perspektiivis Etnograafilised välitööd e etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia ''nurgakivi'' Välitööd on valdkond, mis määratleb nende teaduste erilisuse Eellugu: Positivism – 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi, eesmärgiks oli luua teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. Teaduse eesmärk reaalsuse kohta on millegi üldistava väitmine ja rahvaste uurimine on osa suurest ettevõtmisest. Positivistlikus lähenemises oli eesmärk objektiivne teadus, tuli tuvastada faktid, mis polnud seotud väärtustega, täiesti moraalivabad. Inimeste uurimisel uurime ikka fakte inimeste elus. Algul toimusid välitööd ka positivistlikus vaimus, välitööd olid pm andmete, tekstide kogumised, arhiivides käimine ja intervjuud, fotode tegemine, esemete kogumised. Inimesi peeti uurimisobjektidest, ei omistatud individuaalsust. Uurima ei peaks minema ''valge lehena'' midagi võiks enne teada
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli
leida metfüüsiliste vigade kolle, olles reaalses kognitiivses protsessis, ja siis "puhastada" teaduslikud teadmised kõigist söödaallikatest. Oma töös tuginesid "teise positivismi" esindajad siis väga noore ja ambitsioonika teaduse saavutustele kui "positiivsele" teadusele inimmõistusest ja psühholoogiast. Kriitilise programmi raames nad pakkusid välja, et filosoofia ja teadused ei põhine kogemusel ja "spontaansed mõtted" katkestud väiteid, et ei kehti tõena, hästi korraldatud, positivistlikus teaduses, jagasid nad nõuandeid kaotada ning kõrvaldada need katkelised mõtted, et nende arvates oleks võimalik eraldada teadus metafüüsilisest spekulatsioonist ja kõrvaldada võimalus "metafüüsikale". Filosoofia roll koondas selle juures võimalike teaduslike teadmiste korrastatuse ja esitades neid kasutajasõbraliku süsteemina. Tänu oma subjektiivsele idealismile oli 6
vastu ( marksism, leninism). Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi ajaloo seminari. Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud, et on objektiivne. Dokumente ja allikaid tuleb uurida nii nagu see tegelikult oli. Ajastu väärtused (tugevused ja nõrkused). Kunstis- moraalis ei saa rääkida positivistlikus laadis. Seega oli ta vastu igasugustele moonutustele, ilustustele. Toonased ajaloolased uskusid tõsimeeli, et ajalugu võib vaid rekonstrueerida teadaolevate faktide põhjal sellisena, nagu ta tegelikult oli, kuid juba nende endi teosed näitasid, et reaalselt on see võimatu. Ka Ranke enda teostes on subjektivismi (ta oli äärmuslik konservatiiv) ning peegeldub toonastele arusaamadele vastav arusaam maailma asjadest. Siiski tõi
Objektivism sisaldab kahte elementi: neutraalsus (objektiivsus, väärtushinnangute vaba), vaimset sõltumatust (kirjeldada maailmas eksisteerivaid reegleid, mis ei sõltu inimese arvamusest) Eesmärgiks on arendada meetodeid, mis minimiseeriks uurija mõju uurimisprotsessile Kriitika: eelarvamuste vaba on uurijal väga keeruline olla; pea võimatu Durkheimi uurimisskeem kajastub ka täna positivistlikus sotsioloogias: o Probleemi defineerimine o Kirjandusega tutvumine o Hüpoteeside formuleerimine o Uurimistöö meetodi valik o Andmete kogumine o Andmete analüüs o Järelduste tegemine Durkheimi enesetapu-uurimus: Durhkheim tundis huvi, miks inimesed ennast tapavad Tema arvates ei ole enesetapp isiklik, vaid selles mängivad rolli sotsiaalsed tegurid
sotsiaalne seisund. Saksa keele oskamine ja haridus andis võimaluse tõusuks sotsiaalsel redelil. Mats muutus uhkeks oma matsiseisusele alles 19. sajandi lõpul rahvusliku ärkamise käigus. Tegelikult tekib Eesti rahvas koos nn katkestuse kultuuriga, otsustavalt lahti rebides ennast oma talupoeglikkusest ja luterlikkusest. Tänase eestlase kultuur ei juurdu kuigivõrd kunagises ugrilises karukultuses ega kristlikus feodaalajas, vaid 19. sajandi positivistlikus teaduses ja sotsialismiideedes. Eestlaste õnnetus ja samas ka õnn on geopoliitiline asend kahe tsivilisatsiooni piiril, mis soodsal hetkel võimaldas seda positsiooni vormistada poliitilise omariiklusena. Teine kultuur on paratamatult vajalik, sest selleks, et oleks olemas mina, peab olema ka teine. Identiteet on dünaamiline ja dialoogiline, see defineeritakse suhtes Teisega. Eestis on üldine ettekujutus kultuurist pigem seotud vastandamise, endassetõmbumise, kultuuri museaalsuse ja
eesmärkide saavutamiseks. Seega täidab avaliku arvamuse kujundamine objektiivse informatsiooni levitamisega rööbiti ka massidega manipuleerimise funktsiooni. Igal ajaloolisel epohhil, igas tsivilisatsioonis on olnud omad “eksperdid”. Primitiivsetes ühiskondades – nõiad, šamaanid, maagid. Teoloogilises staadiumis – vaimulikud, preestrid, usujutlustajad. Metafüüsilises staadiumis – kriitilised ja skeptilised filosoofid. Teaduslik-positivistlikus staadiumis – teadlased. Tänapäeva teaduse kui sotsiaalse institutsiooni funktsioonideks on uute teadmiste tootmine, kogumine, kasutamine ja levitamine. Teadus mõjutab majanduspoliitikat põhiliselt kahel teel. Esiteks mõjutavad teaduslikud teadmised poliitikute käitumist. Teiseks uurib teadus konkreetseid majanduspoliitilisi probleeme ja annab poliitikutele ning ametnikele omapoolsed soovitused.
