Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi Täidetava funktsiooni järgi regulatiivsed (tsiviilõiguslikud) ja kaitsvad (õigushüvede rikkumisele järgneb karistus) Kohustavad/Keelavad/õigustavad Konstitutiivsed määrab, kuidas õigussuhtes osalevate isikute tegevuse toimub e määravad kindlaks õigusaktis mõistete sisu, riigivõimu pädevuse ja võimu kasutamise tingimused, menetluse normid. Regulatiivsed õigusnormid ehk primaarnormid - on käitumisnormid, mis reguleerivad inimeste käitumist. Nad sätestavad, mida antud õiguslikku tähendust omavas olukorras võib ja peab tegema või tegemata jätma ehtne lünk - kui situatsion peaks olema seadusandja poolt reguleeritud, kuid ei ole. näiv lünk - seadusandja polegi kavatsenud teatud elulisi asjaolusid reguleerida. Siin õiguse rakendaja ei tohi seda ületama asuda Analoogia - ühe või paljude õigusliku tähenduega õigusnormide rakendamine
toime pannes. Õigusnorm on seotud riikliku sunniga. Õigusnorm- see on üheaegselt otsustus vajalikust ja lubatud käitumisest ning käsk, imperatiiv. Sundi vajatakse siis kui tegemist on nn „haige õigusega“. Õiguslikus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne „null“. Kui T, siis R vastasel juhul S(Riiklik sund, selle liik ja määr). A.Aarnio jaotab normid kaheks: 1. Primaarnormid-käitumisnormid, sätestavad kodanike käitumist. 2. Sekundaarnormid e reaktsiooninormid-Määratud ametiisikute jaoks, kuidas ametiisikud peavad käituma kui käitumisnormi nõudeid on rikutud. Normis on 3 struktuuri osa: Õiguslik fakt-F , sunnielement-S, õiguslik tagajärg-G Koosta kaks õigusnormi: ALTERNATIIVNE Avalikus ruumis pestes autot veekogu ääres või visates maha prügi või põletades prügi või
- Definitsiooninormi ettekirjutus on alati kohustav e imperatiivne. - Definitsiooninorm on alati täielik. - Definitsiooninorm on alati avalikuõiguse norm. - Definitsiooninorm on alati üldsubjektne e kõigile määratud. - Definitsiooninorm on alati lihtnorm, isegi siis kui lauses on „või“. 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). Primaarnormid (e käitumisnormid) – sätestavad kodanike õiguspärase käitumise. Sekundaarnormid – on määratud ametiisikute jaoks. Neis on määratletud, kuidas ametiisik peab käituma, kui käitumisnormide nõudeid on rikutud. - Reageerimisviisi norm – on kohtunorm, mis ütleb, kuidas kohtunik peab toimima (H-D norm). Adresseeritud: kohtule või avalikule võimule. Reageerimisviisi normid on menetlusnorm ja kompetentsinorm.
Siis puudub tal praktiline tähendus. Õiguslik tagajärg võib tulla kas õiguspäraselt käitudes või õigusnormi rikkudes. Vastavalt leiame õigusliku tagajärje dispositsioonist ning sanktsioonist. Õiguslikkus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne ,,null". Riikliku sunni rakendamise mudel: Kui T, siis R, vastasel juhul S. S on seal riikliku sunni liik ja määr. Aulis Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, neid võib nimetada ka käitumisnormideks. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks, võib nimetada ka reaktsiooninormideks. Kolmeelemendilist struktuuri nimetatakse loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on täielikud õigusnormid kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku- ja eraõiguse normid
sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Hüpotees* – elulised asjaolude kirjeldus. Selles kirjeldatud faktiliste asjaolud, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon/sanktsioon* - õiguslike tagajärgede kirjeldus, mis saabuvad hüpoteesis kirjeldatud asjaoludel. Näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad sattuvad hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Riikliku sunni puhul on õigusnormi struktuur: Kui T, siis R, vastasel juhul S. Aarnio primaarnormid – käitumisnormid. Sekundaarnormid (reaktsiooninormid) – määratud ametiisikutele, et nad teaksid, kuidas peab käituma, kui käitumisnormide nõudeid on rikutud. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku ja eraõiguse normid Võivad olla ka omavahel seotud. Nt tööõigus pole puhtalt eraõigusenorme sisaldav, seal on ka avaliku õiguse norme (kollektiivleping). 4.2. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid
hüpoteesis toodud asjaolude esinemisel, nim dispositsiooniks või sanktsiooniks. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline oeab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Santsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. A.Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks. Õigusnormis kolms struktuuriosa: õiguslik fakt, sunnielement, õiguslik tagajärg. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. Traditsiooniliselt jaotatakse era ja avalikuks õiguseks. Normid on seal aga üksteisega mitmeti seotud. Sotsiaalse sisu järgi võib neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks.
:) Riik vastavalt legaliteedi printsiibile on kohustatud alustama menetlust, kui on olemas ajend või fakt süüteole. Riigi avalikku korda tagab riigi järelevalve ning karistuõigus tuleb pärast seda, sest ta on järelevalvele järgnev tegevus. 1. Karistusõiguse ülesanne on kaitsta ühelt poolt neid väärtuseid, õigushüvesid, mida oleme riigis kokkuleppinud ning mis vajavad kindlalt riigi kaitset. Ta ei kaitse kogu meie sotsiaalset suhtlemist. Primaarnormid on inimeste käitumine. Võivad olla täiesti sotsiaalsed normid ja õigusesse selgelt kirjutamata. Nt sa ei tohi tappa! Sekundaarnormid – KarÕ normid on need ja nad tagavad primaarnormide kaitse. Keeldu tappa KarS ei leia, aga seal on sätestatud primaarnormina tapmise keelu eest karistus. Nt tapmise eest karistatakse... Subjektiivsed õigushüved – tervisele, elule jne. Kollektiivsed õigushüved – loodus, avalik kord tervikune jne. 2
vastutuse liigist (kõik, vahet pole kas välisriigi kodanikuga on tegu või sõjaga). 2002.a jaanuaris ÜRO peaassamblee kinnitas nad oma resolutsioniga ja soovitas riikidel neid järgida. Formaalselt ei ole tegemist siduva rahvusvahelise lepinguga, kuid selle normid peegeldavad rahvusvahelist tavaõigust. Riigivastutuse artiklid on kõrge abstraktsiooniastmega. H.L.A. Hart'i põhiteoseks on raamat "The Concept of Law" õigusnormide jagunevad primaar- ja sekundaarnormideks. Primaarnormid tähistavad konkreetseid käske ja keelde. Sekundaarnormid peavad tagama primaarnormide täitmise. Riigivastutuse artiklites on kirja pandud sekundaarnormid, mis vastutus riikidel on. ILC võttis selle idee aluseks ning lähtus ideoloogiast me ei hakka kodifitseerima kõiki primaarnorme, mis puudutab vastutust (see oleks võimatu, tohutul hulgal on lepinguid on täis käske ja keelde, pealegi need muutuvad ajas)
toime pannes. Õigusnorm on seotud riikliku sunniga. Õigusnorm- see on üheaegselt otsustus vajalikust ja lubatud käitumisest ning käsk, imperatiiv. Sundi vajatakse siis kui tegemist on nn ,,haige õigusega". Õiguslikus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne ,,null". Kui T, siis R vastasel juhul S(Riiklik sund, selle liik ja määr). A.Aarnio jaotab normid kaheks: 1. Primaarnormid-käitumisnormid, sätestavad kodanike käitumist. 2. Sekundaarnormid e reaktsiooninormid-Määratud ametiisikute jaoks, kuidas ametiisikud peavad käituma kui käitumisnormi nõudeid on rikutud. Normis on 3 struktuuri osa: Õiguslik fakt-F , sunnielement-S, õiguslik tagajärg-G Koosta kaks õigusnormi: ALTERNATIIVNE Avalikus ruumis pestes autot veekogu ääres või visates maha prügi või põletades prügi või
ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Hüpotees eluliste asjade kirjeldus, dispositsioon (milline peab olema vastavas olukorras käitumine) või sanktsioon (näeb ette mõjutusvahendid) juriidilised tagajärjed. Aarnio järgi: · Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, käitumisnormid. · Sekundaarnormid - määratud ametiisikute jaoks, reaktsiooninormid. Õigusnormis kolm struktuuriosa: õiguslik fakt, sunnielement ja õiguslik tagajärg. Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid kaheelemendilised: abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku ja eraõiguse normid Õigus objektiivses mõttes jaotatakse traditsiooniliselt era- ja avalikuks õiguseks
õiguskaitseorganitele kohustusega võtta kurjategija vastutusele.//Järelikult, karistusseadustik ei [kehtesta] käitumisnorme, st seaduses väljendatud käske, mis kirjutaksid isikule ette, mida peab tegema või tegemata jätma. Käitumise moraalinormid eksisteerivad niikuinii, nende olemasolu on üks ühiskonna toimimise tingimusi. Need on inimese käitumist sisuliselt reguleerivad esmased ehk primaarnormid. Karistusõigusel on sellises asetuses kaks võimalust: 1)sotsiaaleetilise karistusõigusena [toimides] toetada kõige olulisemate moraalinormide toimet ja niiviisi toetada kogu käitumisregulatsiooni; 2)selekteerida välja kõige olulisemad väärtused ja kaitsta vaid neid. Teist varianti järgib õigusriiklik karistusõigus, mis ei õpeta, kuidas elada, vaid kaitseb ühiskonnas (mitte ühiskonna!) kõige olulisemaid väärtusi. Andes
annaabi.ee 
