aastal ning kestis 1799. Aastani. Selle ajaga suudeti kukutada Prantsusmaal kuninglik võim ja feodaalkord. See on maailmas enimtuntud revolutsioon. Üks peamiseks põhjuseks revolutsiooni tekkimisel oli väidetavalt valitseva kuningapaari saamatus riigi maine kujundamisel ning nende ükskõiksust selle suhtes. Kuningas Louis XVI oli valitsemiseks sobimatu, sest ta huvitus vaid puusepatööst ning arhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinett'ile meeldis aga priisata ja armukesi pidada. Teiks põhjuseks võib pidada viletsat majanduslikku olukorda. Rahvast koormasid suured maksud, tööpuudus, toiduainete kallinemine ja kuningakoda kulutas raha üleüldsegi luksuse peale. 1791. Aastal Loodi I põhiseadus- kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia. 1793. aastal mõisteti kuningas riigireeturina surma ning hukati ka Marie Antonniete. Võimule tuli tema poeg Louis XVII, kuid temagi valitsusaeg kaua ei kestnud, kui ta hukati 1795. Aastal
1. Reformikatsed absolutistliku monarhia raames Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik. 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3
ümbritsevad. ''Mäeküla piimamehes'' teadis Tõnu, mida ta peab tegema, et teised teda kadestaksid. Ta oli kindel, et parem talu on esimene samm tähtsamaks muutumise juures, hoolimata sellest, et pidi nüüd jagama oma naist teise mehega. Tänapäevalgi võtavad inimesed suuri riske laenude näol, et saada omale suur ja uhke elamine ja olla otseses mõttes naabrist parem. Iga kord kui Prillup käis kõrtsis, tegi ta välja kõigile, et priisata oma teenitud palgaga. Praeguseni arvavad mehed restoranides ja baarides, et naistele jooki välja tehes näitab ta oma rahakoti suurust ning edu elus. Olen kindel, et inimesed on nõus kõike tegema, et näidata ennast rikka ja parimana. Selline käitumine ei kao ilmselt mitte kunagi ka kinolinadelt, sest enne peaks muutuma inimese mõtlemine ning väärtushinnagud. ''mäeküla piimamees'' on heaks näiteks sellest, kuidas film võib olla elu peegel. Kõikides linateostes
hoonestu.Kloostreid rajati tavaliselt inimtühja ja üksikusse piirkonda.Püüti olla võimalikult iseseisvad.Kloostril oli oma kirik,laoruumid, pagarikoda,söögisaalid,munkade kambrid jms. Kui ilmalikud kandsid seljas seda,mis neile meeldis ja oli moes siis vaimulike riietuses ei olnud midagi juhuslikku ja ülearust. Igal rideesemel oli oma tähendus ja vastav kandmiskorda.Toit vaimulike söögilaual oli suhteliselt kesine.Söögiga ei tohtinud priisata,see oli eeskirjade vastane.Korraldati ka paastuperjoode.Abiellumine oli keelatud.13.sajandi alguses tekkisid kerjusmungaordud. Keskaja inimene oli tugevalt seotud kirikuga.Seda aega võib nimetada ka kiriku hiigelajaks,kus kõrgeimaks võimuorganiks kujunes paavst ja harituimateks isikuteks mungad.Sõjanduses oli esikohal rüütlivägi.Kujunes välja ka rüütlikirjandus.Alates 13.sajandist hakkas muutuma ühiskonnakorraldus.Inimeste väärtushinnangud hakkasid
II vaatus - Möödunud oli kolm kuud. Violetta ja Alfredo elasid õnnelikena vaikset elu Pariisi lähedal maal. Alfredo kuulis teenijanna Anninalt, et Violetta kavatseb ära müüa oma hobused ja tõlla, sest armunute raha oli lõppemas. Alfredo au oli riivatud ja ta sõitis kiiresti Pariisi, et ise rahaasju korraldada. Tema äraoleku ajal saabus Alfredo isa Georges Germont. Alguses suhtus ta Violettasse kui kergemeelsesse "võrgutajasse", kes ainult priisata oskab . Kuid peagi avastas ta Violettas ülla hingega hapra noore naise, kelle tunded tema poja vastu olid õilsad ja siirad. Hoolimata lugupidamisest Violetta vastu, nõudis Germont oma pojast loobumist, sest Alfredo õe peigmees oli ähvardanud kihluse tühistada, kui noormees oma kooselu selle häbiväärse kurtisaaniga ei lõpeta. Kuigi Violetta teadis, et tal ei ole kaua elada jäänud, otsustas ta teiste õnne nimel ohverdada enda armastuse.
