· Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö), tähtsateks sündmusteks tarbekunstis: potikedra levik (6-5 at eKr), sepis ja raudesemete levik (4 at eKr), klaasikunst (vana Kreeka, laiemalt renessansiajal), tekstiilikunst ja mood (esiaja lõpp), disain tööstuses valmistavate masstoodangu kujundamine (19.saj lõpp 20.saj algus). · Kujutav kunst oli oluliseim (maalikunst, skulptuur). Oli enamasti seotud usunditega. Kunstnik oli poolpreester. Arhitektile olid tähtsad manuaalsed oskused.
Mesopotaamiat nimetatakse Kahejõemaaks. Seal elasid sumerid, akad, babüloonid, assüürid ja uus- babüloonid. 11. Kes olid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad? Milline oli nende pärandus järelmaailmale? Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja!, toortellise, linna planeeringu koos kanalisatsiooniga. 12. Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused. Too näiteid. Tempel, tsikuraat, võlvid, kaared. 13. Kirjelda tsikuraati. Nimeta kuulsaim, kus asub? Tsikuraat on templitunnus, massiivne, astangutega ahanev torn, 50-60 meetrit kõrge. Kuulsaim on Paabeli torn, mis asub Babülonis. 14. Milliseid ehitustehnilised võtted leiutati seetõttu, et seal polnud looduslikku kivi ega kasvanud metsa
Kangelaseepos "Gilgames". Teadus Matemaatikas kuuekümnendsüsteem. Kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel. Astronoomias taevavaatlused ennustamiseks ja ajaarvestamiseks. Kuukalender, kus aasta kestis 12 kuud, olles 11 päeva päikeseaastast lühem. Aeg- ajal lisati täiendav kuu vea kõrvaldamiseks. Lisa Sumerid leiutasid ratta, potikedra ja õlu. Mosaiik Uri valitseja hauast. Üks esimesi ratta kujutisi ajaloos. Ehituskunstis peamine materjal päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Leiutati võlvid ja kuplid. Kujutav kunst seotud arhitektuuriga. Maali ja reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel. Skulptuuri arengut takistas kivi puudumine. Figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist. Vabaplastikas figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed
inimkehasid. "Vormi mulle"-- ütles Amon-Ra -- "minu tütre keha ja tema ka keha. Ma teen temast suure kuninganna ja kõigi tema elupäevade vältel on tema osaks au ning võim". -- "Oo Amon-Ra", -- vastas looja Hnum, -- "sinu soov täidetakse. Sinu tütre ilu ületab jumalate veetluse ning on tema väärikuse ja hiilguse vääriline". Nii vormiski Hnum Amon-Ra tütre ning tema ka kehad, mis olid kujult täiesti sarnased ja kaunimad ühegi inimese tütardest. Ta voolis need potikedra abil savist ja sünnijumalanna Hekt põlvitas tema kõrval, hoides savi poole elumärki, et Hatsepsuti ja tema ka kehad saaksid täituda eluhingusega. Siis tõid jumalad need kehad Egiptuse kuninga paleesse. Nad kõik looja Hnum, sünnijumalanna Hekt, suur ema Isis ja tema kaksikõde Neftis jne olid tulnud tervitama suure kuninganna, Amon-Ra ja kuninganna Aahmese tütre Hatsepsuti sündi. Lapse sünni puhul peeti suured pidustused ja tema auks lauldi valjusti kiitust
Künnipõllunduse arengut soodustas keskmisel rauaajal kasutusele võetud rauast teraga ader. Muinasaja lõpul hakati senise kaheväljasüsteemi kõrval kasutama ka kolmeväljasüsteemi. Põlluharimise kõrval tegeldi veel loomakasvatusega (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Kõrvalelatusallikateks olid küttimine, kalastamine ja metsmesindus. Omaette käsitööerialadeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine (n rauatootmiskeskused Virumaal ja Saaremaal) ning koos potikedra kasutuseletulekuga 11.saj savinõude valmistamine. Aktiviseerusid kaubanduslikud suhted naabermaade hõimude ja riikidega. Kauplemine toimus peamiselt vahetuskaubandusena (kaup kauba vastu). Kasutades Eesti soodsat asendit Venemaa ja Lä-Eur vahel tegeleti vahenduskaubandusega, müües vene päritolu kaupu (karusnahad, vaha jm) edasi saksa kaupmeestele või viidi ise Põ- ja Lä-Eur turgudele. Haldusjaotus muinasaja lõpul: teatud piirkonna külad moodustasid enesekaitse eesmärgil
see asus? Lähis-Idas kujunenud riigid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel alal hakati kutsuma nii nimetatud Mesopotaamiaks. Asub tänapäeval Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Mida olulist on sumerid (Mesopotaamia kunstis) meile pärandanud? Nad on kõrgkultuuri loojad. Leiutasid kiilkirja. Leiutasid võlvi, ratta (vankri). Võtsid kasutusele pronksi. Leiutasid potikedra. Leiutasid õlu. Arvutasid välja aastaringi. 3)Kuidas jaotati Egiptuse ajajärgud? Vana-Riik (valitsesid 3.-6.dünastiad oli umbes 2778.-2263. eKr). Keskmine riik (valitsesid 11.-13.dünastiad oli umbes 2040.-1730. eKr). Uus riik (valitsesid 18.-20.dünastiad oli umbes 1562.-1085. eKr). 4)Nimeta 3 kuulsamat püramiidi, mis ehitati 4. dünastia ajal (2551.-2471. eKr)! Cheopsi ehk Khufu püramiid – oli algselt 146,6 m kõrge (2609-2584 eKr)
16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele hieroglüüfid, mis kanti papüürusele. Vaaraode hauakambrid asetsesid püramiidides. Giza püramiidid Niiluse jõgi Hieroglüüfid India Asukoht: Lõuna-Aasia, Induse ja Gangese ümber
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a.
- Metsmesindus mesi ainsaks magusaineks, vaha järele suur nõudlus Käsitöö areng - Vajalikud esemed valmistati ise, mõningad meistrid - Raua tootmine ja töötlemine kohalikud sepad valmistasid igapäevaseid tööriistu, kasutatu soomaaki - Virumaal ja Põhja-Saaremaal rauatootmiskeskused (varustati ka teisi piirkondi) - Relvasepad ilustatud odaots, mõõgapidemed, jne - Pronksehted, hõbeehted (hõbesepad) - Savinõud potikedra kasutuselevõtt Kaubavahetus - Kaubitsemine lähinaabritega ulatuslikumaks, kaubareisid ulatus ka kaugemale (Pihkvasse,Novgorodi jne) - Saksa kaupmehed - Vahetuskaubandus sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, peenemaid riidesorte, luksuskaupu; välja viidi karusnahku, vaha - Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks - Hõbe üldtunnustatud vahetuväärtuseks
Anum on tehtud mitmes osas, kuid siiski kasutades potiketra (mõõtmed: 44,4 cm kõrgune, maksimaalne diameeter 43,8 cm). Potil on ka kaas (mõõtmed: 6,6 cm kõrge ja 22,5 cm diameetriga), mis on sammuti kedral tehtud ning seejärel on sellele nupp kinnitatud. Mõlemal anumal oli ringikujuline alus (keraanuma aluse mõõtmed: 12 cm kõrgune ja 20,2 cm diameetriga), et anum püsti seisaks. www.harappa.com/indus/69.html Terava põhjaga peekrid. See terav osa tuleb potikedra kasutamisest ning põletusahju on siis neid hea laduda. Reljeefsed ringid võivad olla dekoratiivsed aga ka lihtsalt praktilisuse pärast -- paremini haaratav. Selliseid on leitud ainult suurematest linnadest
omapärastemaks joonteks on tugev liigestatus ja viimistletus, on väga vähe säilinud. Yayoi perioodi keraamika Jaapani keraamikasse tuli mõjutusi Hiinast ja Koreast. Yayoi perioodi (300 eKr300) keraamikale on iseloomulik tagasihoidlik kujundus ja keraamiliste esemete punakas toon. Kofuni perioodi keraamika Keraamika arengule Kofuni perioodil (300710) aitas palju kaasa Koreast pärit keraamikute tegevus Jaapanis. Korea meistrid tõid Jaapanisse potikedra kasutusoskuse ja hakkasid rajama anagama ahjusid (teatud keraamikapõletusahju tüüp). Perioodile on iseloomulik tuhaglasuuriga kõrgkuumuskeraamika. Tekkis Sue kivinõu. Kofuni perioodist on tuntud ka Haniwa keraamilised skulptuurid, mida valmistati punasest savist ja mida asetati haudadele. Kamakura perioodi keraamika Kamakura perioodiga (11851333) kujunesid välja Jaapani keraamikakeskused (Bizen, Tamba, Echizen, Tokoname, Seto ja Shigaraki) ja algas Jaapani keraamika õitseaeg, mis
ihekssaamist,kuid seekestis vaid hetke. Nad markasid seda mee1i su1atavat si1mapi1ku, kuid see oli kórva1t- vaataja pi1k. Vaatamata oma ainukordsuse1e 1aks see hetk kaotsi, ja kui inimene ka kogu oma i.i1ejaanude1useda otsis, ei 1eidnud ta seda enam. Nagude, haa1te ja 1óhnade virvarr aastate sajus hagustas inimeste pi1gud ja muutis nende vaimu 1i.ihinagelikuksja mee1edpimedaks. Karjus nagi, et inimesed markasid i.iksnesvankriratta veeremist ning potikedra poorlemist ja oskasid kaega haarata se11estsi.indivat hi.ivet. Nad olid óppinud oma si.idameid róómustama vórsuva ja pead 100va nisuga, ki.ipseteviinamarjade mesise 1óhnaga.Kui nende paevad olid tais igapae- vaseid aske1dusi,ei kiusanud nende hinge aja rusuv paine, haabumise ja kadumise ha11óud. Nii tegid nad ajast enda1etooriista tema enesevastu, arugi saamata, et tege1iku1t olid nad tema orjad. Kinnisi1mi pógenesid
Sokarit kujutatakse kullipäise mehe muumiana, kusjuures tema keha meenutab Ptahi oma. Sama Ptah sulas hiljem ühte pistrikupäise surnutejumala Sokariga, ning kui Osiris sai allilma jumalaks, tekkis kolmikjumalus Ptah-Sokar-Osiris. Ptah oli seotud ka jumalaga, keda tunti Tatenen/ Teneni nime all ("Tatenen" tähendab "tõusev maa" jälle seesama ürgne küngas!). Harilikult kujutati teda inimesena, kes kannab peas jaanalinnusulgedega krooni. Teda on joonistatud ka potikedra taga, millel ta vormib maailma. Teistel joonistel hoiab ta kõverat mõõka. Tatenenina esineva Ptahi mõõk vastab neile kirvestele, mis on kogu maailmas loojavõimetega jumaluste atribuudiks. Tõenäoliselt oli Tatenen ürgne loov jumal, keda sel põhjusel kõrvutati Ptahiga. Ptahi naine oli Sehmet/Sahmet (sõja, põua, haiguste ja tervistamise jumalanna),nende poeg oli Nefertem.Sehmetil oli emalõvi pea, nagu jumalanna Bastil. Teised Ptahi naise variandid jumalannad : Bast, Tefnut, Maat,
o Muinasaja lõpul kujunesid Virumaa ja Põhja-Saaremaaal suuremad rauatootmiskeskused. o Eriti silmapaistev oli relvasepa toodang. Nad valmistasid kvaliteetseid hõbedaga ilustatud odaotsi, ornamenteeritud möögakäepidemeid nind ilmselt ka mõningaid möögateramike. o Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele. Muinasaja lõpul mis moodu läksid hõbeeheted, kerkisid esile ka hõbesepad. o Seoses potikedra kasutuselevõtuga Xisaj muutus savinõude valmistamine omaette käsitööks. o Jäjest ulatuslikumaks muutus kaubitsemine lähemate naabritega- liivlaste, soomlasete, vadjalaste jt. o Tegeldi peamiselt vahetuskabandusega, kus kaup vahetati teise kauba vastu. Eestisse toodi: hõbetat, pronki, rauda, soola ja paremaid relvasid, peenemaid riided ja muud luksuskaupa. Vastu viidi: karusnahka ja vaha.
Kasvatati rukist, nisu, otra, uba, hernest jt vilju. Maa suurust arvestati adramaades 1 adramaa oli maatükk, mida ühe adraga jõuti üles harida (ca 8 ha). Kasutusele võeti kolmeväljasüsteem, st põllumaa jagati kolme osa vahel suvivili, talivili ja kesa e puhkeasendis olev maa. Tähtsuselt kolmandaks elatusalaks oli tõusnud käsitöö. Tekkis ja muutus auväärseks sepa amet, eriti hinnatud olid relvasepad. Osa meistreid spetsialiseerus ehete valmistamisele. Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise. Põllumajanduse ja käsitöö kõrval omasid teatavat tähtsust jätkuvalt jahindus, kalandus ning mesindus. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja järelkuivatada, sest siinsetel laiuskraadidel ei saa vili tihti looduslikult küpseks. Talud paiknesid
Esimene primitiivne potikeder võeti kasutusele Mesopotaamias umbes 3500 aastat eKr. Algselt valmistati potikeder puidust. Mesopotaamia aladel, kus puit oli väga kallihinnaline ja raskesti hangitav, hakati 3000 aastat eKr treikettaid valmistama bituumenikihiga kaetud savist. Hilisemalt levisid ka kivist valmistatud treikettad. Mesopotaamias kasutatud potiketra aeti ringi käsitsi. Jalaga ringi aetav potikeder leiutati Egiptuses 2000 aastat eKr. Kreeta-Mükeene keraamikud võtsid potikedra kasutusele umbes 15. sajandil eKr. Tänapäeval töötavad paljud potikedrad elektril aga endiselt on laialdaselt levinud ka jalaga ringi aetavad potikedrad. Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Laiemas tähenduses on preester kindla rituaali täitja, kes kuulub suuremasse organisatsiooni. Religiooniloos nimetatakse preestriteks kõikide religioonide riituste läbiviijaid
annaabi.ee 
