kungingas oli nii sõjaväe ülem kui ka seadusteandja. Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias anti haridust. Koolid asusid mõlemas tsivilisatsioonis templite lähedal, aga õppeained erinesid väikesel määral, sest näiteks Egiptuses õpetati arstiteadust, kuid Mesopotaamias seda ei tehtud. Mesopotaamias oli kirjaoskus rohkem levinud kui Egiptuses ning Mesopotaamias võimaldas kooliharidus ka suhteliselt madalat päristolu inimestel teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Kiri tekkis Egiptuses ja Mesopotaamias suhteliselt samal ajal. Kui Egiptuses kasutati kirjutamiseks hieroglüüfe, siis Mesopotaamias võeti kasutusele piltkiri. Tähtsamad hieroglüüfidega kirjutatud tekstid kirjutati papüürusele ja piltkiri kirjutati savitahvlitele. Mõlemas tsivilisatsioonis austati jumalaid, kuid nende kujutamine oli erinev. Egiptuses kujutati jumalaid suursugustena ning rangetega ning nad olid tava inimeste kujutistest erinevad
Egiptuses arenes geomeetria. Nad oskasid arvutada erinevate kujundite pindalasid. Egiptus paistis silma ka oma arenenud arstiteadusega. Selle arenemisele aitas kaasa kindlasti surnukehade mumifitseerimine. Tänu teaduse arenemisele tekkisid templite lähedale koolid, mida nimetati templikoolideks. Egiptuses sai seal õppida ainult ülemkiht. Mesopotaamias seevastu said kooli ka mõned alamkihi inimesed. Kui madalamalt päritolu inimesel oli haridus aitas see tal teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Mõlemal riigil oli olemas kalender. Egiptlastel oli päikesekalender, mida arvestati täht Siiriuse järgi. Täht Siirius ilmus alati välja, kui tuli Niiluse üleujutus. Neil oli aastas 365 päeva ja see jaotati 12 kuuks. Mesopotaamia kalender ei olnud nii täiuslik kui Egiptuse oma. Seda nimetati kuukalendriks ja selel järgi koosens aasta täpselt 12 kuust (Kuu astronoomilisest perioodist) ja oli see tõttu päikeseaastast 11 päeva lühem.
kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Pühapäeval, kui sabat oli
naisega. Abielunaiselt nõuti rangelt truudust oma abikaasale. 6. a) KIRI. Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Koolid asusid nagu Egiptusesgi peaamiselt templite juures ja olid preestrite hoole all. Enamik õpilasi olid jõukatest peredest. Lisaks lugemisele ja kirjutamisele õpiti ka matemaatikat ja kirjandust. Kooliharidus võimaldas ka madala päritoluga inimestel karjääri teha preesterkonnas või riigiteenistuses. Kuigi enamik mesopotaamlastest ei osanud lugeda ega kirjutada, siis ühiskonna kõrgemates kihtides oli kirjaoskus hästi levinud. b) KIRJANDUS. Tekkis üsna pea peale kirja kasutuselevõttu. Sündis ka unikaalne savitahvlitest koosnev raamatukogu. Ilukirjanduse olulisemaiks zanriks olid kangelaseeposed. Neist kõige kuulsam ol ''Gilgamesi eepos'', mis jutustab kahe esialgse vaenlase sõprusest ja katsetest saada surematuks. c) TEADUS
ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut
ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid ja kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut
Kristluse levik Muude Vahemere idarannikumaade hulgas allutati 1 sajandil eKr Rooma ülemvõimule Ka Palestiinas.Roomlased olid teadlikud ka juutide randlikust monoteistlikust religioonist ja käsitlesid neid seetõttu erijuhtumina.Kuna juutide usk keskendus pigem viletsatele , kes on valmis end oma siiras usus jumala hoolde andma , kui mitte nii võrd nendele kes on oma eluga rahul leidis säärane uskumus pigem poolehoidjaid alamates kihtides ja kasvatas juudi preesterkonnas ja ülemkihis tugevat vastuolu.kritlus tekkis seega juutide usu raames selle ühe haruna..Varsti hakkas kristlus poolehoidu võitma ka Roomas ,sellel aitas kaasa ,et kristlus saranes mõnetigi sel ajal levinud kultustega.Eriti aitasid kristluse levikule kaasa ränd jutustajad apostlid.Jeesuse kaaslane aj õpilane apostel Peetrus pani aluse rooma linna kristlikule kogudusele ja oli ühtlasi ka Rooma esimene piiskop. 12 Kasutatud kirjandus
pulga abil. See tingis kirjamärkide skemaatilisuse. Kuigi ka kiilkiri oli arenenud piltkirjast, polnud sellega tal kuigi suurt sarnasust. Mesopotaamia kiilkiri oli mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. Mesopotaamia koolid asusid nagu Egiptuse omadki peamiselt templite juures ja olid preestrite hoole all. Lugemisele ja kirjutamisele lisaks õpiti ka matemaatikat ja kirjandust. Kooliharidus võimaldas vahel ka suhteliselt madalat päritolu inimesel teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Mesopotaamias kuulus kirjaoskajate hulka märksa suurem osa elanikkonnast kui Egiptuses. Pärast kirja kasutuselevõttu tekkis varsti ka kirjandus. Juba sumeritel oli see üsna rikkalik ja sumerite hääbudes jätkasid nende kirjandustraditsiooni semiidi rahvad. Viimane võimas Assüüria kuningas Assurbanipal laskis kokku koguda Mesopotaamia kirjasõna (sealt ei puudunud peaaegu ükski Mesopotaamia tähtsam
