleta laul" · Veri- palju verd, tapmist; veri on see, mis ühendab meid eelnevate põlvedega · Huumor- lihtsus, rahvahuumor, sõnajõud ja tappev iroonia · Lastele- 4 luulekogu, 1 proosakogu · Sündsusetu- tagumik- laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine · Esseist- viljakas esseist ja kriitik Viisistatud luuletused: · ,,Maa tuleb täita lastega"- Justament · ,,Kel on laulud laulda"- Maarja · ,,Ei mullast"- Ruja · ,,Kodu"- Tajo Kadajas · ,,Jaanipäev"- Fix · ,,Kaua sa kannatad"- Justament · ,,Kivid, lambad"- Tajo Kadajas ja Margus Vaher
· "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) · "Krõlli värviraamat" (1994) · "Krõll ja igasugused hääled" (1994) · "Krõlli pannkoogitegu" (1999) 5 Proosaraamatud · "Pille-Riini lood" (1963) · "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967) · "Triinu ja Taavi jutud" (1970) · "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) · "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) · "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) 6 Tunnustused · 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest · 1977: ENSV teeneline kirjanik · 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest · 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest · 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja
Kristiina Ehini luulekogu Noorkuuhommik Teose autor on luuletaja ja proosakirjanik Kristina Ehin, on sündinud 18. Juulil 1977 Raplas. 2004.aastal omandas ta Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule erialal magistrikraadi. Tänaseks on ta avaldanud kuus luulekogu ja neli proosakogu. Luulekogu "Noorkuuhommik" sisaldab luuletusi autori erinevatest elujärkudest. Teosel "Noorkuuhommik" on pealkiri seotud samanimelise luuletusega, mis paneb lugeja mõtlema uute alguste ja võimaluste üle. Autor kirjutas teosed ajavahemikus 2002-2007. Luulekogus ,,noorkuuhommik" (2007) on enamus luuletusi ilmunud varem ilmunud kogudes "Simunapäev" (2003), "Luigeluulinn" (2004), "Kaitseala" (2005). Tema luulekogu "Kaitseala" on kirjutatud Mohni saarel ning võitis 2006. a
,,Mõru ning mööduja" ( 1976) ,,Kodu-käija" (1978) ,,Punaste õhtute purpur" (1982) ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988) ,,Kiikajon ja kaalepuu" (1991) ,,Oli kevad, oli suvi" (1992) ,,Üle alpide" ( 1997) ,,Mõistatused" (2000) ,,Omad" (2002) ,,Õpetussõnad" (2003) ,,Sinamu" (2005) ,,Viru veri ei värise" (2006) ,,Armukahi" (2008) Lastele: ,,Miks ja miks" (1973) ,,Mere ääres, metsa taga" (1977) ,,Mõtelda on mõnus" (1982) ,,Taadi tütar" (1989) Proosakogu ,,Juturaamat" (1986) Esseistika ja kriitiline looming: ,,Ei hõbedat, kulda" (1984) ,,Mõõk ja peegel" (1988) ,,Isamaavajadus" (1991) ,,Suureks saamine" (2004) Muu: ,,Jooksu pealt suudeldud" (1998) Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga" Mina valisin luulekogu nimega ,,Laulud tüdrukuga". Selle kirjutas Hando Runnel, mis tuli välja aastal 1967. Luulekogu sisaldab maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Valisin selle luulekogu
Suur osa Runneli luulest on viisistatud (V. Tormis, R. Rannap, P. Pedajas, T. Tulp jt). Runnel on luuletajana olnud eesti luulekultuuri rahvalike traditsioonide jätkaja ja edasiarendaja. Tema loomingul on oma osa eesti vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Lastele on kirjutanud Runnel luuleraamatud “Miks ja miks” (1973), “Mere ääres, metsa taga” (1977), “Mõtelda on mõnus” (1982) ning proosakogu “Juturaamat” (1986). Noorde lugejasse suhtub Runnel väga tõsiselt. Ta suunab lapse tähelepanu esmalt lähimasse elumiljöösse, seejärel asub silmaringi ja mõtlemise avardamisele. Dialoog lapsega on vaba ja loomulik. Ulatuslik on Runneli esseistika ja kriitiline looming, ta on avaldanud isikupärased kogumikud “Ei hõbedat, kulda” (1984), “Mõõk ja peegel” (1988) ja “Isamaavajadus” (LR 1991). Runneli esseed on kirjanduskesksed. Arvustustes lähtub
"Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Näidendid "Triinu ja Taavi taskuteater" (1975) "Enne punaseid palituid" (1984) Proosaraamatud "Pille-Riini lood" (1963) "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967) "Triinu ja Taavi jutud" (1970) "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) Ellen Niit on avaldanud ka mitmeid luuletõlkeid. Ellen Niit on väga viljakas lastekirjanik kõikides kirjanduse põhiliikides. Luuletustest täiskasvanutele tõuseb esile kodu-ja lembeluule. Ellen Niit on esinenud artiklite ja retsensioonidega peamiselt lastekirjanduse kohta. Tema luulet on rohkesti viisistatud. Ta on avaldanud reisiraamatu Egiptusest ja Türgist koos Jaan Krossiga. Ellen Niit on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele
· Veri On leitud, et Runnel on ,,verine poeet", kuna tema luules on palju verd ja tapmist. Samuti on veri see, mis meid ühendab eelmiste põlvedega. · Huumor On leitud, et Runneli luule on humoorikas, selles on ühendatud Juhan Liivi lihtsus, Hendrik Adamsoni rahvahuumor, Artur Alliksaare sõnajõud ja Heiti Talviku tappev iroonia. · Lastele 2002. Aastaks on Runnel lastele kirjutanud neli luulekogu ja ühe proosakogu. · Sündsusetu On leitud, et Runneli luules on kaks sündsusetut momenti: tagumik- laadi sõnad; suure hulga motiivide, värsside ja fraaside luuleklassikast võtmine ning oma luulesse panemine. · Esseist Runnel on viljakas esseist ja kriitik. Optimism ja päikeseluule, aga ka lastele kirjutatud luulet. ,,Kullerkupud" Väljendub optimism ja lastele. Kullerkuppude vahel lippab põngerjaid pärgi punuma
Runnel Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis, rajas kirjastuse ,,Ilmamaa" (1992), sarja ,,Eesti mõttelugeja" peatoimetaja, Eesti Raamatu Aasta (23.04.2000-23.04.2001) algataja, Eesti Rukkiseltsi asutaja (2000) Enim viisistatud luuletajaid, ,,verine poeet", humoorikas luule, aastaks 2002. on kirjutanud lastele neli luulekogu ja ühe proosakogu, palju lastele mõeldud luuletusi ka täiskasvanutele mõeldud kogudes, viljakas esseist ja kriitik. Kaplinski Vabakutseline kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu liige (al 1968), 40 kirja koostamisega seotud (1980), Eesti Vabariigi Riigikogu liige (1992-93) Peamiselt luule, 90ndatel alustas ka proosa kirjutamist, mahukad esseed, tänapäeva tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke (tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, ungari,
Sonett ,,Vokaalid" sümbolivõimalused keeles ja selle üksustes enestes. Poeetilise (rütmilise) proosa tsükkel ,,ILLUMINATSIOONID" (1886) muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias näib osutavat vabaduse ja elutäiuse ideaalidele. Parnaslaste kiretus teda ei köitnud, oli religiooni silmakirjalikkuse ja ametnike juhmi agaruse vastu. Samas laadis veel teinegi teos luule- ja proosakogu ,,HOOAEG PÕRGUS" (1873) Mallarme Pariisi-kodust kujunes kohtumispaik sümbolistidele-impressionistidele; tema vaimne mõju luuletajate ja kunstnike nooremale põlvkonnale oli suur. Tema suhteliselt väikesemahuline luulelooming jäi sümbolismis erandlikuks. Ta püsis kõige lähemal parnassi põhimõtetele, ta pööras erilist tähelepanu keele viimistletusele. Aleksandriinides luuletus ,,FAUNI PÄRASTLÕUNA" paistab silma sõnauuenduslikkusega ja kujunditihedusega
Krull, Katrin Hallas, Kalev Kesküla, Jukka Koskelainen, Heikki Saure, Anna Jörgensdotter, Elisabeth Nordgren jpt. Hariduskäik 198189 Tallinna muusikakeskkool 198992 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, viiuli eriala 199294 Tallinna 1. õhtukeskkool Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal 1999 Ilmunud teosed luulekogu "Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 luulekogu "Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993 luulekogu "Võlavalgel" kirjastus Tuum 1995 proosakogu "Ingelheim" kirjastus Eesti Raamat 1995 luulekogu "V" kirjastus Tuum 1998 luulekogu "Esimene tahe" kirjastus Tuum 2002 luulekogu "Teatud erandid" kirjastus Tuum 2003 soomekeelne tõlkekogumik "Paljastuksia" kirjastus Nihil Interit 2000, tõlkija Katja Meriluoto rootsikeelne tõlkevalimik "För en stämma" kirjastus Ariel 2004, tõlkija Peeter Puide luulekogu "Selge jälg" kirjastus Tuum 2005 Elo Viidingu luuletusi ... Ma võin teha mida ma tahan, istuda kuhu tahan, lennata kuhu iganes,
Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust- vabadus,voli ja võim lollide käes viivad traagiliste tagajärgedeni. ,,Ristideta hauad" Arved Viirlaid Autorist Sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas, õppis Tallinna Rakenduskunstikoolis, sõdis metsavenna ja soomepoisina Nõukogude vägede vastu. Elas 19441945 Rootsis, 1945 1953 Inglismaal ning hiljem Kanadas. Avaldanud 10 romaani, 2 proosakogu, 8 luulekogu, neist viimane ingliskeelne valik. Tõlgituim eesti pagulaskirjanik, romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome). Tunnustatud neljal korral paguluses välja antud maineka Henrik Visnapuu kirjandusauhinnaga. 1997. aastal autasustati Riigivapi III klassi teenetemärgiga, kuid sellest kirjanik loobus. Oma loomingus järjekindlalt kommunismivastasele võitlusele pühendunud kirjanik.
Novelliautorina proosas esil 70ndatel. Poolpikad tekstid, jutustused jne. Võib öelda, et noor inimene ei jaksa pikka teksti kirjutada. Modernistliku hõnguga esteetika proosas soosib lühemat vormi kah. On Saluril ka pikemaid teoseid, ka romaane, tuntuim "Puusõda" 80ndate keskel, tragikoomiline mudelsituatsioon. Jaan Kruusvall. Võrdselt tähtis proosas, draamas. Kruusvallil, eriti proosas, on rõhutatult minimalistlik tendents. Lühiproosa eriti tähtis. Esimene proosakogu aastal 73 "Armastuse esimene pool" Näidendid 1983 Pilvede värvid, 1987 Vaikuse vallamaja, kogud 2011 Tasandikkude helinad. 2004 Sinetavad kaugused. Ene Mihkelson nagu oleks kohal, aga hilineks justkui kirjandusse. Nikolai Baturin formaalselt enne kohal, loomingu tähendused hakkavad hiljem selguma. Madis Kõiv nagu oleks kõikjal kohal, samas ei oleks teda nagu kuskil. Imeliku paigutusega autor, keda kirjanduslooliselt paika saada on keeruline. Enn Vetemaa ja Mihkel Mutt
annaabi.ee 
