2. Hoone Rõdu. Korterelamul rõdud puuduvad. Trepikojad. Trepikodade välised uksed on lukustatavad võtmega kuid juba aastaid seda ei tehta kuna ei peeta ilmvajalikuks. Trepi käsipuud on terved, kuid leidub kohti, mis vajaksid ülevärvimist. Põrandal on plaadid, treppide kõrgused on madalad kuna maja ehitamise ajal olid sellised trepivalu vormid tõenäoliselt enimkasutatavad. (Joonis 4.) 9 Joonis 4. Korterelamu välisuks ja tepikoda Postkastid. Mõlemas trepikojas on avatud disainiga postkastid, mis on kinnitatud tuulekoja seinale kohe välisukse kõrval. Ühes trepikojas on metallist ühe elaniku poolt valmistatud postkastid, teises vanad puust postkastid, mis on olnud seal maja valmimisest saati. Postkastid on nummerdatud vastavalt korterite numbritele. (Joonis 5.) 10 Joonis 5. Nummerdatud postkastid Kelder. Keldrid on lukustamata, sissepääsuga trepikojast
1 Tuulekoda 7x nädalas 2 Trepid ja 7x nädalas mademed 3 Trepikoja 4x aastas aknad ja uksed 4 Trepikoja 2x aastas seinad, valgustid 5 Liftid 7x nädalas 6 Porimatid 1x nädalas 7 Postkastid 1x kuus 8 Prügiurnid 7x nädalas 9 Kelder 1x kuus 10 Eripuhastu 1x aastas s- tööd Märkused: Tuule- ja trepikoja põrandate pesemise effektiivsus ebapiisav, töömeetodina kasutatakse veeämbriga põrandapesu! Selle tulemusena on koristusvajadus suur ja aeganõudev.
tulid vastavad kaardid müügile 1990. aastate lõpupoole. Tänapäeval saadetakse omavahel meelsamini pigem e-kaarte. Valentinipäeva sümboliks on punane süda nii temaatilistel postkaartidel, peokutsetel kui ka reklaamis ja kingipakenditel. Valentinipäeval armastatakse teha ka kingitusi, need ei ole kallid ja hinnalised, vaid pigem südamlikud ja väikesed omades sümboolset tähendust. Koolides on kõige levinumaks sõbrapäeva kombeks südametega kaunistatud niinimetatud amor-postkastid. Üksteisele kirjade saatmine on noorte seas täiesti tõsiselt võetav komme, mis ei kutsu esile ei irooniat ega naeru. Sõbrapäev on andnud hea võimaluse koolipidusid korraldada. Üldiselt on meie sõbrapäeva peetud noorte, eriti koolinoorte päevaks. Vanemad inimesed seda eriti ei tähista, kuna see on enamasti seotud suure kaubandusliku käraga. Paaril viimasel aastal on meie kaubandus kaotanud sõbrapäeva eel igasuguse mõõdutunde ja kaubavalik on meeletult laienenud
Sergei on olnud ikka veel kas 9- või 10- või 12-aastane. Majaelanikud laiutavad käsi. Nad on küll koledate tegude kuupäevi ja kellaaegu fikseerinud, pätitegusid fotografeerinud ja filminud, aga miski ei aita. Kõike ei ole võimalik ka tõendada. Annelinna kortermajade haldusfirma Kaldatare juhataja Helve Käki ütleb, et nemad saavad sellelt ühistult aastas paar korda teateid selle kohta, millist vara tuleb taas parandama minna. Nüüd viimane kord olid jälle need postkastid. Helve Käki sõnul on olukord võimatu ja laps süüdimatu. «Meil on Annelinnas 20 maja, mida me haldame, aga sellist probleemi pole kuskil,» sõnab ta. «Inimestest on kahju. Ühistu juhid on väga kohusetundlikud ja hoolsad, teevad kõik, et suurest majast luua endale korralik kodu.» Sergei ema Marina räägib oma pojaga seotud sekeldustest telefoni teel iseenda kannatust mitu korda proovile pannes. Ta ütleb, et lapsi, keda ta usaldab, laseb ta mõnikord Sergeile külla, teisi ei lase
imelikult vaatama. Siit esimene probleem kas kaebamine on lubatud või kas seda peaks koguni õhutama, et firmajuht saaks säilitada asjade üle kontrolli. Alati on ka neid abivalmis inimesi, kes teiste peale keelt kannavad ning tihtipeale on raske otsustada, missugune informatsioon on adekvaatne ja missugune mitte. Paljud suurfirmad maailmas on läinud seda teed, et on sisse seatud anonüümtelefonid või ka postkastid, kuhu saab anonüümkirju panna. Siiski probleem ju jääb, kust peilida välja usaldusväärsed allikad ning missuguseid kaebusi ei peaks üldse tõsiselt võtma ning veelgi enam, kas võtta ette midagi nende inimestega, kes alatut laimu levitavad? Arvan, et see on üks sellistest probleemidest, millele ühest lähenemist pole, küll aga peaks iga firma siseselt välja kujunema teatud poliitika, mida omakorda mõjutab tugevalt ettevõtte