üksikasjalikule järgimisele. Jeesus rõhutas, et ei rikkus, kõrge ühiskondlik positsioon ega prestiiž anna jumalariiki pääsemisel mingit eelist, vaid võivad saada hoopis takistuseks. Jumalariik pole lahti mitte niivõrd neile, kes edukad ja endaga rahul, vaid pigem viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde usaldama. Loomulikult võitis selline õpetus pooldajaid ühiskonna alamkihtides, tekitades samas teravat vastuseisu juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Jeesuses nähti Moosese õpetusest taganejat ja juutide eksitajat tõelise Messia ootuselt. Ka Rooma võimudele näis Jeesuse tegevus kardetav, sest võis põhjustada rahutusi. Seetõttu lasi Juudamaa prokuraator Pontius Pilatus Juudi preesterkonna nõudel umbes aastal 30 Jeesuse vahistada ja Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse pooldajad olid veendunud, et kolmandal päeval pärast ristilt maha võtmist oli
kangelasel tuli tõdeda, et vägevusest hoolimata oli ta ainult inimene ja seega paratamatult surmale määratud. Haridus Koolid rajati peamiselt templite juurde ja seisid preestrite hoole all. Õpilased pärinesid enamasti, kuid mitte alati, jõukamatest perekondadest. Kirjatarkusele lisaks õppisid nad ka matemaatikat ja Mesopotaamia kirjanduse tähtteoseid. Haridus võimaldas vahel ka suhteliselt madalat päritolu inimesel teha edukat karjääri preesterkonnas või riigi teenistuses. Kuigi enamus mesopotaamlasi jäid kirjaoskamatuks, on meil tõendeid, et ühiskonna kõrgemates ja võibolla ka keskmistes kihtides oli kirjaoskus küllalt levinud ja kirja kasutati ka igapäevases eraviisilises asjaajamises. Mesopotaamias sai kirjatarkus osaks märksa laiemale osale elanikkonnast, kui Egiptuses. Teadus Mesopotaamias, nagu Egiptuseski, oli teadus praktiliselt tarvilike teadmiste ja võtete kogumisega
Vana riigi ajal iseseisev preesterkond puudub. Templid hakkasid esile kerkima Keskmise riigi ajal, Uue riigi ajal muutus keskseks Karnaki tempel (Amon-Ra temple) ning kuningad hakkasid delegeerima riigifunktsioone preestritele. Templid toimisid suurte riiklike majanditena, mis finantseerisid ennast. Templite juurde kuulusid ka varasalved tagavaradeks. Sellega seoses kujunes templite eesotsas täisprofessionaalne preesterkond, mis tõi kaasa soolise nihke preesterkonnas naised kadusid preestrifunktsioonist. Templites olid kahes astmes preestid. Kõrgemad preestid olid tuntud kui jumala teenrid, nemad tegelesid reaalselt jumala teenimisega (nagu Mesopotaamias tegeleti ka Egiptuses jumala kujuga hommikust õhtuni). Teised oli nn puhtad preestrid, kes pidi olema teinud läbi intsiatsioonirituaalid ning pidid hoidma oma füüsilist puhtust, et olla väärikad jumala ette ilmuma. Nende ülesandeks oli nt jumala kuju kandmine jms
Olid kohalikud teoloogiad seoses mingi kesksusega. Kõik templid on säilinud Uuest Riigist. Kõige ilmekamad Karnaki ja Luxori tempel. Nad on suletud süsteemid, valliga ümbritsetud. Oli püha ruum, kuhu pääsesid vaid valitud. Samas siseõu oli hästi külluslik, seal oli sammastest palistatud õu ja need olid kaunistatud taimemotiividega, mis tähistasid lopsakust ja viljakust. Templi sees toimus jumalaga manipuleerimine. Jumalat teeniti igapäevaselt- söödeti, riietati, pesti jne. Preesterkonnas oli heirarhia. Igal preesterkonnal olid ülempreestrid. siis tulid ülem klass preesterid, jumala teenrid, kes võisid olla jumalaga kontaktis ja kolmas olid puhtad preestrid, nad olid üldises teenindavas funktsioonis. Preestriks olemise nõuded on teada Herodotoselt: kandsid valgeid rõivaid, igatepidi raseeritud, 2x templijärves pesemine Jumalad. Kujudel on jumalal alati habe konksus (kuningal sirge). Kujunes palju erinevaid süsteeme, kus keskne olid erinevad loojajumalad, kolm suurimat.
Ptah lõi südames tekkinud mõtte ja keeles väljendatud sõna abil maailmakorra. Ptahi säärast peaosa tunnistab kuulus "Memfise teoloogiline traktaat", milles kõik Egiptuse jumalad on suure Ptahi, maailmalooja, eri avaldusteks. Memfise preestrite teos illustreerib ühe nomose või linna ülemvõimu mõju müütide kujunemisele ja usundlikule ideoloogiale. See traktaat annab tunnistust ka abstraktse mõtlemise arenemisest Egiptuse preesterkonnas, kes töötas välja selle müüdi õige abstraktsel kujul. Ptah lõi iseendast oma 8 hüpostaasi: "Ptah oma trooni peal", "Ptah-Nun, kes lõi Atumi", "Ptah-Naunet, kes sünnitas Atumi", "Ptah enneaadi süda ja keel"(see tähendab: Horos jaThot), + veel neli, kelle nimed ei ole säilinud. Ptah oli veel kõikide käsitööliikide jumal. Varastel aegadel peeti teda ilmselt loojaks, kuid võimalik, et teda aeti segi ühega egiptuse esimesest looja-võimetega jumalustest
annaabi.ee 
