Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil
haarates kaasa ka rakukogumikud (prim hüpoblast). Funktsioon: migreeruvatele epiblasti rakkudele signaali-allikaks; ei anna ühtegi rakku arenevasse embrüosse, kuid on eelduseks kogu edasisele arengule (kui see eemaldada, siis arengut ei toimu). · Ürgjuti teke ja funktsioon tekib epiblasti paksendina Kolleri sirbi ees, mis venib ettepoole pikaks kitsaks jutiks. Fn: tähistab organismi anterio-posterioorset telge. Kolleri sirp määrab organismi anterio-posterioorse telje; see on helevälja aposterioorses osas olev epiblasti rakkude ja MZ paksenenud osa. Henseni sõlm ürgjuti laienenud eesmine osa; (asub ürgjuti kõige peapoolsemas otsas) Ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade): Peaosa Henseni sõlm: kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa Keskosa: lateraalne osa somiitidest, süda, neerud
sõlmeks. Rakud migreeruvad läbi ürgjuti anterioorse osa ja langevad alla blastotsööli, seal nad moodustavad endodermi, pea mesodermi, notokordi. Ürgjuti posterioorset osa läbivad migreeruvad rakud moodustavad enamuse mesodermaalsest koest. Henseni sõlmest (anterioorne(pea) ürgjuti osa) areneb kordamesoderm, somiitide mesodermi mediaalne osa, notokord. Ürgjuti keskosast areneb süda, neerud, lateraalne osa somiitidest. Ürgjuti posterioorse (saba) osa rakud moodustavad külgplaadi mesodermi, ekstra-embrüonaalse mesodermi. Ürgvao lähedal olevad epiblast rakud moodustavad neuraalplaadi, kaugemal paiknevad epiblasti rakud aga epidermise. Henseni sõlme ette tekib mesodermist peajätke, millest areneb eesaju ja keskaju. Läbi ürgvao migreerunud ja endodermiks saanud epiblasti rakud laienevad ja lükkavad hüpoblasti rakud helevälja anterioorsesse ossa, seal nad moodustavad
suuremast refraktaarsest omadusest. Siis kui katarakti suurus läheb suuremaks, siis patsiendid muutuvad järjest rohkem lühunägelikumaks. Patsiendid võivad järsku avastada, et nad on võimelised lugema ilma prillideta, mida neil on eelnevalt vaja läinud. Patsiendid väivad ka tähele panna seda, et monookulaarselt võib neil olla kahelinägemine, mille põhjustab irregulaarne läätse refraktsioon. Patsiendid posterioorse subkapsulaarse kataraktiga võivad tähele panna suhteliselt kiiret nägemise vähenemist. Seda tüüpi katarakti seostatakse tihti metaboolsete häiretega, näiteks: diabetes mellitus või kortikosteroidide kasutamine. Aja jooksul, kõik kataraktid viivad siiski lõpuks nägemise halvenemisele. Nägemishäire aste võib päev-päevalt erineda. Läätse tuuma kollaseks muutudes, objektid paistavad patsiendile pruunikamad või kollakamad kui nad tegelikult on. Millal uurida?
Kui muna laskub munajuhas, siis pööratakse teda kiirusega 10–15 pöö- ret tunnis. Pööramise ajal on rebuvaene tsütoplasma, millest hiljem kujuneb iduketas, kergem kui ülejäänud rebu. Selline tsütoplasmatilk püüab tõusta ülespoole, mistõttu omandab tagurpiditilga kuju. Lõigus- tumisel on tsütoplasmat rohkem iduketta ülaservas, millest moodustub Kölleri sirp ja mis markeerib tulevase organismi posterioorse suuna. Kölleri sirbi alumised rakud rändavad ettepoole primaarse hüpoblasti suunas ja moodustavad sekundaarse hüpoblasti. Epiblasti ja hüpoblasti vahele jääb linnu embrüo blastotsööl. - Esineb polületsitaalsetel munarakkudel, mis rebu paigutuse järgi on teloletsitaalsed ehk ots-rebused. Siin lõigustub ainult tuuma sisaldav tsütoplasmarikas animaalne poolus, kuna suurem, rebuga täidetud osa ei lõigustu
- intellektuaalsetest puudustest Kliiniliselt: - ei suudeta imiteerida käte asendeid või žeste - demonstreerida objektide õiget kasutust - objekte kohaselt kasutada Saab eristada ka vastavalt tegevustele, nt riietumise apraksia, kõnnaku apraksia jne. Tavaliselt esineb insultide või dementsuse korral. Sageduse kohta väga erinevad andmed. Akalkuulia Matemaatika – kvaasi-ruumiline oskus, nõuab sümbolilise info mentaalset manipuleerimist. Arvutamisoskuse häire seotud vasakpoolse posterioorse parietaalse kahjustusega (eelkõige intraparietaalvagu ja nurkkäär). Primaarne akalkuulia – pt ei suuda aru saada matemaatilistest mõistetest ega sooritada matemaatilisi operatsioone. Sekundaarne akalkuulia – arvutamisoskus kahjustub muude kognitiivsete häirete tõttu. - Gerstmanni ja Balinti sündroomi sümptomeid ja kahjustuse lokalisatsiooni Gerstmanni sündroom 1924 patsiendi juhtum, kel oli kahjustus vasakpoolses nurkkäärus Esinesid koos: - sõrme agnoosia
