ja kaitseliitlase. Esimest korda toob kaitsevägi paraadile sõjatehnika üksuste kaupa, mitte ainult üksikute näidiseksemplaridena MÄRKSÕNAD: Eesti / Pärnu / paraadid / iseseisvuspäev / tähtpäevad / kaitsevägi / sõjatehnika Ülesanne 3 Märksõna: kooliraadio Võrreldes eelmiste annotatsioonidega, siin pealkiri sisaldab nii palju infot artiklite kohta, et annotatsioon ei ole vajalik. Aga mõnel korral on toodud pikkad ja informatiivsed annotatsioonid. Nad sisaldavad mitte ainult sündmuste loendit samuti ka nende kirjeldust, avavad artiklite sisu ja eellood. Annotatsioonid näevad välja nagu iseseisev tekst. Andmebaas Postimees 1933 Pealkiri Esimene raadiotund koolides. Viljandi linna kolmes algkoolis korraldati 17. skp. kella 10-10.45 katseviisil esimene raadiotund. Kuulati Tartust edasiantavat "Skott'i reis lõunanabale". Õpilased olid asjast elavalt huvitatud. Ainult 1.
Praktiline töö nr 3: Raamatu annoteerimine Koosta soovitus- ja teatmeannotatsioon järgmisele raamatule: Oru park /koostanud Mare Uustal. Tallinn : Keskkonnaamet, 2010. - http://digar.nlib.ee/digar/show?id=59240 Lae valminud annotatsioonid IVAs oma Postfooliosse 12. oktoobriks. SOOVITUSANNOTATSIOON: Rohkete imeilusate fotodega ning kauni kujundusega raamat annab põhjalikku teavet Toilas asuva Oru pargi kohta. Lugeda saab pargi ja selles leiduvate hoonete ja rajatiste ajaloost ning loodussõpradele pakub kindlasti huvi teoses sisalduv dendroloogiline nimestik. Nende jaoks, kel soov pärast lugemist parki külastad, on raamatusse lisatud detailne kaart. TEATMEANNOTATSIOON:
9 2.1 Kaardikiht Kaardikiht (layer) digitaalse geograafilis e andmekogu visuaalne esitus MXD kaardidokumendis, mis on kirjeldatud mitmesuguste parameetritega (sümboloogia, andmeväljad, märgised jne.). Kaardikihina on käsitletavad: 1) Vektorkujul olevad andmekogud (vector dataset) Coverage, .shp, CAD failid või geoandmebaasi andmekogud/objektiklassid; 2) Annotatsioonid; 3) Rasterkujul olevad andmekogud (raster dataset) GRID ja erineva formaadiga rasterfailid; 4) TIN andmekogud. Kaardikihi omadustega seonduvalt saab TOC aknas kaardikihi selekteerimisel ning paremat hiireklahvi alla vajutades kasutaja aktiveerida layer properties akna ning seadis tada seal vastavate linkide alt erinevaid parameetreid, mis hõlmavad nt. kaardikihi sümboloogiat, tekstide
Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. Alginformatsioon ja vahendatud teave Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused (annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). teavikute liigid aluseks sisu (loodusteadused, kirjandusteadus jne) teavikute laadid aluseks vorm (helisalvestused, trükised jne) teavikute tüübid aluseks otstarbemäärang (õppekirjandus, reklaamväljaanded jne) informatsiooni salvestamiseks kasutatava materjali ehk andmekandja (savitahvel, papüürus, pärgament, paber, magnetlint, diskett, CDROM, DVDROM jt) poolest informatsiooni fikseerimisviisi poolest (trükitud
(küsimärk) võimaldab hõlmata erinevaid kirjutusviise (asendab ühe sümboli sõnas). 22.Mis on algdokument? Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). 23.Mis on vahendusdokument? Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused (annotatsioonid, bibliokirjed, referaadid jne). 24. Mis on viiteinfoallikas? Viiteinfoallikas on trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jms) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid). 25.Nimetage viiteinfoallikate liigid. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid , bibliograafiad 26
sortima informatsiooni, nii et iga otsinguga võib saada uue objekti (teaviku). Näiteks aktiivse serverilehe (active server page, ASP) tehnoloogia võimaldab iga päringuga esile kutsuda veebilehe suure hulga andmebaasi kirjete seast. Enne esilekutsumist ei saa neid arvestada sisuüksustena ja nende kasutamist on raske mõõta. E-sisuüksused · Elektrooniliste ressursside sisude erinevad vormingud (nt täistekstid, annotatsioonid, pildid jm) võivad aegade jooksul läbi teha mitmeid muutusi. Universaalsed ressursiidentifikaatorid (URI) või teised sisu identifitseerivad metaandmete vormid levivad üha enam ja toetavad teavikute selget identifitseerimist. · Raamatukogud peavad iga elektroonilise ressursi jaoks kindlaks määrama sobiva e-sisuüksuse, et saaks pidada arvestust selle ressursi kasutamise kohta. · Läbi aegade jätkub raamatukogudes elektrooniliste
Circular Spotlight Ringikujuline kohtvalgus Pilt Töönupu nimi inglise keeles Töönupu nimi eesti keeles Solid Circular Spotlight Täidetud ringikujuline kohtvalgus Square Spotlight Ruudukujuline kohtvalgus Solid Square Spotlight Täidetud ruudukujuline kohtvalgus Reset Page Lehe algseis Clear Annotations Puhasta annotatsioonid Clear Objects Puhasta objektid Clear Grid Puhasta ruudustik Clear Background Puhasta tagataust Clear Page Puhasta leht Dual User Kaks kasutajat Fullscreen Täisekraan Page Turn Effects Lehe pööramise efektid Pen Modifiers Pliiatsi muutmine
.....25 4.2.2.Artikliväitekiri sisaldab:..........................................................................25 III TÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................27 1.Vormistatud töö koostisosad................................................................................. 27 Tiitelleht....................................................................................................... 27 Annotatsioonid............................................................................................. 27 Sisukord........................................................................................................27 Lühendid.......................................................................................................28 2 Töö sisu..........................................................
Köide võib olla pehme või kõva. Kattematerjaliks võib kasutada paberit, riiet, ledriini (kunstnahk), ehtset nahka ning plastikut. Lehed liimitakse, traaditakse või õmmeldakse (parim) kokku. Siseelemendid on: · Tekst sõltuvalt otstarbest põhitekst, täiendav tekst (eessõna, sissejuh, kommentaarid, lisad, järelsõnad, pühendus jne) ja teatmeline tekst (sisukord, registrid, viited, annotatsioonid, ilmumisandmed, illustratsioonide nimetused jm). Tekst paikneb küljenditel, küljendi formaati ümbritsevad veerised kõige kitsam on siseveeris, siis ülaveeris, eesveeris ja kõige laiem on allveeris. · Trükikirja suurus Varem kasutati Dido punkte (0,376 mm), kuid tänapäeva arvutiprogrammides kasutatakse nüüd Pica punkte (0,351 mm). · Tiitelelemendid tiitelleht, frontispiss (autori portree, ill.) ehk palgeleht, kaitsetiitel
annaabi.ee 
