1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus
tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Aastal 1712 andis Venemaa senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Seda tunnistasid ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter I suri 1725. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ning testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist. Peeter Suur lasi rajada ka enda-nimelise merekindluse, mis rajati Tallinna ja Porkkala vahelistele saartele. See rajati ajavahemikul 1912-1918. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele soodustusi. 1710.a., kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Peeter I auks on rajatud ka tema-nimeline saar, see on vulkaanilise päritoluga saarte rühm, mis asub Antarktika lääneosas. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/ http://www.miksike.ee/
mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia) kokku sõjajärgsete korraldamiste küsimustes. Euroopas jagasid võitjariigid omavahel alad okupatsioontsoonideks. Eraldi jagati neljaks veel Berliin. Ülejäänud maailmas Taastati 1940.a Rumeenia piir ja Ungari andis Rumeeniale tagasi Transilvaania, osa Ungari territooriume läks ka Tsehhoslovakkiale, Soomelt sai NSVL Petsamo ja Porkkala, Itaalia andis Aadria mere saared ja osa Veneetsiast Jugoslaaviale. Trieste kuulutati vabaks territooriumiks. Teise Maailmasõja tulemused muutsid järsult jõudude vahekorda. Prantsusmaa ja Suurbritannia asemel tõusis USA osatähtsus, kes läks majandusliku arengu poolest teisest riikidest kaugele ette. Teiseks määravaks maailmapoliitika jõuks sai Nõukogude Liit, kes kehtestas oma võimu Ida-Euroopas ja suures osas Aasias. Lääne mõju üritati idablokis piirata nn raudse eesriidega
65.3 tunnust et Soome on tööstusriik 1.eriti kasvas metallitööstuse tähtsus, selle toodang jõudis ka välisturule 2.infrastruktuuri rajamine 3.ühineti EFTAga ja sõlmis leppe Euroopa majandusühendusega. 66.Soome juhtivad parteid Soome sotsiaaldemokraatlik partei,Rahvuslik Koonderakond,Keskusta, Rootsi rahvapartei 67.Soome parlament Eduskunta 68.Soome II MS järgsed presidendid Mannerheim, Paasikivi, Kekkonen, Koivisto, Halonen 69.NSVL loobus Soome pinnal olevast Porkkala sõjaväebaasist. 70.1995 liitus Soome Euroopa Liiduga
Mis peaasi oli olemas ka poliitiline konsensus. Juba Peeter 1. Tuleb mõttele sulgeda Soome laht muidugi lääne suunas. Patareid saavad valmis enne 1. Maailmasõda. Sõja lõpul taganedes õhivad venelased Aegna saare võimsad 12-tollised rannikupatareid. 20-dail ehitavad eestlased uuesti Aegna saarele kaks võimast suurtükipatareid. Aegna saarel asus kindlasti Euroopa ja kogu maailma võimsaim rannikupatarei. Patareisse kuulus kaks 350-mm raskesuurtükki. Aegnalt on 43 km Porkkala neeme ees asuva Mäkiluoto saareni, ehk just see vahemaa, mida sellelt kohalt ulataks tulistama. Need oli Soome lahe lõunapoolse luku põhirelvad, mis loomulikult huvitas Soome sõjaväejuhtkonda. Isegii nii palju et 1930. A sõlmisid Soome ja Eesti sõjaväejuhtkonnad salajase kokkuleppe. Soome laht tuli koostöös sulgeda nii et punalaevastik jääks Soome lahe soppi lihtsalt kinni. Eelkõige pidi see toimuma 350-mm raskesuurtükkide risttule toel. 1933
