thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon
atrium commune, sinus venosus 16) mis moodustavad südame skeleti 1. annuli fibrosi 2. trigonum fibrosum dextrum et sinistrum 3. septum membranaceum 17) milline klapp asub parema koja ja vatsakese vahel, tuua osad valva tricuspidalis (cuspis anterior, posterior et septalis) 18) mida ühendab lootel ductus arteriosus truncus pulmonalis’e alaneva aordi algusosaga ! 2. Veenid, lümfisüsteem ! 1) milliste veenide ühinemisel moodustub v. portae hepatis, kust viib verd (üldnimetus) v. mesenterica sup., v. mesenterica inf., v. lienalis; viib verd paarituist kõhuõõne elundeist (mao- sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust
Neutrofiilid Lünfotsüüt (Leukotsüüt) Kõhuõõs. Hepar. Maks Maksa portaal-vereringe Söögitoru. Põrn. Lien Vv. Hepaticae Maksaveenid Vasak ja parem maoveen V. portae Maksa värativeen Põrnaveen. v.linealis Pankrease ja Alumine kinnistiveen kaksteistsõrmiksoole V. mesenterica interior veenid Ülemine kinnistiveen V.mesenterica superior Vv. jejunales et ilei Tühisoole ja niudesoole veenid
b) suubumiskoha ja üleminekukoha skeletotoopia suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia ülemine osa kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks tagumise pinna - puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa
mille infrastruktuuri kasutati edasiste vallutuste tarbeks opus - (lad.k. 'töö') Rooma nimetus mosaiigi- või müüriladumise erinevatele tehnikatele orkestra poolringikujuline auditooriumi ja lava vaheline ala Rooma teatris, kus istusid senati liikmed jm tähtsamad tegelased palissaad tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaosaga palkidest panificium - leivaküpsetuskoda pistrinum veski või käsikivi Rooma leivaküpsetuskojas portae hospitales nn. külalisteuksed, uksed mõlemal pool scaenae frons'i keskmist ust portus post scaenas postscaena taga olev portikus Rooma teatris posticum teenijate ja orjade sissepääs Rooma elamus postscaenium scaenae taga olevad ruumid Rooma teatris praecinctio horisontaalne käigutee caveas istumistsoonide vahel pretoorium algselt Rooma sõjaväe peastaap, sõjaväe ülemjuhataja telk keset castra't, kuid
Alumine õõnesveen (v. cava inferjor) paikneb kõhuõõne tagaseinal kõhuaordist vasakul. Läbides diafragma õõnesveenimulgu, jõuab ta rindkereõõnde, kus suubub südame paremasse kotta. Alumine õõnesveen moodustab paremast ja vasakust ühisniudeveenist. 25. Värativeen: ladinakeelne nimetus, asetsus, milliste elundite veenidest kogub verd? Värativeen (v. portae) koguneb kõhuõõne kõigist paaritutest elunditest venoosne veri. Ta suundub venoosne veri maost, sooltest, kõhunäärmest ja põrnast. Väiksest maokõverikust ja sapipõiest suubuvad veenid vahetult värativeeni. 26. Alajääseme peamised veenid: Sisemine niudeveen (v. iliaca interna) asetseb väikevaagnas lühikese jämeda tüvena, millesse suubuvad veenid vaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen (v
Ristivagu ehk maksaväratit porta hepatis läbivad - keskel on tsentraalveen vena centralis portaaltriaadi peatüved : - hepatotsüüdid ehk maksa epiteelirakud moodustavad sagarikes 1 või Arteria hepatica propria 2 raku paksusi mulgustunud plaate, mis paiknevad ja ühenduvad Vena portae kõigis tasapindades - plaatide sees on sapikanalikesed juhivad sappi sagarikest väljapoole Ductus hepaticus communis - plaatide vahemikes ja mulkudes paiknevad verekapillaarid ehk
organismist välja!). Sapp viiakse lõpuks ühissapijuha kaudu kaksteistsõrmiksoolde. Sapipõis (vesica biliaris; vesica fellea): Ca 50 ml sapireservuaar, siin toimub sapi säilitamine ja kontsentreerimine. Osad: põhi – vastu kõhu eesseina (siin on nn. sapipõiepunkt); keha; kael – lõpeb sapipõiejuhana, mis suubub ühissapijuhasse. Maksa veresooned: Maksa tuleb veri kahe soone kaudu: a)Värativeen (vena portae) – kogub vere maost ja sooltest (imendunud toitained!) b)Pärismaksaarter (arteria hepatica propria) – toob arteriaalse vere (maksarakkude toitmiseks) Maksast lahkub veri maksaveenide (2-3) kaudu. Maksatriaad: Maksa sees kulgevad alati kõrvuti 3 soont – arteri haru, värativeeni haru ja sapijuha – maksakolmik e. triaad. Maksaväratis on suurimad triaadi sooned: värativeen, pärismaksaarter ja ühissapijuha (ductus choledochus). Jämesool (intestinum crassum):
- maks esialgu suurenenud, tihe, hiljem väike Maksatsirroos (2) Diagnoosimine: - Kliinik - Labor: protrombiin, AT III ja albumiin, lisaks olenevalt põhjusest ja staadiumist: ammoniaak, transaminaasid, AFOS ja -GT, viirusmarkerid - USG: veresoonte muutus, maksa ebaühtlane pind ja inhomogeenne konsistents, astsiit - Laparoskoopia - Biopsia - Kompuutertomograafia Tüsistused: - portaalhüpertensioon rõhk v.portae>13 mmHg - ensefalopaatia ja maksakooma - maksavähk Maksatsirroosi histoloogia Portaalhüpertensioon Põhjused: maksatsirroos, põrna- ja portaalveeni tromboos, kompressioon väljast (mts-d jm) Patogenees: takistuse tekkel kujunevad kollateraalid v. portae jt. veenide vahel Kliiniline pilt: - veenide vaariksid ja verejooksud - astsiit: ettevõlvuv kõht, kaalu, düspnoe)HRs - hüpersplenism: (tr, lk, er tüsistused)
3. Sõmer- e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. Sõmerkihile järgneb valgeaine. 11. Ektodermi derivaadid Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid • nahanäärmed • eessoole, tagasoole epiteel • meeleelundite sensoorne epiteel • silmalääts • kesknärvisüsteem, perifeersed neuraalse päritoluga struktuurid • pigmentrakud 12. Maksa verevarustus 1) organspetsiifiline verevarustus maksa värativeeni (vena portae) kaudu 2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu Maksaarteri haru -> <- portaalveeni haru interlobulaararter -> <- interlobulaarveen perilobolaararteriool -> sinusoidid <- perilobolaarveenul tsentraalveen maksaveen vena cava inferior 13
- sapijuhad ühinevad järjest jämedamateks, kuni väljuvad maksaväratist maksajuhana - maksajuha ühineb sapipõie juhaga ja moodustub ühissapijuha, millena suubuvad duodeenumisse. Veresoonte iseärasus - venoosne imevõrgustik! ● sagarike vaheline veen läheb üle kapillaaristikuks (maksasinusoidid) -> see veeniks V.CENTRALIS ● Maksa verevarustus on eriline: - sinna siseneb nii värativeen VENA PORTAE - kui ka maksaarter ARTERIA HEPATICA - põhilise verevarustuse saab veeni kaudu. - mõlemad sisenvad maksa maksavärati PORTA HEPATICA kaudu - maksas nad hargnevad järjest peenemateks harudeks, kuni sagarike vahelisteks arteriteks ja veenideks. - need omakorda hargnevad maksa sagariku sees kapillaarideks, milles toimub arteriaalse ja venoosse vere segunemine.
(6) Sed in prouinciali solo placet plerisque locum religiosum non fieri, quia in eo solo dominium populi Romani est uel Caesaris, nos autem possessionem tantum uel usumfructum habere uidemur; utique tamen, etiamsi non sit religiosum, pro religioso habetur. Item quod in prouinciis non ex auctoritate populi Romani consecratum est, proprie sacrum non est, tamen pro sacro habetur. (7) Sanctae quoque res, uelut muri et portae, quodam modo diuini iuris sunt. (8) (Jumaliku õiguse asjad on need, mis on sakraalsed ja religioossed10. Sakraalsed on pühitsetud taevastele jumalatele (jumalatele ülal); religioossed on jäetud maa-alustele jumalatele11. Aga sakraalseks peetakse sellist maatükki, mis on pühaks kuulutatud Rooma rahva käsul ja volitusel (rahvakoosolekul), näiteks selle kohta vastu võetud seadusega või Senati otsusega. Religioosseks teeme
cava inferior) kogub venoosset verd alajäsemetelt, selja piirkonnast ning kõhu- ja vaagnaseintelt, lühidalt – allpool diafragmat jäävatest kehaosadest. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Joonis 3.20. Keha suuremad veenid Portaalsüsteem Vere eemaldamine sooltest on seotud eripäradega. Toitainetega rikastatud veri kogutakse portaalsüsteemis kokku ja suunatakse maksa. Nõnda saabub maksa veri nii maksaarteri kui ka värativeeni (v. portae) kaudu ja lahkub maksaveeni kaudu alumisse õõnesveeni (v. cava inferior). Värativeen kogub verd kõhuõõne paaritutelt elunditelt (sooled, põrn, kõhunääre ja sapipõis). 64 Portaalsüsteemi ja tavalise veenisüsteemi piiriks on söögitoru alaosa ja pärasoole veenide punutis. NB! Maksa haigusliku seisundi korral tekib vere äravoolupais ja sellega seoses need veenid laienevad, mille tulemuseks võivad olla verejooksud (nt söögitorus) (→ ptk „Patsiendid
annaabi.ee 
