Ühiskond Pt.14-15 1. Millal alustas tööd Politsei ja Piirivalveamet? Mis liideti veel sinna juurde? 2. Kes on Politsei ja Piirivalveameti peadirektor? 3. Mis on prefektuur? 4. Kuidas jagunevad prefektuurid? 5. Nim. 3 ülesannet Politsei ja Piirivalveametis. 6. Nim. 3 isikut tõendavat dokumenti. 7. Kus saab õppida politseinikuks? 8. Nim. 3 tingimust politseinikuks saamisel. 9. Kes abistavad politseid? 10. Kes on abipolitseinikud? 11. Nim. 3 abipolitseinikuks saamise tingimust. 12. Mis on KAPO? 13. Nim. Vähemalt 4 Kapo ülesannet. 14. Millal ja kes hävitas Eesti iseseisva sõjaväe? 15. Millal lahkus Vene sõjavägi Eestist? 16. Millal hakati uut armeed looma? 17. Mis on kaitsevägi? 18
1 http://classic- web.archive.org/web/20050824195238/http://www.stat.go.jp/data/nenkan/pdf/y0213014.pdf 4 ASUSTUS Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaidō saar. Kõige enam on inimesi Tōkyō piirkonnas, mis hõlmab de facto pealinna Tōkyō ja mitmed ümbruskonna prefektuurid, see on ka suurim metropolitani piirkond maailmas (üle 36 miljoni elaniku). Teises suuremas linnas Osaka-Kobes on 11.325 miljonit; Nagoyas on 3.257 miljonit; Fukuoka-Kitakyushus on 2.809 million; Sapporo 2.673 million (2009). Joonis 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Japan#Geography ja http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan#Rahvastik 5 RAHVASTIKU STATISTIKA
elamistingimused, riigi ja kodaniku suhted ning laste õigused. Ombutsmanil on õigus riigiasutustelt küsida lisateavet, dokumente või ka ametnikke küsitleda. Avalik teenistuja on kohustatud tegema koostööd, mis aitab kaasa asjaolude uurimisele ja tõe välja selgitamisele. Kreeka on jagatud 13 maakonnaks (Kr keeles Peripherie), mida juhib selle nõukogu ja 51 prefektuuriks (Kr keeles Nomoi), millest 3 on laiendatud prefektuurid. Eksisteerib ka üks autonoomne piirkond (Agion Oros (Püha Mägi) ehk Mount Athos), kuhu saavad sisse vaid meessoost isikud. 51 prefektuuri jagunevad 1033 kohaliku omavalitsuse üksuseks. 8 5. Majandus Kreeka on saavutanud tugeva ja kiiresti kasvava majanduse. Kreeka majandus on Euroopa Liidu majandusega tihedalt seotud, kuna nii peamised ekspordi kui ka impordipartnerid on EL liikmesriigid. Kreeka on EL-i fondidest saanud palju toetusi,
Eestis on 15 maakonda, paarsada valda ja kümneid linnu. Vallad ja linnad ongi Eestis kohaliku omavalitsuse üksusteks (aastal 2009 oli neid 227). Omavalitsuste arv muutub pidevalt, vallad ühinevad ja jagunevad. Politsei organ, mis tagab avaliku korra ja võitleb kuritegevusega. Politsei koosneb paljudest asutustest, nende tööd koordineerib Politseiamet. Politseiasutused: 60 Politseiprefektuurid (neid on neli Lõuna, Põhja, Lääne, Ida) Prefektuuri juhib prefekt. Prefektuurid jagunevad omakorda. Igal väikesel piirkonnal on oma konstaabel. 61 Keskkriminaalpolitsei 62 Julgestuspolitsei Politseid aitavad tema töös vabatahtlikult: 63 abipolitseinikud 64 naabrivalve 65 turvafirmad Politseiteenistusse võetakse isikuid, kes: 66 on vähemalt 19-aastased 67 on vähemalt keskharidusega 68 on Eesti Vabariigi kodanikud 69 valdavad vastavalt nõuetele eesti keelt 70 on läbinud ajateenistuse
meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on „päikese allikas“, mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honshū, Hokkaidō, Kyūshū ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tōkyō piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tōkyō ja mitmed ümbritsevad prefektuurid, on maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. 1.1. Saared Jaapani saarestikku kuulub neli suuremat saart, ning arvukalt väiksemaid saari. Jaapani saarestiku peasaared põhjast lõunasse on Hokkaidō, Honshū, Shikoku jaKyūshū. Kokku moodustavad need neli saart 97% kogu Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka
politseiprefektuuri tööpiirkonnas , liiklusolusid jt. mõjureid , kindlasti ka riigikassat. Lisa 10: Arhiividokumendi koopia "Maakonnakonstaablite tegevus 1925.aastal" 2 lehel Leiti, et politseiorganisatsiooni otstarbekaks kujundamiseks on tahes-tahtmata vaja otsida õigeid lahendusi just katsetamise ja politseipraktika analüüsimise teel.. Nii täheldati, et politseiasutuste kujundamise määrusega esialgu moodustatud prefektuurid ei tööta alati laitmatult. Seetõttu tehti siseministri ettepanekul 1927.aasta kevadel politseiorganisatsioonides mõningaid parandusi. 1935.aastal moodustati ka raudtee politsei iseseisev prefektuur. Politseiprefektuuride tööd juhtisid prefektid ja abiprefektid. Prefektuuril oli oma kantselei politseiametnike ja vabateenijatega. Prefektuuridele allutati nii välis- kui ka eripolitsei. Välispolitseis töötasid konstaablid, allkonstaablid, vanemkordnikud ja kordnikud.
Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Jaapani kogupindala (ilma Kuriili saarteta) on 377 915 on km² ja maismaapindala 364 485 km², mis tähendab, et ta on pisut suurem kui Saksamaa, kuid väiksem kui Rootsi. Maailmas on Jaapan oma kogupindala poolest 61. kohal Rahvaarvu poolest on Jaapan enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tky piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tky ja mitmed ümbritsevad prefektuurid, on maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Nimetus viitab Jaapani asendile Hiinast ida pool hiinlastele tähendas Jaapan ajalooliselt maad, kust tõusis päike. Enne nimetuse Nihon kasutuselevõttu tunti Jaapanit Hiinas Wa maa ehk ,,Kääbustemaa" nime
Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1)sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord. 49. Väärteo menetlus ja selle liigid. Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus. Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega. Ülejäänutel kordadel toimub kohtuväline menetlus. Kohtuväline menetlus:
Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1)sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord. 49. Väärteo menetlus ja selle liigid. Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus. Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega. Ülejäänutel kordadel toimub kohtuväline menetlus. Kohtuväline menetlus:
Õigused: *teada, milles kahtlustatakse/süüdistatakse *omada kaitsjat *anda ütlusi *esitada taandusi menetleja suhtes *esitada taotlus/kaebusi *osaleda enda vahistamise juures. Kohustused: ilmuda kutse peale kohale. Väärtegude menetlus: *kohtulik menetlus *kohtuväline menetlus. Tsiviilmenetlus: *hagimenetlus *hagita menetlus 46.Väärteomenetlus ja selle liigid. Menetlejad ja menetlusosalised. Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus. Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega. Ülejäänutel kordadel toimub kohtuväline menetlus. Kohtuväline menetlus:
rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikud – Kohalike omavalitsuste poolt valitud inimesed rahva seast, keda varem nimetati kohtu kaasistujateks. Rahvakohtunikel on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju üldmenetluses ning esimese ja teise astme kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt. Menetlejad – Kohus, prokuratuur ja uurimisasutus (asutus, mis tegeleb kriminaalasjade eeluurimisega, näiteks Kapo, prefektuurid jne). Menetlusosalised – Kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu. Vahel ka tsiviilkostja ja kolmas isik (seda tuleb väga harva ette). Motiveeritud otsus – Otsuse täistekst koos kõigi asjaolude ja kohtu põhjendusega. Määratud kaitsja – Kaitsja, kes on määratud uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu poolt isikut kaitsma. Oportuniteet – Kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral
1.2. Kohahaldus Hispaanias, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal ja Saksa LV-s on 2-tasandiline kohahaldus, teistes 1-vahetasandi haldussüsteem. Iseloomulik, et pea kõikjal on nende tasandite pädevus rangelt seadusega reguleeritud. Osundatud kuue riigi ülemise tasandi esinduskogu on valitav (3-6 aastat), liikmete arv kõigub 20...160 vahel. Ülemiste tasandite (krahvkonnad, provintsid, departemangud, prefektuurid jne) ülesanne ja pädevus on laialdane territoriaalplaneerimine, mõnede avalike teenuste 95 tagamine, keskkonnaplaneerimine ja arendustegevus, madalamate tasemete järelevalve. Neil regionaalsetel tasanditel on oma kohalike maksude kehtestamise õigus, kuid Inglismaal on nende osatähtsus regiooni eelarves väike. Esindus- ja täitevvõimu süsteemid ja vahekord erinevad - kord
annaabi.ee 
