Tihedate sõjaliste kokkupõrgete tagajärjel muutus elu linnades ebaturvaliseks ja paljud inimesed asusid elama maale. Kiriku mõjuvõim oli ühiskonnas suur. Kiriku kõige tähtsam juht oli paavst, kellele järgnesid piiskopid ja nendele preestrid. Lääne-Euroopa tugevaimaks riigiks muutus Frangi riik, mille valitseja Chlodovech võttis 496. aastal vastu ristiusu. Frangi riigi suurim ja võimsaim valitseja oli Karl Suur. Ta valitses aastatel 768-814 ja Frangi riik ulatus Saksamaast Prantsusmaani. Keskaja ühiskond jagunes kolmeks seisuseks : vaimulikud,aadlikud ja rüütlid ning talupojad. Igal seisusel oli oma koht ja oma määratud ülesanded. Suurem osa inimesi elas keskaja Euroopas maal ja haris põldu. Maa kuulus valitsejale või maaisandale kes läänistas sellest ühe osa aadlikele, et need teda kaitseksid, ja rentis teise osa talupoegadele , et need teda toidaksid. Suurmaavaldused oli jaotatud mõisateks, mida juhtis mõisavalitseja. Mõisad kogusid talupoegadelt andamit
Eelistatult asustab rohuseid segametsi ja metsaservi, raiesmikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja kuivades männikutes. Rästikud on paiksed loomad ja elavad kogu elu samal territooriumil, liikudes elu jooksul vaid 60…100 m raadiuses.(Tartu Ülikool, 2015) Harilik rästik on levinud valdavas osas Euroopas põhjas teisele poole polaarjoont ja lõunas Prantsusmaani, Itaaliani, Albaaniani, Kreekani ja Türgi Euroopaosa läänepiirkonnani. Eestis tavaline, laialt levinud liik. Teda on nii mandril kui saartel. (Arnold, 2004). Eestis on tavaline, kuid paiguti võib olla ka haruldane või puududa hoopis. Rästikud on ebaühtlaselt jaotunud sobivates kohtades moodustavad suuri kogumeid, ning võivad puududa suurtel aladel ümberringi
· rongid- saa vedada suuremahulisi kaupe, on suhteliselt odav, kaugvededel väga hea, tihedam võrk on USAs, Euroopas, Venemaal, kiirrongid on eriti tähtsad Euroopas ja nad konkureerivad lennkukidega, · lennukid-kallis, vajab lennujaamu, kiire, sõltub ilmast, · torutransport-kõige odavam, aga ainult teatud kaupu saab vedada. Suuremad naftatorud on Lääne-Siberist Prantsusmaani, Suurbritannia ja Norra ümbruses, Türgist Euroopasse, Kanadast USAsse, Mehhikost USAsse Arengusuunad · Veoste mahud ja kogused suurenevad · Kiirus suureneb (tehnika areng) · Toimus vedede spetsialiseerumine · Hinnad langeva Tänapäeva vendus vajab head infrastruktuur. Tähtsal kohal on ka terminal, kuna seal tõstetekase kaupu ümber. · ekspress väheste bussidega või otse
ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade õle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kustimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Graafikuid saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulptoritest paistsid silma Jaan Koort ja Anton Starkopf. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Eriti silmapaistev koht oli rahvusteater Estonia, kus sõnalavastuste ja operettide kõrval toodi lavale ka oopereid ja ballette. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Valgas ja Võrus. Väikelinnades ja maal asutati hulgaliselt asjaarmastajate näitering, mis katsusid jõudu üsna nõudliku repertuaariga
kunsti edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade üle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone. Eesti kunstinäitusi korraldati ka paljudes välisriikides alates Lätist ja Soomest kuni Itaalia ja Prantsusmaani. Tänu Pallase Kõrgema kunstikooli ja Riigi kõrgema Kunstikooli tegevusele lisandus Eesti kunsti vanameistritele noorem põlvkond. Graafikuist saavutas suure tuntuse Eduard Viiralt, skulturitest paistsid silma jaan Koort ja Anton Starkopf. Teater&Film o Tallinn Estonia, lisaks tavalisele ka ooper ja ballett o Linnades kutselise teatrid o Igalpool väikelinnades olid asjaarmastajets näiteringe. o Tehti ka EST näitlejate liit
Euroopa 1. jaanuar 1944 NSVL suures ulatuses sõja-eelsetel piiridel (Balti riikide piirini veel ei olnud jõudnud, kuid palju ei puudunud). Ka Ukraina ja Valgevene alad tema käes juba. Itaalias liikusid asjad aeglasemalt. Soome jätkusõda – tahtis tagasi saada NSVL-t alasid, mida oli peale Talvesõda kaotanud. Oma riigipiirist kaugemale oma vägesid ei viinud. Saksamaa tegi läänes Põhja-Norrast kuni Lõuna-Prantsusmaani mere ääres kindlustuste süsteemi Atlandi vall. Tähendas seda, et rannikule oli rajatud mineeritud alasid, paigutatud palju tankitõrje tõkkeid, okastraate ja loodeti raskendada desanti (II rinne). D-päev: II rinde avamine 6. juunil 1944. Pettemanööver: Inglismaale kuhjati palju sõjatehnikat (näiliselt), et jätta mulje, et sissetung Prantsusmaale toimub kõige kitsamalt kohalt UK ja Pr vahel. Kandis nime Operatsioon Peeglid.