diferentseerub organism isaseks (X0) või hermafrodiidiks (XX), geenide doosikompensatsiooni mehhanism sõltub samuti suhtest X:A. 247. Emaefekt: isendi tnnus, mis on määratud ema poolt; emasorganismi geenide transkriptsiooni tulemusel munarakk viidud ja sügoogi esimestel jagunemistel avalduvate regulaatorainete toime 248. Keemilised gradiendid: määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, AP) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse- ventraalse, DV) sümmeetriateljestiku 249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria tekesugurakkude liin eristub pärast raku jagunemistemasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestikuorganismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja
Tavaliselt esinev insultide või dementsuse korral. Jaguneb kolmeks: - Ideomotoorne – ei suudeta ellu viia üksikuid motoorseid liigutusi - Ideatoorne – ei suudeta ellu viia tegevusplaane - Konstruktsooniline – formatiivsed tegevused visuomotoorsel töötlusel, ei suudeta saavutada soovitud lõpptulemust. Akalkuulia – arvutamisoskuse häire, seotud vasakpoolse posterioorse parientaalse kahjustusega. Jaguneb kaheks: - Primaarne – ei suuda aru saada matemaatilistest mõistetest ega sooritada matemaatilisi operatsioone - Sekundaarne – arvutamisoskus kahjustub muude kogniitiivsete häirete tõttu. Neglekt – Gerstmanni ja Balinti sündroomi sümptomeid ja kahjustuse lokalisatsiooni Gerstmanni – kahjustus vasakpoolses nurkkäärus, sõrme agnoosia, akalkuulia ja parema-vasaku poole segiajamine
Segmentatsioonigeenid Homeootilised geenid Rakutüüpide spetsialiseerumine (silm) 3. Arengumustri teke Arengumustri teke äädikakärbsel (Drosophila sp.). Tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, A–P) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse-ventraalse, D–V) sümmeetriateljestiku. Organismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees). 4. Mittegeneetilised tunnused (näited) Kehakujundus, sünnimärgid, kehaehitamine, ilu, perekoosseis 5. Kaksikud, sagedus 6. Sügootne kell
trofoblast ja sisemine rakkude mass ICM e embrüoblast; ICM-st areneb edasi epiblast ja hüpoblast/primitiivne endoderm). Trofoblasti päritolu tsütotrofoblast, ja süntsiotrofoblast (nende roll). Inimese platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois- nende funktsioon. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal- mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) – posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. * NB! Ürgjutti mitte segi ajada neuraaltoruga –need ei ole samad struktuurid! Platsenta (emakook) embrüopoolne osa on koorion (kõldkest) ja emapoolne osa detsiidua (endomeetrium). Koorioni moodustavad trofoblasti ja ekstra-embrüonaalse mesodermi päritolu rakud. Ex-Me annab aluse veresoontele, mis kannavad toitaineid emalt embrüole.
lihased). 23. Kuivõrd olulised on homeootilised geenid hulkraksete organismide kehaplaani arengus? Kuidas on toimunud nende geenide algne evolutsioon üldiselt? Hüpotees, et algselt olid Hox-seoselised ja NK-seoselised geenid ühes suures megahomeobox'i klastris. Võtmeks Dlx geen. Tänapäeva liikideni jõudnud on selle klastri mitmekesisus tänu tandem-duplikatsioonidele, inversioonidele ja translokatsioonidele genoomis. Ekspresseerumine seotud kehaplaanide tekkega. Olulised posterioorse anterioorse telje moodustumisel. Mutatsioonid hox geenides põhjustavad arenguhäireid. DNA järjestuse analüüs viitab sellele, et 4 Hox geenide klastrit (A, B, C, D) on tekkinud algse klastri neljakordistumise tulemusena 500-600 MAT. Kõigil Metazoad'el on iseloomulikeks järgmised transkriptsioonifaktorite perekonnad, mis olid arvatavasti hulkraksete ühisel eellasel juba olemas: Fox, Hox, Sox ja T-box perekonnad. 24
somatosensoorne ja 3% toetab kuulmisfunktsiooni. Kuklasagarate anatoomia • Kuklasagarad moodustavad ajupoolkerade posterioorse (tagumise) osa kuklaluu all. • Ajupoolkera mediaalsel tasandil eristab kuklasagarat parietaal(so. kiiru)sagarast parietaal- oksipitaalvagu (kiiru-kuklavagu).
annaabi.ee 