Eesmärgiks oli luua teadmine reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. Eesmärgiks objektiivne teadvus, tuli tuvastada fakid, mis olid moraalivabad. Inimeste uurimine – on olemas üldised seaduspärad, mille järgi toimivad inimühiskonnad. Kõigi rahvaste kohta kehtivad samad seadused igal ajal ja igas kohas. Alguses ei peetud välitööde tegemist vajalikuks. Ühel hetkel hakati ka välitöid tegema, kuid need toimusid samuti positivistlikus vaimus, välitöödeks peeti kõiki andmete kogumist, intervjueerides inimesi, palju jooniseid, fotosid, koguti esemeid. Laboratoorne teadus. Andmete kogumine pidi olema süstemaatiline. Inimesi peeti uurimisobjektideks, nagu loomi või savi. Uurimist mõjutavad kultuurilised eelarvamused ja sotsiaalne. Välitööd on üks inimlikuse kogemuse vorm. Kaks lähenemist, kuidas võiks esimesi välitöid hakata korraldama. Vajalikuks
Informatsiooni avaldamine keeruline küsimus. Samas kui kõik on konfidentsiaalne ja ei avalda midagi. Lõpptulemus peaks ikka olema selline, et teadlane tuleb tagasi ja hakkab uurimusi kirjutama. Ei sobi ,,projektilaadsetesse" olukordadesse kui meil ei ole palju aega või kui teeme tööd suurema grupiga (nt tudengitega välitööd, uurimused). Igapäevast Võime minna välitööle väga positivistlikus vaimus, teame täpselt, mida uurime ja tahame. Kuid alati on välitöödel mõte pöörata tähelepanu igapäevasele elutasandile. Seda tuleb järgida teadlikult. Dokumenteerimine: välitööde päevik, kirjutame kõik ülesse, iga päeva kohta (kellega kohtusime, mis tegime jne), mida pärast ei ole võimalik taastada.Igapäevased muljed. Kui on uurimiseesmärk kogume andmeid jne, et pärast oleks hea meenutada. Kasvõi mõtteuiteid.
2) uurimise eesmärgiks seletada ja ennustada 3) Teadus ei ole sama, mis tavaloogika 4) Teadus peaks olema vaba väärtushinnangutest Positivismi järgi võime objektiivselt teada ja kirjeldada, kuidas sotsiaalsed süsteemid töötavad kvantifitseeritavate tulemuste kaudu. - Objektivism sisaldab kahte elementi. 1) neutraalsust 2) vaimset sõltumatust -Eesmärgiks on arendada meetodeid, mis minimiseeriks uurija mõju uurimisprotsessile. Durkheimi uurimisskeem kajastub ka tänases positivistlikus sotsioloogias: - Probleemi defineerimine - kirjandusega tutvumine - hüpoteeside formuleerimine - uurimistöö meetodi valik - andmete kogumine - andmete analüüs - järelduste tegemine Positivismi kriitika Positivistliku lähenemise küündimatus - Inimkäitumine sõltub teadmistest, mille kontrollimine on kvantitatiivse uurimuse läbi praktiliselt võimatu seega muutub küsitavaks ka universaalsuse nõue.
Seega täidab avaliku arvamuse kujundamine objektiivse informatsiooni levitamisega rööbiti ka massidega manipuleerimise funktsiooni. Igal ajaloolisel epohhil, igas tsivilisatsioonis on olnud omad “eksperdid”. Primitiivsetes ühiskondades – nõiad, šamaanid, maagid. Teoloogilises staadiumis – vaimulikud, preestrid, usujutlustajad. Metafüüsilises staadiumis – kriitilised ja skeptilised filosoofid. Teaduslik-positivistlikus staadiumis – teadlased. Tänapäeva teaduse kui sotsiaalse institutsiooni funktsioonideks on uute teadmiste tootmine, kogumine, kasutamine ja levitamine. Teadus mõjutab majanduspoliitikat põhiliselt kahel teel. Esiteks mõjutavad teaduslikud teadmised poliitikute käitumist. 103 Teiseks uurib teadus konkreetseid majanduspoliitilisi probleeme ja annab poliitikutele ning ametnikele omapoolsed soovitused.
annaabi.ee 
