Praktiline töö "Õpilasfirma Momentus" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

64

doc

Uurimistööde korraldamine

Juhendmaterjalid koolidele  2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud

Uurimistöö

56

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

ment. Sooritab eksami teemadel: 2. Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikat- 1) laagritegevust puudutav seadusandlus; sioonieksami komisjoni koosseis kinnitatakse Eesti 2) erivajadustega laps laagris; Noorsootöö Keskuse direktori käskkirjaga. Eksami- 3) pedagoogika alused; komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikme- 4) laagri töö organiseerimine, planeerimine ja line. juhtimine; 5) konfliktsituatsioonide lahendamine. 3. Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikat- sioonieksami läbimise korral väljastatakse eksami- 3. Eksamineeritav, kes on töötanud eelneva viie aasta neeritavale tunnistus, mis kehtib viis aastat eksami jooksul vähemalt 30 päeva laagrijuhatajana ning

Ühiskond

55

doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks; üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist; õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks.

Eesti keel

161

pdf

Juhtimise alused

4.3.6.3 Ametikohtade kavandamine 71 4.6.3.4 Juhtide ja spetsialistide jagunemine rivi- ja staabipersonaliks 73 4.6.3.5 Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel 73 4.4 Personali juhtimine 75 4.4.1 Personali juhtimise olemus 75 4.4.2 Töö analüüs ja personali planeerimine 77 4.4.2.1 Töö analüüs 77 4.4.2.2 Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu 78 4.4.2.3 Personali plaanimine (planeerimine) 83 4.4.3 Personali värbamine ja valik 84 4.4.3

Juhtimine

105

doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

hinnaindeksitega (tarbijahinnaindeks = THI, tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks jne.), mis arvestavad kulude spetsiifikat ja erinevat struktuuri eri valdkondades. Levinuim ja üldisemat huvi pakkuv neist on THI, kuna selle muutumine puudutab kõige ulatuslikumat ringi riigi kodanikkonnast ­ iga antud riigi elanik (peale selle, et ta võib olla tootmis-ehitusettevõtte omanik, teenistuja, tööline jne.) on kindlasti ka tarbija. f) Tööjõu nõudlus ja pakkumine Töö nõudlus on töö otsjad. Töö pakkumine on ettevõtted, kes tööd pakuvad. g) Tööhõive ja pakkumine Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses. Tööhõivet iseloomustavad tööhõive määr ja tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud

Majanduse alused

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Eyre) II kd, lk 195. Hulk autoreid on andekuse avaldumist mõjutavaid faktoreid kirjeldanud veelgi detailsemalt, kuid neiski on peamine eelduste, isiksuseomaduste ja keskkonna koosmõju. Andekuse nn Müncheni dünaamilises mudelis (Ziegler & Heller, 2002) tehakse vahet suhteliselt iseseisvatel võimetel (intellektuaalsed võimed, loovus, sotsiaalne kompetents, praktiline intelli- gentsus ehk elutarkus, kunstilised, kehalised ja muusikalised võimed), mis on olulised tulemuse saavutamiseks mingites konkreetsetes valdkondades. Nende kõrval on võetud arvesse ka mittekognitiivseid isiksuse omadusi (stressitaluvus, saavutusmotivatsioon, õpistrateegiad, testiärevus, kontrolli lookus) ning keskkonnast tulenevaid mõjureid (õpiatmosfäär kodus ja

Psühholoogia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

190

pdf

Õiguse üldteooria

3. Mõistuse institutsionaliseerimine (püstitada tees, et õigus nõuab midagi õiget) Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. Diskursus praktilise õigsuse (õiguspärase) doktriinina. Diskursiteooria praktiline väljendus seisneb selles, et ta on hea tõlgenduse ja tõlgenduse põhjenduse mall. Tõlgendaja võib kontrollida oma arutlust diskursiteooria abil, samuti võib protsessist väljaspool olev isik kontrollida tõlgendaja arutlust. Diskursiteooria ei nõua, et tõlgendajad suudavad de facto täpselt järgida kõiki selle teooria põhimõtteid, kuids diskursiteooria eeldab (loogiliselt), et inimesel on nende põhimõtete järgimise võimalus. See

Õigus

Meedia

Kommentaarid (0)