· 1955.a mai - NSV Liit kirjutas alla riiklikule lepingule Austriaga, millega fikseeriti Austria neutraalsus ja viis oma väed Ida-Austriast välja. 15. 05. 1955 kirjutasid NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa Viinis alla riigilepingule, millega lõpetati Austria okupatsioon · 1955 kevad NSV Liit likvideeris Port Arturis oma sõjalise baasi ja andis selle ala Hiinale tagasi · 1956 jaan likvideeriti NSV Liidu sõjabaas Porkkala-Udd´is Soomes · 1956 aprill Hrustsov külastas Suurbritanniat · 1956 nov Nõukogude väed viidi Ungarisse. Ungari ülestõusu verine mahasurumine · 1957 külastas Soomet · 1959. a sept USA-s. Kohtus president Eisenhoweriga.Kohtumistest on ilmunud teosed: "Elada rahus ja sõpruses" Tln 1960, "Palgest palgesse Ameerikaga" · 1959. a sept esines kõnega ÜRO Peaassamblee istungjärgul New Yorgis Esmaspäevane päev
1955.a mai - NSV Liit kirjutas alla riiklikule lepingule Austriaga, millega fikseeriti Austria neutraalsus ja viis oma väed Ida-Austriast välja. 15. 05. 1955 kirjutasid NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa Viinis alla riigilepingule, millega lõpetati Austria okupatsioon 1955 kevad – NSV Liit likvideeris Port Arturis oma sõjalise baasi ja andis selle ala Hiinale tagasi 1956 jaan – likvideeriti NSV Liidu sõjabaas Porkkala-Udd´is Soomes 1956 aprill – Hruštšov külastas Suurbritanniat 1956 nov – Nõukogude väed viidi Ungarisse. Ungari ülestõusu verine mahasurumine 1957 – külastas Soomet 1959. a sept USA-s. Kohtus president Eisenhoweriga.Kohtumistest on ilmunud teosed: “Elada rahus ja sõpruses” Tln 1960, “Palgest palgesse Ameerikaga” 1959. a sept esines kõnega ÜRO Peaassamblee istungjärgul New Yorgis
Prantsusmaa, Hiina ja ühinenud riigid. Talvesõda – 30. November 1939 – 13. Märts 1940, Soome ja NSV Liidu vaheline sõda. Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid oli sunnitud NL loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaasi. Jätkusõda – 25. Juuni 1941 kuni 19. September 1944, Soome ja NSV Liidu vaheline sõda. Talvesõja jätk. NL võit, Moskva vaherahu. Petsamo loovutamine ja Porkkala rentimine Nõukogude Liidule. Lahing Britannia pärast – 1940. A. Hitleri eesmärk oli murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega, sõjaplaan „Merelõvi“. Suurbritanniat toetas relvastusega ametlikult neutraalne USA. Inglased olid suutnud välja arendada Saksa hävitajatega võrdse hävituslennuki Spitfire. Suutsid oskuslikult kasutada radarit. Olulist osa etendasid Briti poolel võitlevad Poola,
alusel presidendiks Mannerheim, kes teatas Saksamaale, et Ryti otsused ei kohusta teda millekski ja nii annulleerus Ribbentropi visiidi ajal sõlmitud leping, mis kergendas Soome jaoks rahu tegemist. Moskvas allkirjastatud rahulepingu kohaselt jäi Soome idapiiriks 1940.aasta piir, lisaks sellele pidi Soome loovutama NL-le Petsamo ja maksma 300 miljoni dollari väärtuses reparatsioone. Helsingi lähedal asuv Porkkala poolsaar renditi 50 aastaks Nõukogude sõjaväebaasiks. Talvesõja ja Jätkusõja ajal kaotas Soome langenutena ühtekokku 86 000 inimest, 57 000 haavatut jäid invaliidideks. NL-le loovutatud alad moodustasid 12% Soome pindlast ja neilt aladelt evakueeriti umbes 420 000 inimest. Ometi suutis Soome sõjast välja tulla ja oma iseseisvust säilitada. Riik oli kogu aeg soomlaste administratiivse juhtimise all. Kuigi NL külvas
valmimist kaotas ta sõjalise tähtsuse ja muudeti poliitiliste vangide vanglaks. 1924 aasta juunis muudeti kindlus ajaloo- ja revolutsioonimuuseumiks. Peeter-Pauli katedraalis on Vene keisrite hauad alates Peeter I-st kuni Aleksander III-ni, v.a. Peeter II ja Ivan VI. Peeter Suure laht Laht asub Jaapani mere loodeosas. Lõikub mandrisse 80 km. pikkuselt, sügavus valdavalt alla 200 meetri. Talvel osaliselt jääs. Peeter Suure merekindlus Soome lahe kaitseehitised Tallinna Porkkala joonel 1912-1918, osa Sõrvest Ahvenamaani ja Tahkunast Kroonlinnani ulatunud kaitsesüsteemist. Kasutatud kirjandus: Ajalugu 5. Klassile Internet Vene Tsaaride Kroonika ENE
Laar lk.6, Fjodorov lk.38) - Rumeenia - taastati 1940.a. piir, ilma Bessaraabia ja Põhja-Bukoviinata, kuid sai Ungarilt tagasi Transilvaania - Bulgaaria jäi 1938.a. piiridesse - Ungari 1938.a. piiridesse, kuid osa territooriume Tsehhoslovakkiale, samas võeti Tsehhoslovakkialt Taga-Karpaatia Ukraina ja selle sai NSVL - Soome - Talvesõja-järgsed piirid ja lisaks NSVL-le veele Petsamo piirkond ja Hanko asemel Porkkala. Kuid Soome oli ainus kaotaja, keda võitjad ei okupeerinud. - Itaalia - Aadria mere saared ja osa Veneetsia alasid Jugoslaaviale, Dodekaneesid Kreekale, piiriäärsed alad Prantsusmaale, loobuma Põhja-Aafrika kolooniatest, Trieste kuulutati vabaterritooriumiks (alates 1954 It. osa) Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone, suurimad Itaalial. 2.2. Potsdami konverents 2.2.1
siis sakslased tulid 2010 merkel välja ideega, et venemaa viib oma väed transnistriast ära ja saab vasabadtutasuks viisase euroopa liitu, see tehing olnud päevakorral OSCE raames, aga obama, briti pm ei läind kohale ja lepingule alla ei kirjutatud, tehing jäi ära. see aasta võeti moldova kohta vastu dokument ja pmts mitte mingisugust järelalndmist stalini taktika oli ühesugune plaan kukkus läbi soomes, sest see hakkas vastu. kuid E,L,L LV, ja LU, M ja B läksid. Porkkala-Udd 1940-56 olid seal nsvl sõjabaasid, mis ta loovutas soomele. Port Arturis oli ka nsvl sõjabaas. Hiina toetas teiste riikide käike, et tagasi saada venemaalt Hitleri poolt moodustatud 1939-45 Slovakkia. 1. mai. 1941 said juhendi moskvast teha sama, mis tehti balti riikidega, aga sõda tuli peale. Hrutsov - bulgaaria 1955 sõidavad India-pakistan-birma-afganistaan aasia on tulnud areenile 1954 india ja hiina reguleerivad oma suhted, võetakse vastu rahuliku kooseksisteerimise
Soome loobus Marshalli plaanist Sõpruseja koostööleping NSVL-ga Kaubadusleping NSVL-ga NSVL vähendas reparatsioonimakseid Finlandiseerumine ..ehk soomestumine Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas 1952 Lõppes sõjahüvitiste maksmine idanaabrile Helsingis toimusid olümpiamängud 1955 NSVL loobus Porkkala sõjaväebaasist Soome sai Põhjamaade Nõukogu liikmeks Soome sai ÜRO liikmeks Urho Kaleva Kekkonen President 1956-1982 (kõige pikemat aega) Kekkoneni välispoliitika oli aktiivne neutraliteedipoliitika Osavõtt ÜRO rahuvalveoperatsioonidest Aktiivne välissuhtlus Tihedam koostöö põhjamaadega ,,ÖÖkülmade'' aeg Kriis 1958-1959 Soome ja NSVL suhetes Põhjus: Soome valitsusseei saanud kommuniste
jalaväerügemendi 13. kompanii 75 mm kergesuurtükk. 14. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:3 Suurema dessandi korraldamiseks nappis sakslastel aga väina ületamiseks sobivaid paate. Juba juulis 1941 hakati Soome mereväe juurde sakslaste palvel komplekteerima mootorpaadirühma, mis sai selle komandöri, vanemleitnant Ilmari Virkki järgi nimeks Virkki üksus (Osasto Virkki). Üksuse baaslaevaks eraldati vana rannasõidu reisiaurik ,,Porkkala". Algselt peeti silmas Soome lahes asuvate Eesti saarte hõivamist. Soomlaste kõrval kuulus üksusesse ka üks eestlane, ,,Erna" rühmast pärit radist Johan Eilau. Operatiivselt oli Virkki üksus Saksa sõjaväeluure Abwehri esindaja korvetikapten Alexander Cellariuse alluvuses. