● Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. ● 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all ● 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. ● 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. ● 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. ● Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. ● Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks, samuti püüdis ta kindlaks
rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Tema looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Ilmus K. A. Hermanni grammatika, mis kujunes tolle aja tähtsaimaks grammatikaks. Karl August Hermann: Oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Ta püüdis kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Oli ,,Eesti Postimehe" toimetaja ja paar aastat hiljem nimetas ta lehe ümber ,,Postimeheks". Ilmus F. J. Wiedemanni sõnaraamat ja kuus aastat hiljem grammatika, mis oli kuni 20. saj lõpuni parim eesti keele teaduslik grammatika. Ferdinand Johann Wiedemann: Oli keeleteadlane ning eesti ja teiste soome- ugri keelte uurija. Kirjutas eesti-saksa sõnaraamatu. Samuti aitas kirjakeele stabiliseerumisele kaasa tema saksakeelne eesti keele grammatika. Tema teos Eestlaste sise- ja väliselust kujutab enesest rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi.
Inimesed hakkasid otsima tõdesid ja uut maailmavaadet. Vennastekogudused tõid kaasa uut lauluvara ning hiljem tekkisid esimesed laulu- ja pillikoorid. Rahvusliku vaimustuse aastad ·1860. aastail otsustasid Viljandi ärksamad talunikud tähistada priiksaamise 50. aastapäeva ning otsustasid asutada Aleksandrikooli. Loa saamine ehituseks venis aastani 1869, sest Peterburi baltisakslased olid selle suhtes tõrksad. ·1864. kui Jannsen kolis Pärnust Tartu nimetati tema ajaleht ümber ,,Eesti Postimeheks". Jannsenid rajasid ka ,,Vanemuise" seltsi (1865). Just seal pidas esimese isamaalise kõne Carl Robert Jakobson (tema kõnesid oli kokku kolm ning need ilmusid eraldi raamatutena). ·1869 hakkas Jannsen korraldama I üldlaulupidu. 1857 toimus Tallinnas ja 1961 Riias baltisaksa laulupidu. Eestlaste esimene laulupidu toimus 1863 Saaremal Ansekülas. Esimesel üldlaulupeol Tartus oli umbes 15 000 pealtvaatajat. Oma kõnes rõhutas J.Hurt, et eestlased peaksid igas
Esimesed laulupühad toimusid Põlvas 1858. Suuremad orkestri keskused olid Väägveres ja Tormas. Koorilaulu ja pillilaulu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar, mida juhtis lätlane Janis Cimze. Seal said hariduse vennad Aleksander (Saebelmann) Kunielid ja Friedrich August Saebelmann Rahvuslik ärkamine ja laulupeod Esimese laulupeo organisaatoriks oli Johann Voldemar Jannsen 1869 . Jannsen andis välja esimese Eesti keelse lehe Pernu Postimees, mis aastal 1864 muutus Eesti Postimeheks. Lehe veergudel propageeris ta mitme häälset koorilaulu, edastas sõnumeid muusika üritustest.. Ta asutas meeste laule seltsi Vanemuine 1865 aastal. Peoga tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50ndat aastapäeva. 1867 saadab ta tsaari Venemaale palvekirja peo korraldamiseks. Luba saadi 1869 aasta veebruaris. Mais ilmusid trükist noodid. Repertuaar: Kavas oli 15 ilmaliku ja 12 vaimulik laulu. Suurem osa repertuaarist oli Saksa heliloojate loodud
väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik (,,tasuja" ,,Villu võitlused" ,,vürst Gabriel e pirita kloostri viimsed päevad" ,,tallinna
Konstantin Päts (1874-1956) ametlikult poliitik ning jurist, mitteametlikult tuntud varas, reetur ning viimane kabi. 1901-1905 andis välja ajalehte Teataja. 1905 sai temast Tallinna linnapea abi. Eestimaa Päästmise Komitee esimees. Oli radikaalsete vaadetega. Karl August Hermann (1851-1909) helilooja, keeleteadlane, entsüklopedist. 1882 sai temast ,,Eesti Postimehe" toimetaja, 1886 nimetas ta lehe ,,Postimeheks". 1896 müüs ta selle maha noorema põlvkonna rahvuslastele. Johan Laidoner (1884-1953) ametlikult Eesti sõjaväelane ja poliitik, mitteametlikult samuti tuntud varas, reetur ja muidu kabi. Vabadussõja ajal Eesti Sõjavägede ülemjuhataja, lahkus omal soovil peale sõja lõppu, 1924 nimetati taas ametisse peale enamlaste mässu. Viktor Kingissepp (1888-1922) Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, lasti 1922 välikohtu otsusel maha. Jaan Poska (1866-1920) Eesti riigimees
jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. 18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. 1886 nimetas ta lehe ümber "Postimeheks". Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1890. aastate esimesel poolel oli tema toimetatud "Postimees" ainsaks rahvuslikuks eesti ajaleheks.Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha
ja jazz. Hermann, Karl August (23.09.1851 11.01.1909) Helilooja, keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis abiõpetajana ja 1871-1873 Peterburis õpetajana; õppis eraviisil muusikat Tallinnas ja Peterburis; astus 1875 Tartu ülikooli usuteaduskonda, läks 1878 Leipzigi, lõpetas seal 1880 ülikooli keeleteaduse doktori kraadiga. Oli 1882-1885 "Eesti Postimehe" toimetaja, omandas 1886 "Perno Postimehe", nimetas selle "Postimeheks" ja andis seda Tartus välja 1896. a-ni. Töötas aastast 1889 Tartu ülikooli eesti keele lektorina. Hermannil on oluline tähtsus eesti muusika edendajana ja propageerijana ning rahvaviisikogujana. Ta andis 1882-1884 välja "Eesti Postimehe" "Muusiku Lisalehte", milles avaldas muuhulgas ka koorilaule, ja 1885-1897 esimest eesti muusikakuukirja "Laulu ja mängu leht" (noodilisaga), üllitas koorilaulukogumikke ning oli II, IV, V ja VI üldlaulupeo üldjuhte. Tubin, Eduard (18.06.1905 17
mõtet. Isamaalised juhtkirjad ja materjalid tema ajalehest kadusid ning 1890ndate alguses läks tema ajaleht venestusega kaasa. Kuna võitluses ideelis-poliitilisel tasandil jäi ta hiljem Jaan Tõnissonile alla, siis loobus ta "Oleviku" edasisest toimetamisest ja lahkus kodumaalt. Jakob Kõrv oli äärmiselt sügavalt venemeelne. Nimelt toetas ta avalikult kõiki venestusreforme, mida väljendas oma ajalehes "Valgus". 1886. ostis "Perno Postimehe" Karl August Hermann ja nimetas selle ümber "Postimeheks", mis sai eesti esimeseks päevaleheks. See jäi venestamise perioodil ainukesena rahvuslike positsioonide kandjaks, kuid avalikult ei julgenud ka Hermann teha opositsiooni. Kuigi ta polnud andekas ega ka põhimõtteline poliitik säilitas just tema ühena vähestest üldise kriis perioodil rahvusliku optimismi. Tema "Postimees" virgutas rahvusliku kultuuri, keele ja kirjanduse arengule. Sellest tulenevalt hakkas ajalehe ümber koonduma noori eesti haritlasi, kirjanikke ja
R Kreutswald. 1869.aastal toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. Seda kultuurihuvi, eneseteadvuse ja rahvustunde tekkimise perioodi nimetatakse eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Üks selle aja andekamaid kirjanikke oli Lydia Koidula, tegeliku nimega Lydia Jannsen. Ta sündis 1843.aastal Pärnumaal.Tema isa Johann Voldemar Jannsen hakkas 1857.a välja andma eestikeelset ajalehte Perno Postimees, kus ilmusid ka ta tütre esimesed jutukesed. Hiljem muutis ta ajalehe nime Eesti Postimeheks. Luuletustes ülistas Koidula kaunist eesti keelt ning väljendas armastust eesti rahva ja isamaa vastu. Tema luuletused muutusid kiiresti populaarseks, neid trükiti kalendrites, koolilugemikes, noodiraamatutes ja mujal. Koidula pani aluse rahvuslikule näitekirjandusele ja teatrile. 35.peatükk Eesti Vabariigi loomine 20.sajandi alguseks oli Eesti pikka aega kuulunud Vene tsaaririigi koosseisu.Riigikeeleks oli
2 isamaalaulud ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Sind ( esimest eesti päevalehte «Postimees»), kirjutas surmani" ja ,,Üht eesti laulu". Oma viimases jutte ja luuletusi. 1886. a ostis ta ,,Perno luuletuses ,,Enne surma - Eestimaale!" kutsus Postimehe", tõi selle Tartusse, nimetas Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe ,,Postimeheks" ja oli kümme aastat lehe toimetaja. eest. Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja Hinnatav on H. ka muusikaelu edendajana: ta ning eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. asutas esimese eesti muusikakuukirja «Laulu ja L. Koidula ärkamisaja ideede ja kirjanduslike mängu leht», jagas selles rahvale muusikaõpetust taotluste väljendajana luules, proosas ja ja virgutas rahvaviise koguma, kirjastas noote. H-i näitekirjanduses
eelkäijaega), mõtlev mees, kes kõiki korraldusi ei täitnud, palus hiljem Eestilt elamisluba, sai selle, lisaks sai ka kodakondsuse Paskov 1902 erinõupidamine põllumajandusliku tööstuse arendamise küsimuses, ülevenemaaline ettevõtmine, kutsuti ka kohaliku rahva esindajad alguse sai rahvusliku liikumise uus tõus, Jaan Tõnisson, Postimees, Tartu renessanss Karl August Hermann 1881 ostis ära Perno Postimehe, tõi tema toimetuse Tartusse, ristis selle lihtsalt Postimeheks, algul väga edukas, sellest sai 1891 I eesti päevaleht, peatselt tabasid Hermanni tagasilöögid, 1896 müüs Postimehe maha 10000 rubla eest (folklorist Oskar Kallas, Hendrik(?) Koppel, Kolga-Jaani pastor, sild rahusliku liikumise I ja II osa vahel, Villem Reiman) Toimetajaks sai Jaan Tõnisson, kaasa tegid paljud teised rahvuslikult meelestatud mehed, alustasid kampaaniat rahvustunde tugevdamiseks. 4
annaabi.ee 
