temperatuurid, siis ohutuse pärast ei saa puhastust alustada enne, kui uks on korralikult suletud. Puhastuse käigus ei ole võimalik ust avada ning neljakihiline ukseklaas tagab väljast võimalikult madala klaasitemperatuuri. Fritüüri puhastamine: · Enne puhastus lasta fritüüril jahtuda. Eemaldada kütteelemendid ja õlivann. Korpust, õlivanni ja korvi võib pesta vees või nõudepesumasinas. Küttetenne tohib leotada lahuses nii, et vesi ei pritsiks ega ulatuks juhtpaneelini, st. et ainult kütteelementide alumine osa tohib vees olla. · Puhastusel on rangelt keelatud igasugune kraapimine. See vigastab roostevaba pinda ja kütteelementide kaitsekatet, samuti termostaate.
mis viiks vett igasse pihustisse. Pihustid oleks kinnitatud laest, sedasi ei raisataks väärtuslikku mullapinda ning mahub rohkem istikuid. Laest tuleks kinnitused, mis ulatuks kuni poole meetri kõrguseni maapinnast, nende küljes oleks raudlatid. Lattide küljes oleks pihustid. Lattides voolaks ka vesi, sinna jõuaks vesi pumpadest lõbi voolikute. Kui on tarvis istikutega midagi teha ja latid jäävad ette, siis saab need lae alla tõsta ning pärast poole uuesti alla. Iga pihusti pritsiks vett ümber enda 360 kraadi ulatuses. 5. Pihustitena kasutataks sprinklereid, ehk maapinnalt oleks pandud postikesed, mille otsas on 180 kraadi pöörlev pihusti, vee surve mõjul sprinkler liigub ja pihustab etteantud alasse, istikute poole, vett. Sprinklerid saaks asetada vahekäiku, mistõttu nad ei jääks ette istikute istutamisele ja üles võtmisele. Nad oleks lihtsalt liigutatavad postid. Sprinkleritesse jõuaks vesi läbi voolikute, kuhu see omakorda jõuaks pumpadest
välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine Cu2O formeerumine toimub keemistemperatuuril. Selleks asetatakse kolvid elektripliidile püstjahuti alla. Alates keemise algusest keedetakse kolvide sisu 10 minutit. Pärast seda lisatakse jahuti otsast keemisprotsessi lõpetamiseks igasse kolvi 150 ml destilleeritud vett. Kuumad kolvid võetakse pliidilt ja jahutatakse voolava kraanivee all. Jälgitakse, et kolvidesse ei pritsiks kraanivett, sest see rikub töö tulemuse (triloon-B komplekseerub kraanivees leiduvate metallidega). Pärast keetmist on esimeses, 0-prooviga kolvis sinine lahus. Teises kolvis on tumesinises lahuses veidi punast sadet. Kolmandas kolvis on punane Cu2O sade kõige märgatavam. Igasse kolvi lisatakse 0,2 ml ehk 200 l indikaatori mureksiidi vesilahust (automaatpipetiga). Kõikides kolvides omandavad lahused kerge violetse tooni. Seejärel toimub tiitrimine.
Külmutatud kala panna enne praadimist plastikaatkotti, siduda kõvasti kinni ja panna sooja vette. Enne praadimist kastetakse kala enne piima ja seejärel jahu sisse. Aga proovida võib ka õlle ja jahuga - on maitsvam. Et kala praadimisel vähem lõhnaks, tuleb teda pesta sool-veega (1 tl 1 l vee kohta). Kalarooga hautatakse kalaleemes, sest siis säilivad kõik kasulikd ained. Röstimisel võib kala üle puistata maisijahuga, siis ei jää ta resti külge. Et praadimisel rasv laiali ei pritsiks ja kala paremini praeks, tuleb pann katta kummulikeeratud sõelaga. Fileed on soovitav praadida ilma ülessulatamata, siis jääb kalaliha mahlakam ja praad tuleb maitsvam. Et kala hästi pruunistuks, tuleb kala enne praadimist rätikuga kuivatada. Kala ei lagune praadimisel, kui 1. teda eelnevalt veeretada jahus, kasta munasse ja paneerida riivsaias, 2. praerasva hulka lisada veidi sidrunimahla või ka veidi soola, 3. kalale panna veerand tundi enne praadimist soola
näiteid? Et jahutusvedeliku temperatuur võiks tõusta kõrgemale, ilma et see keema läheks. Sellest tingituna mootori temperatuuri tõusuga võib suureneda võimsus ja väheneda tarbekulu ja emisioonid. 10. Kui jahutusvedeliku paisupaagikorgile on paigaldatud alarõhuklapp, siis mis otstarve sel on ja mida peab seejuures sõidukiomanik arvestama? Vajalik ülerõhu tekkimise vastu. Vältimaks radika paisumist või lõdvikute kokkkutõmbumist. Lahtitegemisel aegsasti et näkku ei pritsiks auru. 11. Loetlege jahutussüsteemi peamised komponendid! Paisupaak, ventilaator, elektrimootor, termostaat, termolüliti, temp andur, veepump, jahutusvedelik 12. Milline parameetritest määrab kõige rohkem jahutussüsteemi võimekuse ja miks? Radiaator, süsteemi eesmärk on jahutada ja see mõjutab kõige otsemini süsteemi võimekust. Sisselaskesüsteem: 1. Nimetage sisselaskesüsteemi peamised komponendid (vabalthingaval mootoril)! Pihustid, klapid(sisse,välja), 2
Kuumtöötlusvahendid Kastmekastrul Kõrgema servaga roostevabast terasest pann. Kuumtöötlusvahendid Pannilabidad Kasutatakse toodete pööramiseks küpsetamisel, portsjontükkide teisaldamiseks. Hea pannilabida nurgad on ümarad, labidaosa tugev, kuid otsast painduv, et hõlbustada labida toote alla lükkamist. Võivad olla puidust, metallist või plastmassist ja silikoonist. Vars peab olema pikk 10-12 cm, et kasutaja käele rasva ei pritsiks. Kuumtöötlusvahendid Pinsetid Kõikvõimalike lisandite ja kuumtöödeldavate toiduainete tõstmiseks, roostevabast terasest või plastikust.