asustada Arktika vett. Sarnaselt parasvöötmes talve üleelamiseks vajalikule puude lehtede langemisele, talvituvad pruunvetikal Desmarestia aculeata auramise vältimiseks ainult vanad talluse osad, värsked võsud moodustuvad igal aastal uuesti. Arktikavetikad kasvavad ainult sublitoraalis, jää purustav tegevus takistab nende elu supra- või eulitoraalis. 2. Põhjapoolkera subarktika e. külm parasvööde. Ulatub Atlandi ookeani Euroopa osas Põhja Norrast, Islandist kuni Põ- Prantsusmaani. Golfi Hoovuse põhja-haru Põ-Atlandi hoovus kujutab " Põhja-Euroopa keskkütet", pöördub lõunasse Portugali ja Kanaaride haruna. Tänu soojale hoovusele on hulk Vahemere ja Aafrika looderanniku liike migreerunud pärast viimast jääaega Briti saarteni. Põhja suunas liikide arv drastiliselt väheneb. Subarktika Põhja-Atlandi regiooni põhjapiir ulatub Norra ja Teravmägede vahele, ühtides 8°C augusti isotermiga ja 0°C veebruari isotermiga
Peale Türgi suurriigi lagunemist. 2. Miks kasvas II maailmasõja järgsel ajal Araabiamaade tähtsus? Seal oli palju naftat. 3. Mis riik omab viiendiku maailma naftavarudest? Saudi-Araabia 4. Mis riigile kuulus enne iseseisvumist Liibüa? Prantsusmaa 5. Milliseid ehitisi peetakse Kuveidi sümboleiks? 1979.a ehitatud veetornid. 6. Mis riigiga pidas Alžeeria iseseisvussõda? Prantsusmaaga 7. Millal oli olnud Araabia kalifaadi õitseaeg? 8.sajandil, mil see laius Indiast Prantsusmaani. 8. Mis riigid moodustasid Ühinenud Araabia Vabariigi? Egiptus ja Süüria 9. Kes oli see Egiptuse riigitegelane, kes püüdis Araabia maid ühendada? Gamal Nasser 10. Millal loodi Araabia Liiga? 1945 11. Kelle poole hoidis külma sõja ajal Saudi-Araabia? Saudi-Araabia hoidis USA poole. 12. Mis nime all tuntakse Araabia-Iisraeli konflikti 1967.aastal? “Kuuepäevane sõda” 13. Mis riigile kuulus alates 1967.aastast Gaza maariba? Iisrael 14. Mis riigid ründasid 1973
Tegemist on äärmiselt korralike asjadega. Hoonete suurus sellest ajast on u 50-60 m², see oli kliima poolest Eestis üks soodsamaid ajajärke, talved olid pehmemad, olid soo-kilpkonnad. Matuseid on ka avastatud sealt, usutakse, et maeti sinna tähtsamaid tegelasi. Neil oli merevaigu ripatseid ja ka inimkujulisi ripatseid. Savist kujukesi on ka leitud, madusid ja veelinde. Paelkeraamika ja nöörkeraamika, levinud Kesk-Volgast Prantsusmaani. Eestist on teada veerandsada kalmistust ja mõned asuladki. Nim tuleb sellest, et enne põletamist tehti nööriga jäljed ümber. Võib-olla pandi nöörikohtadele kandesangad? Seal kasutati ka venekujulisi kirveid, need on väga hoolikalt lihvitud, neil on välja lihvitud esi ja tagaküljel randid, laienev kand. Ehk olid nende tegijad tuttavad vask-kirveste tegijatega, kel oli ka randid peal (ei osatud neid ära lihvida), ehk mõtlesid nad, et need kirved on paremad.
Kas keltide-eelne või just keltide algus. Nimi iseloomulikust matmisvormist, kus põletatud surnuluud ja tuhk pandi savinõusse, nõu maeti kalmistusse. Urniväljade kultuuri jagatakse mitmeks etapiks. Sai alguse kohalikust kääbastega kultuurist. Järk-järguline muutus keraamikas, matmisviisis. Mõnedes kohtades Saksamaal eksisteeris samaaegselt nii laiba- kui põletusmatus. Urniväljade kultuur levis laial alal Lääne-Ungarist kuni Ida-Prantsusmaani. Terve rida kohalikke kultuure, mille erinevus peamiselt keraamikas. Metallitöö eri kultuurialadel sarnasem sellega tegeleti spetsialiseerunud töökodades, mis varustasid suuremate alade eliiti. Matmispaigad Algul jätkuvalt laipu kääbastesse, ühte kääpasse palju inimesi. Varasel perioodil inimesesuurused maahauad. Mõnikord vooderdati haua põhi kividega, sellele puistati põletatud surnuluud. Hiljem põletusmatused urnides. Surnud põletati koos ehetega, mõnikord ka koos toiduga.
Lisakommentaare. -- Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 370372. Päll, Peeter 1997. Eesti kohanimede õigekirjast. -- Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 4142. Päll, Peeter 1998a. Võru keel kohanimedes. -- Lõunaeesti keelest ja kiräkeelest. Võro Instituudi toimõtisõq 3. Tarto-Võro, lk 6167. Päll, Peeter 1998b. Väliskohanimede õigekiri. -- Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 411426. Päll, Peeter 1999. Maailma kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn. Päll, Peeter 2002. Franckrike maast Prantsusmaani. Pilk võõrnimede kujunemise vanemale ajaloole. -- Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, lk 199215. Saareste, Andrus 1934. Tallinna praegusest nimest. -- Eesti Kirjandus, nr 3, lk 120127, nr 4, lk 164174. Saari, Henn 1963. Pärisnime mõiste. Diplomitöö. Tartu. (Eesti k kateeder.) Saari, Henn 1998a
annaabi.ee 