Meelelahutuseks kulutavad 3 tudengit alla 60 euro, 14 inimest 60-120 eurot, 6 inimest 120 180 eurot. Toidu jaoks kulutavad kaks tudengi alla 60 euro, 8 tudengit 60 120 eurot, 11 tudengit 120 180 eurot ning kahel inimesel kulub toidule rohkem, kui 180 eurot. Shoppamise peale kulutavad enamik ehk 12 tudengit vähem kui 60 eurot, 9 inimest kulutavad 60-120 eurot ning 2 inimest kulutavad riiete ja muude vidinate peale 120-180 eurot keskmiselt kuus. Tudengitel ilmselt rahaga väga priisata ei ole, kuna kõik 23 tudengit kulutavad sellele kuus vähem kui 60 eurot. 4. Kas sinu ressurssid on piisavad katmaks su kulutusi? Ressursside piisavus 14 12 10 8 6 4 2 0 Jah, ja raha jääb ka üle säästude jaoks Jah Ei, vajaks lisaressursse Kümnel inimesel 23-st piisab praegusest sissetulekust, et edukalt ära elada, kolmel inimesel
võivad ’’prükkarid’’ need leida. Mõned poed siiski jätavad toidud, mis kõlbavad prügikastide kõrvale, et need jõuaksid puudust kannatavate inimeste kätte. Mina püüan mitte toitu raisata. Kõik mis halvaks juhtub minema, läheb komposti. Siis on sellest vähemalt midagigi kasu. Ma ostan koju alati nii palju kui ära tarbin ja ka toitu valmistan nii, et raisku ei läheks. Ma lihtsalt arvan, et kuna maailmas on palju puudust kannatavaid inimesi, siis ei ole minul õigust toiduga priisata, pean olema kokkuhoidlik. Toiduga on ka see asi, et ideaalne oleks, kui see oleks kodumaine, sest kaugelt maalt Eestisse kaupa importimine kahjustab keskkonda. Probleemiks on siis sõidukite heitgaasid. Samuti ka erinevad taimekaitsevahendid ja säilitusained, et kaup jõuaks sihtkohta võimalikult värskena. Siinkohal ei saa ma öelda, et tarbiksin vaid Eestimaist toitu, sest talvel ei ole Eesti puuvilju ja köögivilju palju saada. Siis haarab ikka mu käsi poes välismaiste toodete poole
Kirjutas nii komöödiaid kui ka fantaasianäidendeid. Peale näidendite kirjutas ka erinevaid brosüüre (Euroopa uuemast kirjandusest), vestele ja följetone, ka romaani ,,Viimne eurooplane". Tuntumad näidendid: ,,Domiliseeritud perekonnaisa"- komöödia; ,,Mikumärdi"- külakomöödia; ,,Sinimandria"- fantaasianäidend; ,,Lipud tornis"- rahvuslik näidend. 9. Anton Hansed Tammsaare- 1878-1940. Oli pärit suurelapselisest perekonnast, kus ei olnud raha priisata. Tänu majanduslikule olukorrale ja haigustele lõpeas ta vallakooli 18.a ja seetõttu jätkas Hugo Treffneri erakoolis, mille õppemaksu tasumiseks andis viiulitunde. Peale kooli lõpeamist töötas Tallinnas ajakirjanikuna ja siis suundus Tartu Ülikooli õigus teadust õppima. Tema eluteed on pideval kiusandu erinevad haigused nt 1911. a haigestus tuberkuloosi, millest paranemine võttis palju aega. Looming: Kirjutab nii novelle, romaane kui näidendeid
tööd ja muutma mugavamaks lugejate teenindamise. Tänu programmile saaks lugeja kodus järgi vaadata, kas tal üldse tasub raamatukokku minna või ei tasu. Sel juhul kui huvipakkuvat teavikut raamatukogus pole, saab ta seda otsida mujalt. Sellega hoiab ta kokku oma aega ja ei kuluta seda tühjale käigule raamatukokku. Muidugi on keeruline leida sobivaim lahendus, mis sobiks väikesele kooli raamatukogule, sest ega rahaga priisata pole. Praeguse seisuga on turul üks pakkuja, kes suudaks rahuldada meie esitatud nõudeid ja hind oleks ka jõukohane. 21 Viidatud allikad: 1. Kärstna Põhikooli arengukava 2007-2009 22 Lisa 1. Protokoll 1 Ettevõte: Kärstna Põhikool Projekti nimetus: Kärstna Põhikooli raamatukogu laenutusprogrammile üleminek Projekti ajakava: 18.04-15.06.2008 Projekti meeskond Projekti juht: Eleri Piirak
Nõnda kujunes pidu ainult kahepäevaliseks; eelpäev oli määratud kooride vastuvõtuks ja peaprooviks. Laulupeo ametlikuks nimetuseks fikseeriti ,,Eesti tänu- laulupidu". 2. Toimkond alustab tegevust Toimkond pidas oma esimese koosoleku 26. oktoobril. Selle koosseisus oli ka Tallinna koolmeister H.Stein, kes kuulus Jakobsoni pooldajate hulka ja esitas koosoleku teistsuguseid seisukohti. H.Stein soovis, et kutsutaks kokku koorijuhid ja valitaks repertuaari. Steini arvates polevat vaja priisata, vaid pidu lihtsalt korraldada. Seda ettepanekut vastu ei võetud. Toimkond tegi siiski mitmed otsused: ringkirja kaudu paluda laulupeost osa võtma kõik eesti koorid ja 3. detsembriks kokku kutsuda koorijuhid, kes koos muusikajaoskonnaga valiksid välja koorilaulud ja orkestripalad. Pidu määrati 17.-19. juunile. Tartust paluti II laulupeo sekretärilt J.Kurrikult nimestik nendest kooridest, kes 1876. a peale olid ennast registreerinud
kloostrites ja apteekides. Veel 15. saj oli viin saksamaal luksuskaup, ent juba järgmisel sajandil viina tarbimine kasvas järsult, eriti Põhja-ja Kesk Euroopas.10 Õlle- ja veinisortide rohkust arvestades ei ole sugugi üllatav pigem ootuspärane, et keskaja inimesed ka ise seda küllust vääriliselt hinnata oskasid ega lasknud ennast mitu korda paluda peekrit tõstma. Iga mehe tublidus pandi õieti proovile alles õllejoomisel proovile: ,,Kes seal paremini suutis lakkuda ja priisata, lüüa, torgata ja rüselda, see oli see kõige esimene kukk ja seati teiste poolt ülemisse otsa istuma ja anti temale au".11 Alkoholismi kui probleem keskaja ühiskonnas ei teadvustatud. Kui mõni mees mõistlikult juua ei osanud ehk oma piiri ei teadnud, oli see tema enda süü ja ta vääris karistamist. Seadus ütles nii, et ,, Kes niipalju joob, et oksendab, saab trahvida 2 katle täie õllega". 12 See aga ei muutunud suhtumist alkoholi
11 -2- Enn (üksi) ENN (juukseid sasides): PAGANAPÄRALT! Kas tohtis ta mulle seda kõike suu sisse ütelda? Ja mina seisan nagu rumal karjapoiss tema ees, ei lausu musta ega valget, kuulan nagu kirikus! (Hambaid kiristades.) Kas ma ei ole ammugi nende kärssus ninasid näinud? Kas ma ei tea, miks nad minuga ei taha tegemist teha? Ja ometi on mul raha küllalt nendega juua ja priisata! See pagana pöial! Kes neile ütles, et ma tema – –? (Ähvardades.) Kes mulle võib ütelda, et ma tema maha raiusin? Tulgu, küll ma tahan temale näidata! – Paganaväärt – julges ta mulle kõik mu kosjakäigud kätte lugeda, nagu sõrme otsast? Sina–! Seda ma Ennu plaan temale ei kingi! Oot, oot! Küll ma sulle kätte kätte maksta
Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 1840ndal on suur ikaldus ja tohutu naljaaeg, kõikidel lastel olid uhked hobused. Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks. Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda. Kui ühel poisil hammas valutas, ja ta kohe rohtu ei saanud, siis ta peksis rusikatega oma toapoissi, too vastu lüüa ei tohtinud. Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844. Astub Kaasani ülikooli
Bornhöe nätab selgesti talupoegade taotluste suunda liitumisele Vene riigiga. Nii kõeleb Gabriel oma vanaisast Oru Juhanist, kes 1560. a. üestõsu juhina hukkus võtluses mõsnike vastu: «Tema nõ oli mõsnikkude sugu Eestimaalt hoopis äa kaotada ja oma rahvaga Moskva tsaari kaitse all vabalt elada.» Mõsamehi, s. t. rootslaste teenistuses olnud feodaale ja nende palgasulaseid, nätab Bornhöe kui võgast rö ovlikarja, kelle ainsaks sooviks on rü ustata, häitada ja priisata, ning kes tunnevad otse paanilist hirmu võdukate vene väede ees. Eriti teravalt naeruvä aristatakse balti aadlit «rü utel» Risbiteri kuju kaudu, kelles on kehastatud manduva mõsnikeseisuse kogu nüimeelne upsakus ja kelkiv tüisus. Baltisaksa ajaloo võtsijad ja nende kannul eesti kodanlikud natsionalistid üistasid ning idealiseerisid igati Ivo Schenkenbergi ja tema bandet, nimetades teda Liivimaa resp. Eestimaa «Hannibaliks» ja omistades talle igasuguseid väitegusid
annaabi.ee 
