Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: · On rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu;
Heaoluühiskonna algne eesmärk pakkuda kõigile oma liikmetele turvalist elu on tänapäeva riskiühiskonnas siiski ilmselt täitumatu igatsus. Postmodernne heaoluühiskonna poliitika ei taotlegi üldrahvalikku konsensust, aga väldib samas ka leppimatuid konflikte, ideoloogiliste vastandumiste fataalsust, klasside või rahvuste igipõlist viha. Tunnustatud on olukordade, huvide, identiteetide mitmesus. Igaühelt on oodatud valmisolek võtta vastu uusi väljakutseid, leida igas uues probleemsituatsioonis parim võimalik valik. Eesti on riik, millel on heaoluühiskonnale omaseid tunnuseid, kuid Eesti ei ole heaoluriik.
7. Reeglid probleemsituatsioonideks (täpne käitumisjuhis) Igas ettevõttes võib tekkida probleemsituatsioone. Sageli saab konflik alguse väikestest asjadest. Kriitilised situatsioonid jäävad klientidele kauaks meelde ning võivad neid hiljem tunnete tasandil mõjutama hakata, mille tulemusena võib pikaajaline lojaalne klient lahkuda. Selle olukorra vältimiseks oleme loonud oma teenindajatele juhised, kuidas toime tulla probleemsituatsioonis: · mõista kliendi muret; · ole mõistev ja kannatlik ning ära lase end negatiivsetest tunnetest kaasa kiskuda; · julge tunnistada oma vigu ja vastuta ka siis, kui viga ei tulene otseselt sinust; · oska ja suuda vabandust paluda; · anna selgitusi lähtuvalt kliendist ja olukorrast; · kliendi eksimuse puhul aita tal olukorda mõista piinlikkust tundmata;
Meetod on kasulik, kuna: võimaldab kindlaks määrata õppijate väärtushinnanguid, aitab õppijatel seostada õpitavat ja selle rakendamist, võimaldab arendada probleemide lahendamise oskust, teha otsuseid, võimaldab arendada eneseanalüüsioskust, võimaldab arendada koostööoskust. Meetodi rakendamine Õpetaja (eelistatavalt koos õpilastega) kujundab probleemsituatsiooni ja jagatakse rollid. Ei kujutata kedagi teist, probleemsituatsioonis on igaüks tema ise. Võidakse ka välja pakkuda, mis juhtuma hakkab. Ei harjutata, asutakse kohe probleemi lahendama, igaüks "mängib" iseennast, lähtutakse oma väärtushinnangutest, tunnetest jne Peale situatsiooni nö "läbimängimist" analüüsitakse rühma tegevus läbi. Võidakse analüüsida enese tegevust, mõne kaaslase tegevust või rühma tegevust tervikuna. Soovitatav kombineerida analüüs kirjutamisega (seisukoht- põhjendus) Analüüsitakse koos läbi, antakse hinnangud.
Sama ilmneb ka juba kogenud tantsija/õpetaja Maire Udrase arvamuses: "See õnnehormoon, mis liikumisel tekib on nii võimas, et vaim saab püsida tervena. Liikumine ei tugevda ainult keha ja füüsist vaid ka vaimu." (Udras 2013, käesolev töö Lisa 2). 20 Kas inimene õpib läbi kriisisituatsioonide? Võib oletada, et nii see tõepoolest on, kuna probleemsituatsioonis on inimene tingitud uusi lahendusi otsima ja areng on vältimatu. Kuidas liikuda karkudel trepist üles? Aga alla? Kuidas lahases kaelaga dushi all pead pesta? Kas joosta hüppeliigese venitusega viimasele bussile, lootuses jõuda õigeks ajaks taastusravisse? Mitu kuud on pärast seljaoperatsiooni mõistlik teha esimesi plie'sid? Neile ja sadadele teistele küsimustele ei leidu ilmselt ühe tantsija peas isegi ühest vastust. Arvatavasti on moraal ja
Füsioloogilisest seisukohast on fantaasia varasemate meeleiste kujundite jälgede aktualiseerimine, kusjuures ergastatakse ainult analüsaatori keskosa ning puudub stabiilne kujundi projektsioon vahetusse ümbrusse. Perifeersed aferentsed ja eferentsed närvikanalid on suhteliselt pidurdunud. Selle poolest erinevad kujutlused hallutsinatsioonidest, sest hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. 39 Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte
Füsioloogilisest seisukohast on fantaasia varasemate meeleiste kujundite jälgede aktualiseerimine, kusjuures ergastatakse ainult analüsaatori keskosa ning puudub stabiilne kujundi projektsioon vahetusse ümbrusse. Perifeersed aferentsed ja eferentsed närvikanalid on suhteliselt pidurdunud. Selle poolest erinevad kujutlused hallutsinatsioonidest, sest hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Assotsiatiivsed seosed Kujutlused tekivad objektiotsese mõjuta meeleorganeile ehk seesmiste assotsiatiivsete seoste baasil. Ideomotoorika juhul kui fantaasiakujundid on selged, tugevad, siis tekitavad nad tihti ka nn ideomotoorseid akte. Need on erksast kujutlusest tekkinud tahtmatud ja sageli
Kujutluse mõiste , liigid ja funktsioonid Kujutlus on psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meelelelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste , kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia on kujutluse eriliigiks. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Fantaasia on sellises olukorras vahendiks, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. See on fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon Kujutluse omadused 1
Kujutluse mõiste , liigid ja funktsioonid Kujutlus on psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meelelelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste , kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia on kujutluse eriliigiks. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja kogemused ei võimalda aktuaalse ülesande lahendust kohe ette kujutada. Fantaasia on sellises olukorras vahendiks, mis võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. See on fantaasia esmane ja kõige olulisem funktsioon Kujutluse omadused 1
riskiühiskonnas siiski ilmselt täitumatu igatsus. Postmodernne (heaoluühiskonna) poliitika ei taotlegi üldrahvalikku konsensust, aga väldib samas ka leppimatuid konflikte, ideoloogiliste vastandumiste fataalsust, klasside või rahvuste igipõlist viha. Tunnustatud on olukordade, huvide, identiteetide mitmesus. Igaühelt on oodatud valmisolek võtta vastu uusi väljakutseid, leida igas uues probleemsituatsioonis parim võimalik valik. Äärmusi kõrvale jättes on enamik ühiskonnaanalüütikuid ja ühiskondlikke liikumisi veen- dunud teatud „mõõduka võrdsustamise“ vajalikkuses. Lahendada on aga vaja järgmised väga rasked küsimused. Kes peaksid olema võrdsustamise objektid (kas üksikisikud, perekonnad, majapidamised, sotsiaalsed klassid või mingid muud rühmad)?
Üks lisaküsimus, mida mulle meeldib esitada, on: ,,Kuidas näeks olukorda kärbes seinal?" Stressirohkete olukordadega toimetuleku näite puhul võib olla inimesi, kes sellise arvamusega nõustuvad, aga ka neid, kes on teist meelt. Me oleme tagasi protsessis, kus me otsime erinevaid arvamusi ja seisukohti, mis võiksid olla tegelikkusele lähemal. Kärbse-küsimusega suunatakse tähelepanu sedalaadi käitumisele ja hoiakutele, mis ilmnevad probleemsituatsioonis. 4. Mõju Esimesed kolm küsimust soodustavad eneseanalüüsi. Protsessi käigus püütakse mõned veendumused kahtluse alla seada ja teistsuguseid mõtteid välja pakkuda. Kui see kõik on läbi tehtud, palutakse kliendil hinnata, millist mõju avaldavad tema arvamused tema era-ja tööelule. Kui rahul on ta oma olukorraga ja kas ta sooviks selles suhtes midagi ette võtta - alustada muutumisprotsessi? Järgmiseks sammuks oleks tegevuskava koostamine.
annaabi.ee 
