Juustulaud võib katta mitmekäigulise eine ühe käiguna, rikkalikult on erinevaid pagaritooteid : saiad sepikud jne küpsetised. juustude serveerimisel 2 võimalust 1. lõigatud pisiketeks tükkideks 2. juustunööbid ja juust kaetakse puhta rätikuna, sinna kõrvale kuulub juustunuga. juustulaua joogid, valge vein, punane vein tugva maitseliste juustude kõrvale ka portveinid, muud alko joogid juustu juure ei sobi, lõikelauad ei tohi olla kulund ja mitte palju köögis kasutatud, pagvaritooted korvikeste sisse suupiste ja/või leivataldrikud. lauda kattes peavad juustud katma enamus laua pinnast, juustud peavad olema ülekaalus, alati serveeritakse ka võid juustulauas
Alkohoolsete jookide valikul lähtub klient nende sobivusest valitud roogadega. Nii nagu roogade, on ka veinide valik väga suur. Selles orineteerumiseks on vaja põhjalikke teadmisi veinide omadustest, jooke valmistavatest maadest, tootjatest ja valmistamisaasta kliimatingimustest. Klassikaliselt paigutatakse alkohoolsed joogid järgnevalt: 1. Sampanjad ja vahuveinid; 2. Aperatiivveinid ja aperatiivid (piiritusveinid, vermutid, valged portveinid); 3. Valged veinid (kuivadest poolmagusateni); 4. Punased veinid (kuivadest poolmagusateni); 5. Roosad e rosé veinid (kuivadest poolmagusateni), roosad veinid võivad asuda ka valgete ja punaste veinide vahel; 6. Dessertveinid; 7. Piiritusjoogid: a. Viin, dzinn võib olla ka enne valgeid veine, b. Rumm, viski ka aperatiividena, c. Konjakid ja brändid, d. Liköörid; 8. Õlu; 9. kokteilid, segujoogid; 10
karploomi ning kalu, mis toitudele eripärase, meil mittesaavutava maitse annavad. • Põhjapoolsetel aladel teravilja- nisu, otra, kaera, rukist. Lõunarajoonides apelsinid, sidrunid, õlipuud, viinamarjad, banaanid ja teised subtroopilised viljapuud. •Mägikarjamaadel lambaid, peetakse ka sigu ning kasvatatakse kanu, kitsi, vähem veiseid JOOK • Valmistatakse veine • Eriti kuulsad on Portugalis Duero orus toodetavad punased, valged ka kuldkollased portveinid. •Tihti hautatakse liha selges veinis. DOURO JÕGI • Üks suuremaid jõgesid Pürenee poolsaarel • Saab alguse Ibeeria mägedest • Suubub Atlandi ookeani • Jõe pikkus on 897 km, millest 112 km moodustab Hispaania ja Portugali piiri • Suudmes asub Porto linn AJUDA BOTAANIKAAED • Portugali esimene botaanikaaed • Seal toimuvad jazzi õhtud • Paabulinnud ALGARVE RAND • Tähtsaim puhkepiirkond
Alkohol Alkohol - (keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Teise võimalusena kasuta...
Kasutatakse näiteks Asti Spumante´i valmistamisel. • Jätkuvmeetodil, mille puhul teine käärimine toimub üksteisega järjestikku ühendatud survetankides. Ühelt poolt läheb sisse baasvein, suhkur ja pärm ning teiselt poolt tuleb välja vahuvein. Kasutatakse näiteks Saksamaa ja Portugali vahuveinide valmisatmisel. • Veini gaseerimise meetodil. Kangestatud veinid jaotatakse: • portveinid, madeirad, šerrid (heeresid)- kuivadest magusateni, kangusega 15-22%. veinid kangestatakse viinamarjaveini destillaadiga kas käärimisprotsessi vältel (portveinid ja madeirad) või pärast käärimisprotsessi lõppemist (šerrid ). Portveine valmistatakse ainult Portugalis, madeirasid Madeira saarel ( Portugal), šerrisid (heeresid) Lõuna- Hispaanias. Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nimetatakse neid kangestatud veine ka liköörideks.
23. Milliseid rasvhappeid ohustab oksüdeerumine rohkem, kas küllastunud või küllastumata? Küllastumata 24. Millises riigis toodetakse autentset serrit? Hispaanias Jereze linnas 25. Mille poolest erineb naturaalsete serride kangestamine portveinide kangestamisest? Kangestatakse alles pärast fermentatsiooni. Kuna alkoholi (brändi) lisamine toimub pärast käärimise lõppu, on kõik naturaalsed serrid kuivad. Igasugused magusained lisatakse hiljem. Portveinid kangestatakse aga umbes poole käärimise pealt, protsess peatub ning allesjääv suhkur annab joogile magusa maitse. 26. Mida kujutab endast osade serride küpsemisel tekkiv pärmiloor ehk flor? Millist etanooli kontsentratsiooni see talub? Flor- Vahaja kestaga pinnal hõljuvate pärmirakkude kiht, mis kaitseb serrit hapniku ligipääsu eest. 27. Mida kujutab endast solera süsteem? Solera süsteem on serri küpsemisel kasutatav süsteem. Koosneb tavaliselt kolmest kuni
mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse suurteks. 4. Veinide liigitus Veinid võib maitse järgi väga lihtsalt liigitada kolme rühma: kuiv, poolkuiv ja magus. Liigitatakse veel marjasordi või värvi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel jne. Lisaks on veel olemas erinevad veinide valmistamise tehnoloogiad, ka piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinid liigitatakse: · Kuivad veinid · Vahuveinid · Dessertveinid ja liköörveinid Kuivade veinide alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele, vahuveinide oma 7-12 vahele, naturaalsete dessertveinide oma 12-15 vahele ja kangestatud desertveinide ja liköörveinide oma 15,5-22 vahele. 5. Valge vein Valget veini saab valmistada nii heledatest kui ka tumedatest viinamarjadest.
moodustavad siiski Hispaanias tööl käijad, kes lähevad hommikul Portugalist üle piiri naaberriiki tööle. 6 5. Majandus 1986. aastast on Portugal EU liige. See on kaasa aidanud riigi industrialiseerimisele. Rajatud on töömahukat tekstiili- ja rõivatööstus. Tavapäraelt on Portugal olnud maailma suurim korgitootja. Hinnatud on Portugali veinid, neist tuntumad on Briti-Portugali suhteid traditsiooniliselt tugevdanud portveinid, mida eksporditakse Portost Inglismaale. Hästi on ka arenenud kala tööstus. Porugali avanemine maailmale on andnud tõuke ka turismi arengule. Riigi päikeserannikuid külastab igal aastal 16 miljonit turisti. Riigi SKT ( ostujõu pariteedi alusel ) on 237, 3 miljardit USD (2008a). SKT kasv on 0,2%. SKT ( 1 elaniku kohta ) 22 000 USD. Tööealine elanikkond on umbes pool Portugali rahvaarvust ja see on 5 640 000 inimest (2008). Töötute arv on aga 7,6%.
Kas dessertveinid peaksid sobituma söögikorra magusama lõpuosaga või olema ise magustoiduks on vaieldav küsimus. Veini liigid ja stiilid Veinid võib maitse järgi väga lihtsalt liigitada kolme rühma: kuiv, poolkuiv ja magus. Liigitatakse veel marjasordi või värvi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel jne. Lisaks on veel olemas erinevad veinide valmistamise tehnoloogiad, ka piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinipiirkonnad Maailma veinipiirkonnad jäävad reeglina 35. ja 50. paralleeli vahele ning see on ka üsna ainuke tõsine iseloomustaja mis neid ühendab. Kliima, pinnase struktuur ja koostis, piirkonnas valitsev majandusolukord ning vanad, kohalikud veinivalmistamise traditsioonid muudavad iga ala üksteisest täiesti erinevaks.
taha pikka laagerdamist. Roosa vein on parim värskelt. 5. VEINIDE LIIGITUS Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt. Veine liigitatakse: · Kuivad veinid - alkoholi mahuprotsent peab jääma 10-15 vahele · Vahuveinid alkoholi mahuprotsent peab jääma 7-12 vahele · Dessertveinid ja liköörveinid naturaalsete dessertveinide mahuprotsent peab jääma 12-15 vahele ja kangestatud dessertveinide ja liköörveinide mahuprotsent peab jääma 15,5-22 vahele 5.1 Veinipiirkonnad
Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt. Viinamarjakasvatus. Iga viinamarjasort, et anda kvaliteetset mahla, on seotud tugevalt kolme komponendiga. ü PINNAS iga sort vajab kindlat mullastiku koosseisu, et saada parimat tulemust. ü KLIIMA iga sort assotseerub kindla klimaatilise tsooniga, milles väljendub paremini tema kvaliteet. Kliima võib olla kontinentaalne, lõunamaiselt soe ja kuiv, või mereline-jahe. ü
mõned tilgad Bitterit. Valage klaasi vein. Lõigake Täitke klaas 1/3 ulatuses jääga. Valage peale dzinn, karambool viiludeks ja lisage see joogile. Cointreau ja vahuvein viimasena. Kokteild kange veiniga Kangeks veiniks võib nimetada veini, mille alkoholisisaldus on 15,533 prontsenti. Viinamarjamahla ei saa selle kanguseni kääritada seega lisatakse joogile viinamarjaaetist. Kanged veinid on: Portveinid on väga magusad ja sobivad peale sööki joomiseks. Serry on pärist Hispaania lõunaosast. Seda on erinevate magususkraadidega. Kuiv ja poolmagus serry on kõige paremad kokteilide valmistamiseks. Madeira on pärit samanimelisest Portugali saarest, mis asub PõhjaAafrika ranniku lähedal. Madeira omadused on väga erinevad, alustades kuivast ja lõpetades magusaga. Kokteilidesse valida poolmagusad ja kuivad.
Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi tehnoloogiaid, mille tulemuseks on näiteks portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid jt. Kangeks alkoholiks peetakse jooke, mille alkoholi sisaldus on vähemalt 22%. Kangeteks alkohoolideks on brändid, calvados, dzinnid, konjakid,liköörid, muu piiritusjoogid, rummid, viskid ja viin. 19. TUBAKAS JA TUBAKATOOTED. AKSESSUAARID. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
Viinamarjamahla kääritamisel eraldatakse marjakestad. Nii saadakse punastest viinamarjadest valge vein. Roosat veini ehk rosé-veini valmistatakse punastest viinamarjadest. Sel juhul leotatakse viinamakesti lühikest aega viinamarjamahlas. Šampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kindlas piirkonnas, kindlatest viinamarjasortidest, kindla valmistusmeetodiga. Kangestatud veinid. Neid jaotatakse: 1. Portveinid, madeirad, šerrid. Need on erineva magususastmega - kuivadest veinidest kuni magusateni. Alkoholisisaldus on 15 – 22%. Portveine valmistatakse ainult Portugalis, madeirasid Madeira saarel, šerrisid Lõuna-Hispaanias. 66 2. Liköörveinid. Nende valmistamisel lisatakse mahlale brändit või kindlat konjakit. 3. Aromatiseeritud kangestatud veinid. Tuntum on vermut. Alkoholisisaldus on 14,5 – 22%
annaabi.ee 
