· Pilliks Aulos · Lüüra: vana-kreekas oli 2 lüürat Kithara- Profesionaalidele Lüüra- amatöridele Algselt sõrmitseti hiljem mängiti poognaga seostati Apolloniga Kithara · Keelpill, mida sõrmitseti · Lüürast suurem ja tugevam · Mängisid profesionaalid soolona kui ka luule ja laulu saateks · Koosnes nelinurksest puust kastist, mis ühest otsast pikenes rasketeks käteks originaalis 5 keelt hiljem 7 ja lõpuks 11 · Forminks: lüürataoline keelpill Barbiton: lüürataoline keelpill Tympanon: raamtrumm · Kümbal: Vana-kreeka ja vana-Rooma löökpill (vasktaldrikud)
eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1. asjaarmastajad (puudub vastav ettevalimistus) 2. profesionaalid (vastav ettevalmistus olemas) esimesed heliloojad koorimuusika omad( sest ilmalikku muuusikat oli vähe) Esimene helilooja Eestis oli Aleksander Kunileid e Saebelman. Tema kirjutatud 2 lugu kanti ka laulupeol ette "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Taksti kirjutas Lydia Koidula. Liedertafellikud laulud- saksa mõjutustega rahvalaulud K.A. Hermann Oli ajakirjanik, muusik, asjaarmastaja, keeleteadlane,
Minu arvates kõlab Jarek Kasari muusika tema enda esituses kõige paremini, sest ainult tema teab mida ta seda lugu kirjutades tundis ja mis on loo täpne mõte. Muidugi võib rahule jääda kõigi kolme vokaaltehnika oskustega. Noorteorkester Reaalmazoor lisas etendusele vürtsi. Minu arvates on väga tore, et antakse noortele võimalus nii suures projektis kaasa teha ja ennast proovile panna. Orkestrandid olid enamasti kooliõpilased, aga mängisid kui tõelised profesionaalid. Minu jaoks oli kõige huvitavam tseen selline, kus katusemees tahtis iga hinna eest saada tuppa naise juurde. Lõpuks katusemees ka akna kaudu tuppa sai ja tõi naisele kingituse. Terve selle tseeni ajal kõlas väga lustakas laul. Katusemees palus et naine teda veel teinekordki enda juurde kutsuks, kuna talle väga meeldis seal. Selle tseeni tegi meeldejäävaks just tema lõbus ning lustakas meeleolu. Eelmisele tseenile vastukaaluks oli tseen naise ja mehe abielust
sind koheldaks". Kui mina kliendina lähen poodi ja hakkan ilmaasjata oma paha tuju välja elama klienditeenindaja peal, siis oleks ju rumal loota, et sind koheldaks paremini kui sina just kohtlesid klienditeenindajat. Sama kehtib ka kliendi poolt vaadatuna, kui klienditeenindaja on nipsakas ja ebaviisakas, siis miks peaksin olema mina tema suhtes viisakas. Me ootame, et klienditeeninduses töötavad isikud, kes on heatahtlikud, profesionaalid, naeratavad, tunnevad hästi oma toodet/teenust ja mis kõige tähtsam, oskavad kliendiga suhelda. Kui nii nagu tõrvatilk rikub meepoti ära, on ka klienditeeninduses inimesi, kes rikuvad ära klienditeeninduse hea maine. Jaana Johanson Iga teenindaja püüab teha endast oleneva, et kliendid oleksid rahul. Rahulolev klient läheb ja kiidab ka tuttavatele, kui hästi teda teenindati
3.1 Minu esimene katsetus photoshopis 3.2 Teine katsetus 4. Kasutatud allikad Sissejuhatus Tänapäeval on piltide töötlemine saanud väga populaarseks. Sellest tulenevalt on loodud ka palju programme mis aitavad töötlemist inimestele veel lihtsamaks ja kättesaadavamaks teha. Praegu enimkasutatavad töötlusprogrammid on näiteks GIMP (gimp.org ja gimp-win.sourceforge.net), GIMPShop (gimpshop.net), Picasa (picasa.google.com) ja kindlasti photoshop (adobe.com). Profesionaalid kasutavadki tänapäeval enim photoshopi ja illustraatorit ning küljendajad kasutavad InDesign'i. Photoshopi kasutamiseks on mitmeid põhjuseid, kõige arvestatavam neist on ehk see, et photoshopil on väga palju erinevaid võimalusi. Näiteks võib tuua selle, et tavaliselt kasutavad pilditöötlejad ainult ühte kümnendiku photoshopi võimalustest. Kuid photoshopis on kasutamis võimalusi palju rohkem. 1. Photoshopi paneelid 1.1 Tools presets
Ajalugu Toompea lossist on Eestimaa valitsejate lugu. Iga valiteja ehitas ning kindlustas seda hoonet oma vajasute järgi. Vahetusid ajad ja velitsejad, muutusi võim. Lossile endale pole aga aeg midagi halba teinud. Turvaliselt kindlustatud hoone on olnud põhimõtteliselt vallutamatu. Teda pole laastanud tulekahjud. Toompea lossil on alati olnud oma peremees. Selle lossi suur vastupidavus tähendab ka seda, et hoone kallal on töötanud oma ala profesionaalid. Lossi ehituslugu on palju uuritud ning sellega on tekkinud juurde ka ohtralt küsimusi. Ordu aeg 13.sajandil Läänemere äärde jõudnud ristisõjad tõid Eestisse ka taanlasi, kes kandis ette Põhja-Eesti vallutamisel määravat osa. 1219.aastal Toompea linnus alistati. Pärast seda asusid taanalsed kohe linnust kindlustama. Toompea linnusest sai Taanilinnus mõne kuuga. See oli loodust järgiva
Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem • Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) • Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt „teenitusele“ (võimekus + ettevalmistus) Kriitika – sotsiaalse päritolu eelised • J. Goldthorp’i klassimudel Teenistusklass – I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) – III madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda
nii nagu sa tahad, et sind koheldaks”. Kui mina kliendina lähen poodi ja hakkan ilmaasjata oma paha tuju välja elama klienditeenindaja peal, siis oleks ju rumal loota, et sind koheldaks paremini kui sina just kohtlesid klienditeenindajat. Sama kehtib ka kliendi poolt vaadatuna, kui klienditeenindaja on nipsakas ja ebaviisakas, siis miks peaksin olema mina tema suhtes viisakas. Me ootame, et klienditeeninduses töötavad isikud, kes on heatahtlikud, profesionaalid, naeratavad, tunnevad hästi oma toodet/teenust ja mis kõige tähtsam, oskavad kliendiga suhelda. Kui nii nagu tõrvatilk rikub meepoti ära, on ka klienditeeninduses inimesi, kes rikuvad ära klienditeeninduse hea maine. Klienditeenindaja töö on üks vaimselt raskemaid, seda kohe kindlasti, kuna tuleb ette palju kriitilisi momente klientidega. Klientide iseloomud ja käitumised on väga erinevad, sest kõik inimesed on omaette indiviidid. Nii
erinevat toimist erinevates valdkondades, sektorites ja eelkõige muutumist ajas ongi vaja kõige rohkem mõista. Ja tuleneb see tehnoloogiast. Nt. Toyota Mastaabisääst tähendab pidevat õppimist, tootlikus ettevõttes kasvab ja sellega seoses on teil ka konkurentsieelis. Loeng 6: Rajasõltuvus- kui olete mingile rajale-trajektorila sattunud, siis on raske sealt maha tulla. N: Sony-JBC: erinevatel põhjustel eratarbijad hakkasid kasutama VHS makke, aga Beeta- Maxi hakkasid kasutama profesionaalid. Oluline on see, et kes suudab määrata tehnoloogilisestandardi. Kes määrab ära standari, see võtab kogu turu. Võitja võtab kõik turud. Kui konkureerida tehnoloogilisestandardi üle, siis hakkab toimuma mitmekesisussääst ja mastaabisäästa ehk üritatakse saavutada mastaabisäästu läbi tehnoloogilistestandardite. Tehnoloogiastandardid on olulised, kui olete ettevõtjana välja töötandu ühe tehn.standardi,
ühiskond; klassiühiskond *Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem *Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt ,,teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika sotsiaalse päritolu eelised *J. Goldthorp'i klassimudel Teenistusklass I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) III madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed"). Töölisklass VI Oskustöölised VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid
Juhtimisstiil: Autokraatlik, professionaalne, tegus Personal: Asutajad, sõbrad ja professionaalid Tasustamine: Personaalne, osaliselt objektiivne Planeerimine: Paindlik Eesmärgid: Käibe kasv Paindlikkus: Keskmine Finantsseis: Negatiivne rahavoog, kasum Langusele on iseloomulik Strateegia: Ellujäämisele orienteeritud Struktuur: Funktsionaalne, bürokraatlik, tsentraliseeritud Juhtimisstiil: Autokraatlik, professionaalne, bürokraatlik Personal: Profesionaalid Tasustamine: Süsteemne subjektiivne Planeerimine: formaalne, bürkokraatlik Eesmärgid: Ellujäämine Paindlikkus: Väga väike Finantsseis: Positiivne rahavoog, kahjum Kestmisele on iseloomulik Strateegia: Kasumile orienteeritud Struktuur: Funktsionaalne, dünaamiline,detsentraliseeritud Juhtimisstiil: Demokraatlik, professionaalne administreeriv ja integreeriv, loov Personal: Professionaalid
.) 3. Asendustooted 4. Rivaalitsemine (coca, pepsi) 3 võimalikku strateegiat Eristumine? Branding Fokuseerimine Äritasandistrateegia EESMÄRGI KAUDU JUHTIMINE - võtab täna räägitu kokku. Otsustamine = eristab juhti alluvast. Siiin on tähtis kiirus ja kvaliteet. Kuidas otsustatakse: 1. Bürokraatlik teame, kes otsustab, kuidas otsustatatkse 2. Profesionaalne otsus tekkib suhtluse käigus. Meil on mingid eksperdid. Ametialaselt profesionaalid. 3. Poliitiline kui mul on poliitilist jõudu, siis ma teen selle otsuse enda kasuks. Erinevates kollektiivides on mõjukad iksikud. Otsuste tüübid: · Programmeeritud · Mitteprogram erakordsete asjaolude tõttu · Alternatiivide väljatöötaine · Individuaalne kiire, miinuskeks, et midagi on jäänud kahe silma vahele · Grupiviisiline Ajurünnak - ei tohi kritiseerida ühtegi ideed. Kellegi lollist ideest võib tulla hea mõtte
annaabi.ee 