PRITSIMISTEHNIKA Töövahendid: akvarell-või guassvärvid, vana hambahari, paber või värvilised paberid, veetops, pintsel Töökäik: · aseta paberi alla ajaleht või kilest alus · vala topsidesse värv ja lahjenda veega · kasta vana hambahari värvi sisse, hoia harja paberi kohal · vea joonlauda või vana plastikkaarti mööda harja enda poole, nii et värv pritsiks paberile · pritsi seni, kuni saad sobiva tooni, sega teine värv ja pritsi esimese tooni peale · suuremate pritsmete saamiseks kasta värvi sisse suurem pintsel ja pritsi Võimalused · erinevaid värvilisi pritsitud pabereid kasuta kollaazi töödeks · kasuta väljalõigatud kujundeid ja täienda tööd pastellidega · kasuta elavaid taimi ja puulehti · põnevust lisab, kui kasutad nihutamise efekti st
tolmeldajad meie ökosüsteemi. rajada neile liigirikkaid korjealasid, piirata taimekaitse töid, jälgida tuult ja selle suunda. 12. Mitu % õistaimedest kasutab loomtolmeldamist? Kõikidest õistaimedest vähemalt 80 protsenti on loomtolmlejad. 13. Mis aitab kaasa ja kuidas tõsta inimeste teadlikkust tolmeldajate olulisusest? Tuua näiteid avalikkuse ette, rääkida nende olulisusest ja mõjust, rääkida talunikega ja pidada kontrolli et nad õigel ajal ja õiges koguses pritsiks 14. Nimeta üks alternatiiv tavapärastele taimekaitse meetoditele. Hästi läbi mõeldud külvikord, vähendab umbrohtumist ja taimehaiguste levikut. 15. Mis on metapopulatsioonid? rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. 16. Mis on ko-evolutsioon? Too näide. on kahe või enama vastassuhteis oleva liigi (või muu bioloogilise üksuse) üksteisest sõltuv evolutsioon
3. Kastmekastrul - Kõrgema servaga roostevabast terasest pann. 17 4. Pannilabidad - Kasutatakse toodete pööramiseks küpsetamisel, portsjontükkide teisaldamiseks. Hea pannilabida nurgad on ümarad, labidaosa tugev, kuid otsast painduv, et hõlbustada labida toote alla lükkamist. Võivad olla puidust, metallist või plastmassist ja silikoonist. Vars peab olema pikk 10- 12 cm, et kasutaja käele rasva ei pritsiks 5. Pintsetid - Kõikvõimalike lisandite ja kuumtöödeldavate toiduainete tõstmiseks, roostevabast terasest või plastikust. Ettevalmistusseadmed: 1. Köögiviljalõikurid 18 2. Sausegurid 3. Mikserid 4. Termomeetrid 5. Kaalud 6. Viilutusmasinad 7. Kutterid ehk peenestajad 19 8. Universaalajamid 9. Hakklihamasinad Kuumtöötlusseadmed:
Külmutatud kala panna enne praadimist plastikaatkotti, siduda kõvasti kinni ja panna sooja vette. Enne praadimist kastetakse kala enne piima ja seejärel jahu sisse. Aga proovida võib ka õlle ja jahuga - on maitsvam. Et kala praadimisel vähem lõhnaks, tuleb teda pesta sool-veega (1 tl 1 l vee kohta). Kalarooga hautatakse kalaleemes, sest siis säilivad kõik kasulikd ained. Röstimisel võib kala üle puistata maisijahuga, siis ei jää ta resti külge. Et praadimisel rasv laiali ei pritsiks ja kala paremini praeks, tuleb pann katta kummulikeeratud sõelaga. Fileed on soovitav praadida ilma ülessulatamata, siis jääb kalaliha mahlakam ja praad tuleb maitsvam. Et kala hästi pruunistuks, tuleb kala enne praadimist rätikuga kuivatada. Kala ei lagune praadimisel, kui 1. teda eelnevalt veeretada jahus, kasta munasse ja paneerida riivsaias, 2. praerasva hulka lisada veidi sidrunimahla või ka veidi soola, 3. kalale panna veerand tundi enne praadimist soola. Kui
Ammooniumioonide NH4+ tõestamine. Tõestatakse alati alglahusest,eelkatsena. 1. Gaasikambri meetodil.Pane klaasplaadile tilga dest.vee abil universaalindikaatorpaberi tükike või tilguta 1 tilk Nessleri reaktiivi K2[HgI4].Tiiglisse pane paar tilka uuritavat lahust ja lisa paar tilka 6M NaOH lahust,seejärel kata tiigel kohe klaasplaadiga nii,et indikaator jääb alumisele küljele.Võib ettevaatlikult veidi soojendada (nii et lahus ei pritsiks).Indikaator näitab NH4+-ioonide olemasolu korral pH>9,Nessleri reaktiivi tilgas aga tekib punakaspruun sade. NH4+ + OH- NH3 + H2O 2. Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] leeliselises keskkonnas (reaktiivile on lisatud KOH) tekib punakaspruun amorfne sade.Katse vii läbi klaasplaadil.Määramist takistavad raskmetallid ja redutseerijad. NH4+ + 2[HgI4]-2 + 2OH- [(HgI)2NH2]I + 5I- + 2H2O Naatriumioonide Na+ tõestamine.
Kõik kehad püüavad võtta asendi, kus potentsiaalne energia on minimaalne Siseenergia on seda suurem, mida kiiremini molekulid liiguvad, st mida kõrgem on temperatuur Aine ei sisalda soojust, vaid energiat Soojusülekandel on üleantav soojushulk võrdeline temperatuuride vahega T Kõik omaette jäetud süsteemid püüdlevad termodünaamilise tasakaalu poole Iseeneslikud protsessid viivad kaoseni Katse. Pritsiks võib olla tavaline jalgratta pump, mille otsa on asetatud aukudega kera. Kui pump vett täis tõmmata ja siis tühjaks suruda, pritsib vett aukudest välja igas suunas. Katse. Asetame peenikesest traadist rõnga ettevaatlikult veepinnale ja see jääb ujuma. Kui tilgutada rõngasse pesuvahendit, siis rõngas upub. Katse. Asetame peenikese (d 1mm) klaastoru otsapidi ükskord vette ja teine kord elavhõbedasse. Vees kerkib veetase torus ümbritsevast nivoost kõrgemale, elavhõbedas vajub
varikatuselt valgub või pritsib vesi seinale; varikatusel olev lumi on vastu seina (katuse liiga väike kalle); puudub varikatuse kattepleki ülespööre seinale (min. 30 cm (vt. katuselt seinale pritsinud vee tsoon (Joonis 2.22 ja Joonis 2.21), võib olla ka laudise taga). Joonis 2.22 ja Joonis 2.21 paremal toodud hoone sisenurka ehitatud varikatus on tüüpprobleem – sinna hoone nurka on väga raske projekteerida mingit mõistlikku varikatust, nii et vesi ei pritsiks emmale-kummale seinale või ei oleks juhitud trepile või keldrisissepääsu ette. Rääkimata sellest, et arhitektuurselt võiks see ju ka enam-vähem mõistlik välja näha. Head lahendust ei olegi. Joonis 2.21 Varikatus hoone sisenurgas, millele kogunev lumi ja vesi kahjustavad ka külgnevaid seinu (vasakul). Õhukesest plekist varikatus on läbi roostetanud (paremal). 51 Joonis 2
Forellil, kilul ja rääbisel on soomused väikesed ja pehmed. Neid kalu ei puhastata soomustest. Soomuste eemaldamine: Kala on terve, st selle kõhuõõs pole avatud. Juhul kui kalal on kõhuõõs avatud, täidetakse see majapidamispaberiga, et kala kuju säilitada. Alustatakse kala sabast. Kalariiviga tehakse ringikujulisi liigutusi. Ei tohi kala vigastada lihaseid! Vaata joonist. 3. Joonis 7.1. lk. 86 Joonis 7.1. Kala puhastamine soomustest. Et soomused laiali ei pritsiks võib soomuste eemaldamist teha jooksva vee all või suuremas kilekotis. 4. Kalade nülgimine. Kui kala soomused on kõvasti kinni, on neid kalu väga raske puhastada. Sellised kalad on luts, lest, ahven, angerjas. Sel juhul nülitakse soomused maha. Kuidas toimub lapikute kalade nülgimine? Lapikutel kaladel on suur selgroog ja kahel pool fileed. Sellise kala eeltöötlemine algabki nülgimisega. Algul ühelt
annaabi.ee 