suurim kangaste jaemüüa seal korraldatakse kog Eestis ja Lätis. Tartus Baltikumi osakonna asub peakontor ja juhtimine ja keskladu. Peakontoris on raamatupidamine. Kuid oma fotostuudio, arhiiv, töö on väga hästi postkastid ja kaupade organiseeritud ehk ladu. Ettevõttes on kokku igaühel on oma 9 ametikoha. konkreetne töökoht, ku meeskonnaliikmed täidavad oma ülesandeid korrektselt
3.4. KOLME AASTA JOOKSUL ON TEHTUD TÖÖD 2003.a.- 2004.a.tehttud tööd: Ümberehitatud trepikojaesikud. Kaotati ära keldrisse viiv välisuks, mis on nüüd koridoris sees. Koridori põrand kaeti uute plaatidega, esikus tehti sanitaarne remont. Trepikoja ümberehitamise maksumus 49650,00EEK Keldri metalluste maksumus (8tk.) 25350,00EEK Keldri metalluks saali 10000,00EEK Puit postkastid asendati uute metall postkastidega 30000,00EEK Tehtud suurpaneeliide vuukide hermetiseerimist 60502,00EEK Paigaldati fonolukku süsteem igasse korterisse 122812,75EEK Tehtud elektri tööd (trepiojades, välivalgustus) 52504,60EEK Kokku : 350759,35EEK Kõik need tööd said tehtud korjatud remondifondi rahadega, välja arvatud fonolukku süsteem
vaja öelda oma asukohta katafoogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 12. Elektronpost. SMTP Simple Mail Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, 7 mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t
- mt armastas puhtaid tänavaid, ilusaid pakendeid ja elumugavust, tegelikult ka Franzi, samas unistas, et ta põue taskus oleks pomm, mida poole ooperi pealt lahkude tooli alla saaks jätta, et see siis plahvataks ja plahvatus ohvriterohke oleks - tegelikult ei tahtnud mt kellelegi viga teha, tahtis, et kõik haihtuks valutult õhku ja tema koos sellega - saatis veel paar värssi Angelole õhusuudluseks 19. - pühapäeviti post ei käi, postkastid olid klaasist luukidega, nägu juba kaugelt, kui see tühi oli, kui kirjad tulid, saabusid need kõik korraga, kirjad emalt ja sõpradelt ja Angelolt, mille lugemisest mt kunagi ei tüdine, kirjutab nüüd vastu ja kirjeldab taas üht maastikku, seekord teest postkastini - mäletas kirikus käimist, kus oli külm ja mõned rätikusse mähitud kujud, ei teadnud kas need on elus või surnud, kantslis oli üks inimene, kellel läks jutluse järg sassi, kui minategelast
kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 ++-- Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP,
Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 12. Elektronpost. SMTP Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel. Kasutatakse 7-bitist ASCII kodeeringut. Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult
3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil saadame kaardi sõbrale on analoogne sellega kuidas on üles ehitatud arvutivõrkude üldine arhitektuur. Kiri ümbrikusse – kiri vormistatakse kindlal moel, aadressil kindel formaat. Kirja panen postkasti – liidese punkt mille kaudu pääsen ligi postisüsteemi teenusele (arvutis näiteks SEND vajutamine). Teisel pool on ka postkast – postkastist leian oma nimega kirja. Postkastid on liidesepunktid. Aadressi kirjutamine korrektselt - KINDLAD REEGLID et liidesele ligi pääseda. Pean leidma keele, millest vastuvõtja ka aru saab. Korrektne keel kuidas kirjutada („jou“ „lugupeetud“ jne) ehk kahe vahel on kokku lepitud reeglistik, kuidas kirjutatakse ehk PROTOKOLL (käitumisreeglistik). Järgmine kiht mis on ülemisele kihile nähtamatu on postkontorite süsteem (liides) – et võta kiri ja järgi
• Nägemine on inimestel domineeriv meel on palju väiksemad. • Ramon Cajal oli eelmisel sajandivahetusel esimene, kes üritas süstemaatiliselt kirjeldada, kuidas aju nägemisinfot töötleb • V1 ja V2 kui postkastid, kuhu saabunud info saadetakse edasi enam spetsialiseerunud • Seejärel kirjeldas Brodmann kolm kuklaala, mis nägemisfunktsiooni toetavad (17,18 ja nägemisaladesse 19 alad) • V1 päsmakestest V4 (värvide ala, kuid ka vorm) • Hiljem uute meetodite abil (histoloogia-, füsioloogia-, käitumise uurimise-) tehtud palju • V1-V2-MT(V5) (liikumise taju)
annaabi.ee 
