Tööalase staatuse allikad on: a) haridus, b) ametiaste, c) inimese võimed, d) ametioskus e) töötasu, f) vanus, staaz Inimese asend grupis ei sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Töörühmas oleneb inimese staatus eelkõige tema käitumisest, vastavusest rühmanormidele ja tema rollidele. Rühmades kehtivad formaalsed (ametlikud) - ja informaalsed (mitteametlikud) käitumisnormid, mille põhjal kujunevad välja prestiizh ja reputatsioon. Prestiizh on inimese lugupeetavus, mõjukus, mille aluseks on tema formaalne positsioon rühma hierarhias. Reputatsioon on inimese maine, tema hea või halb käitumine. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Staatuse allikad informaalses grupis: a) välimus, b) iseloom, b) suhtlemisoskus, d) osavus ja jõud. Staatuse tõusu tagajärjed: a)enesekindlus, b)töörõõm, c)töörahulolu jne.
tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased ühiste huvide realiseerimise organisatsiooni suurenemisega tekkivate neg. tagajärgede vähenemise võimaluse mõjutada liikmete distsipliini ja tegevust teha üksikisikust paremaid otsuseid edendada loomingulisus Üldised teoreetilised lähtekohad - miks ollakse grupis Tingituse teooria - laps õpib sõltuvust teistest
maailm luuakse suurel määral alateadvuslikult antud inimgrupi keelenormide põhjal... Me näeme, kuuleme ja võtame vastu nii või teisiti uhtesid või teisi nähtusi peamiselt sellepärast, et meie uhiskonna keelenormid näevad ette nii- või teistsuguse väljendusvormi." *29:Millist nähtust tähistab melaneesia big- man süsteem?: Üks auahne mees kindlustab oma sugulaste julgeoleku ja annab võimalikult suure peo, kus jagab välja kingitusi. Mida suurem pidu, seda suurem prestiizh. *30.Marifatokaalne perekond erineb tuumikperekonnast selle poolest..: Euroopas tuumperekond (nukleaarperekond), mis koosneb abielumehest, abielunaisest ja nende uhistest lastest. Kõige sagedamini esineb tuumperekonda evolutsiooniskaala otstes: kuttidelkorilastel ja tööstusuhiskonnas. Matrifokaalne perekond, mida on eriti uuritud Kariibi mere basseinis. See on
FIDIC International Federation of Consulting Engineers Konsulteerivad insenerid pakuvad järgmisi teenuseid: · insener-tehnilised nõuanded · ekspertotsused (kohtus, komisjonid) · teostatavuse analüüsid · detailne projektide spetsifitseerimine · spetsiaalne ettevalmistus (valmistab mingit firma inimest ette) · projekti-juhtimine Insener-konsultandiga lepingu sõlmimine: · võimalike konsultantide valik (portfolio, prestiizh, vahendid, tasu) · ettepanekute päring (firmad teevad detailse pakkumise) · pakkumiste järjestamine · lepingu-alased läbirääkimised (max hinna ja kvaliteedi suhe) 11 Inseneri kohustus teatada Vilistaja insener, kes leiab, et tema organistasioon on ebaseaduslik ja üritab ühiskonda sellest informeerida. Info lekitamine (isikliku kasu eesmärgil) vs vilistamine (ühiskondliku kasu eesmärgil).
sotsiaalsete rühmade erinevaid võimalusi sotsiaalseks käitumiseks. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste - elustiilid, - võimalused eneseteostuseks, - sotsiaalseks liikumiseks e sots. mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. Sotsiaalne ebavõrdsus - sotsiaalsete hüvede ebavõrdne jaotumine ühiskonnas. Sotsiaalsed hüved jõukus, võim ja prestiizh antud sotsiaalses süsteemis, ühiskonnas. Eelindustriaalses ühiskonnas: peamiselt indiviidi-tasandi nähtus. 18 Industriaalses ühiskonnas: pigem rühma-tasandi nähtus (ebavõrdsus inimkategooriate vahel). Sotsiaalse kihi moodustavad inimesed (perekonnad, sotsiaalsed rühmad), kes asuvad mistahes kihistumise dimensioonis samal astmel .
sõltu ainult tema omadustest, vaid ka sellest, kuidas neid omadusi grupis hinnatakse. Mingi omadus võib ühes grupis olla hinnatud, teises aga olla otse vastupidine. Töörühmas oleneb inimese staatus eelkõige tema käitumisest, selle vastavusest rühmanormidele ja tema rollile. Konkreetses rühmas kehtivad formaalsed ehk ametlikud normid ja informaalsed ehk mitteametlikud käitumisnormid. Samuti võib inimene olla erinevates rollides. Selle põhjal kujunevad prestiizh ja reputatsioon. Prestiizh on inimese lugupeetavus, mõjukus. Selle aluseks on tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja mitmesuguste staatuse sümbolite olemasolu. Reputatsioon on inimese maine, tema hea või halb käitumine. Reputatsiooni aluseks on inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele. Kõrgema reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused.
Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervik mustrid, stsenaariumid. ·Vangide valvurite katse (Haney, Banks, Zimbardo 1973 ). Rolli täimiseks kasutatakse latentset tead mist, mis avaldub OLUDE tõttu ( mitte isiksuse o madustest tulenevalt) Põhirollide o manda mine lapsep õlves (G. Sullivan) Sotsiaalne staatus ·formaalne: kogu m õigustest ja kohustustest, mida persoon v õib organisatsioonis o mada. Se otud positsiooniga. ·Staatus kui prestiizh: suhteline hierarhia, mida persoon hoiab ja millega grupp m õ õdab ini mest ·Staatuse allikaks pe etakse sageli rolli, kuid ·Staatus põhineb individuaalsetel o madustel ·Tavaliselt on kõrge staatuse o majal või m, privileegid, allub vähe m grupi nor midele ·Kõrge staatusega persoonil on ebaproportsionaalselt suur m õju grupi otsustele. Torrance (1954) uuring po m mituslennuki m e eskondades piloodi arvamus o mas m e eskonnas suurimat kaalu
Põhiliselt reklaamivad ennast sellel teel kahtlase väärtusega ettevõtted, näiteks erinevad püramiidiskeemid ja muud sarnased. Internetist võib leida väga erinevaid vastukajasid hulgipostituse kohta. Alates äärmiselt positiivsetest ja lõpetades tõsise kriitikaga selle aadressil. Selle töö autori arvates võiks hulgipostitust kasutada küll, kuid seda tohiks teha ainult firma, kellel ei ole mitte midagi kaotada, see tähendab ettevõte kellel puudub hea nimi, tuntud kaubamärk ja prestiizh. Tuntumad firmad võivad hulgipostitust kasutades sattuda väga halba valgusesse ja saada oodatava kasu asemel hoopis kahju. Enda lehekülje tutvustamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et ükskõik kui huvitav virtuaalne maailm ka ei oleks, veedavad inimesed suurema osa oma ajast reaalses maailmas. Seega ükskõik mida ka Internetis oma lehekülje tutvustamiseks ei tehta, ei ole see täiuslik ilma Interneti välise toetuseta. Näiteks reklaamis ennast Eestis hiljuti
Staatusesümbolid on nähtavad ja tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit. Staatuse allikad on väga erinevad. Näiteks tööalasteks staatuse allikateks on haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötasu, töötingimused ja vanus. Sotsiaalsetes suhetes oleneb inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest ja välimusest. Inimese asend grupis sõltub ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Staatuse kujundavad ka prestiizh ja reputatsioon kaas inimeste seas. 8. Millist rolli mängivad motivatsiooni vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. A. Maslow soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele - sotsiaalsetele suhetele , tunnustuse ja eneseteostusele. 5. eneseaktualisatsiooni vajadus (eneseteostus) 4. lugupidamisvajadus (enesehinnang) 3. kuuluvusvajadus (sotsiaalsed) 2. turvalisuse vajadus 1
· võimudistants (suur/väike) · ebakindluse vältimine (suur/väike) · maskuliinsus-feminiinsus Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel. Võimudistants suur/väike - Näitab kuidas on võim, prestiizh ja rikkus jagunenud inimeste vahel ning millisel määral aktsepteeritakse ebavõrdsust. Suure võimudistantsiga maades on võim koondunud väikese hulga inimeste kätte, ühiskonnas ebavõrdsus, kõva distsipliin. Ebakindluse vältimine - väike/suur - Ebakindluse vältimine näitab, millises ulatuses ühiskond talub pingeid ja ebaselgeid olukordi ning kas ta püüab neid situatsioone vältida, nt. formaalseid struktuure ja seadusi luues ning keskmisest erinevat käitumist ja mõtteviisi
võimudistants (suur/väike) ebakindluse vältimine (suur/väike) maskuliinsus-feminiinsus 22 Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne kultuurid on individualistlikud, idapoolsed kultuurid seevastu rõhutavad harmooniat inimeste vahel ning looduse ja inimese vahel. Võimudistants suur/väike - Näitab kuidas on võim, prestiizh ja rikkus jagunenud inimeste vahel ning millisel määral aktsepteeritakse ebavõrdsust. Suure võimudistantsiga maades on võim koondunud väikese hulga inimeste kätte, ühiskonnas ebavõrdsus, kõva distsipliin. Ebakindluse vältimine - väike/suur - Ebakindluse vältimine näitab, millises ulatuses ühiskond talub pingeid ja ebaselgeid olukordi ning kas ta püüab neid situatsioone vältida, nt
Organisatsioon: kollektivistlikes maades eeldavad töötajad, et organisatsioon hoolitseb nende eest. Organisatsioon on justkui perekonna rollis nt. Töökoht peaks looma vaba aja veetmise võimalusi jne. Kollektivistlikes maades kasutatakse organisatsioonis rohkem grupitasusid ning väärtustatakse gruppi ja meeskonnatööd. Individualistlikes maades seevastu arvestatakse enam inidividuaalset panust, initsiatiiv on positiivne nähtus. Võimudistants (suur/väike) näitab kuidas on võim, prestiizh ja rikkus jagunenud inimeste vahel ning millisel määral aktsepteeritakse ebavõrdsust. Suure võimudistantsiga maades on võim koondunud väikese hulga inimeste kätte, ühiskonnas ebavõrdsus, kõva distsipliin. Tabel 12. Võimudistantsi dimensioon. Väike võimudistants Suur võimudistants Ebavõrdus peaks ühiskonnas olema Igal inimesel oma koht, ebavõrdsus on
annaabi.ee 
