Vana - Rooma skulptuurid ja maalikunst. Rooma ajalugu: · I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. · Rooma hiilgeaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. · Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad · Karmid seadused ning tugev sõjavägi · Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Sellepärast ongi Rooma ning Kreeka kunst väga sarnane. Ning roomlaste ühekss teeneks ajaloos peetakse Kreeka kunstipärandi säilitamist. Portreeskulptuurid. Skulptuure toodi tihti Kreekast ning ka kopeeriti neid. Skulptuurid olid realistlikud ning tõetruud. Ei üritatud kehade ebatäiuslikkust varjata. Enamasti kujutati iseend või valitsejaid. Naisterahvaste portreid iseloomust...
Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II) Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
kasutasid ladumiselt mörti, võtsid kasutusele sambad. 12. Rooma termid Need olid avatud saunad, kuhu koguneti kümblema, aega veetma, poliitikat arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13. Foorum- rahva kogunemis paik. Poliitiline ja ärikeskus, kohtu paik. 14. Rooma skulptuurid ei olnud nii täiuslikud kui kreeka oma. Püüti jäädvustada ajalugu ja austada esivanemaid. Tehti reljeefe ja portreeskulptuure, tõetruud. 15. Rooma maalikunst: kasutati perspektiivi ja rakendati seda fantaasiarikkalt, maaliti enamasti seintele, maaliti uksi-aknaid ja sealt paistvaid vaateid. 16. Pompei linn on oluline, sest see kattus aastal 79. Vesuuvi vulkaani tuha alla ning kõik on hästi säilinud. Sealt võib leida seinamaale, mosaiike ja skulptuure. 17. Rooma maalikunsti zanrid 18. Lakoon- Kapitooliumi emahunt- 19. Akvedukt- veejuhtmed, linna veesaamiseks
ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik.
dramaatilisemaks (lahingud, surm). Praxiteles iluklassika parim esindaja Ateena koolkonnast. Lõi esimese naisakti skulptuuri ("Niiluse Aphrodite"). Loonud kauneid noore inikehaga jumalaid. "Hermes Dionysus-lapsega" on ilmselt originaalina säilinud teos. Lysippos Sparta koolkonnast, valmistanud väga palju skukptuure (4. saj. e.Kr.). Töötas Aleksander Suure õukonnas. Hakkas skulptuura ruumi keskele paigutama ja neid igast küljest viimistlema. Lõi portreeskulptuure (Aleksandrist) Skopas Ateena koolkonnast. Kujutas surma, heitlust, haavatuid. (Halikarnassose mausoleumi friisireljeef "Amatsoonide Võitlus")
sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Ka kreeklased kasutasid tahutud kive, kuid ilma sideaineta. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid. Roomlased valmistasid skulptuuridele ka `parukaid'. TERMID-Rooma saunad BASIILIKAD-kohtu- ja ärihooned. Korralikud teed ja sillad(Kõik teed viivad Rooma) MOSAIIKpõrandad Hilisemad märkmed ................................................................................................... ................................................................................................... ..................................................................
kujunduse ülima täiuslikkusega. Ent rooma majades tulid ilmsiks ka edevus ning maitsetu luksus. Rooma skulptuuri kogu pärandist moodustab parima osa vaieldamatult portree. Rooma portreeskulptuuris peegeldub nende ajaloo-alane vaist ning kiindumus tõetruuduse vastu. Rahutu, elavalt plastilise vormikäsitlusega kreeka portreega võrreldes mõjub rooma portree vähem modelleerituna ja rohkem joonistatuna. Portreeskulptuure iseloomustavad niisugune peen modelleering ja varjundirikkus, millist ei suudetud uuesti saavutada enne 18. sajandit. Mitte ainult hilisrooma, vaid kogu rooma kunst kahvatub, kui teda võrrelda vana-kreeka kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas. Kreeka loomingu ühtsus jäi eklektitsismi
See oli vaatemängude paik. Vabariigi ajal oli Rooma linn ümbritsetud müüridega. Keiser Aurelicanuse ajal alustati võimsate müüride ehitamist. Need olid 6 m kõrged ja 3,5 m paksud tellis- ja betoonmüürid, 4-nurksete tornidega, kogupikkusega ligi 19 km. 18. Rooma skulptuur ja maalikunst. Rooma skulptuur on tugevalt mõjutatud kreeka skulptuurist. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Roomlased kujutasid esivanemaid realistlikult. Hiljem tehti portreeskulptuure keisritest, inimestest, kes osutasid riigile olilisi teeneid. Keisrite ajal muutus valitsejate portree oluliseks. Portreedest valmistati palju koopiaid ja neid toimetati laiali üle riigi. Keisri portree ees sooritati tseremooniaid ja ohvardamisi. Neist keeldumine võrdus riigi reetmisega. Portreed olid isikupärasemad. Väga hästi on väljendatud hingeline ja vaimne omapära. Kreeka kunsti mõjul levist rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad
kujunduse ülima täiuslikkusega. Ent rooma majades tulid ilmsiks ka edevus ning maitsetu luksus. Rooma skulptuuri kogu pärandist moodustab parima osa vaieldamatult portree. Rooma portreeskulptuuris peegeldub nende ajaloo-alane vaist ning kiindumus tõetruuduse vastu. Rahutu, elavalt plastilise vormikäsitlusega kreeka portreega võrreldes mõjub rooma portree vähem modelleerituna ja rohkem joonistatuna. Portreeskulptuure iseloomustavad niisugune peen modelleering ja varjundirikkus, millist ei suudetud uuesti saavutada enne 18. sajandit. Mitte ainult hilisrooma, vaid kogu rooma kunst kahvatub, kui teda võrrelda vana-kreeka kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas. Kreeka loomingu ühtsus jäi eklektitsismi
kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber Menhir kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti. Neid leidub Prantsusmaal Carnacis
· Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr · Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri IV Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst · Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale · Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud · Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses · Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid · Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena · Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele. Amon-Ra tempel Karnakis. Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid. Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II). Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel. Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale. Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud. Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena. Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena.
kanalisatsioon ja keskküte.Roomlased olid arvamusel, et pärast kreeklasi on skulptuur valmis, midagi paremat pole enam võimalik teha, seetõttu pole mõtet skulptuuri peale aega raisata. Seepärast valmistati Roomas pigem kreeka skulptuuride koopiaid kui midagi originaalset. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid. Maalikunsti vallas olid roomlased tunduvalt originaalsemad. Tänu Pompeji katastroofile tunneme hästi nende seinamaale.Maalikunsti taotluseks oli ruumide avardamine ja looduslike elementide abil sisekujunduse elavdamine. Tavalisteks elementideks seinamaalidel olid mitmesugused arhitektuurilised elemendid. Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases
Roomlased olid arvamusel, et pärast kreeklasi on skulptuur valmis, midagi paremat pole enam võimalik teha, seetõttu pole mõtet skulptuuri peale aega raisata. Seepärast valmistati Roomas pigem kreeka skulptuuride koopiaid kui midagi originaalset. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid. Maalikunsti vallas olid roomlased tunduvalt originaalsemad. Tänu Pompeji katastroofile tunneme hästi nende seinamaale. Maalikunsti taotluseks oli ruumide avardamine ja looduslike elementide abil sisekujunduse elavdamine. Tavalisteks elementideks seinamaalidel olid mitmesugused arhitektuurilised elemendid. 6 Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised
· Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Deir el-Bahris · Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr · Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri · Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale surnu hinge asupaik · Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud · Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses · Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid · Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena · Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena
kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber Menhir kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti. Neid leidub Prantsusmaal Carnacis
iseloomu pole neis näha; sageli olid varasemate portreede aluseks surnutelt võetud surimaskid. Rooma kunstis väljendub naise kui isiksuse väärtustamine. Portreedes on näha naiste intelligents, ühiskondlik ja hingeline seisund, mure välimuse pärast jne. Keisririigi ajal ei rahuldunud naised enam lihtsate kreekapäraste soengutega, vaid tahtsid näida erilistena. Soengumood muutus järjest keerulisemaks. Augustuse aegadest alates arenes portreekunst eriti hoogsalt. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid Kõige õnnestunumaks paraadportreeks on Augustuse kuju. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Caracalla portree. Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel,
annaabi.ee 
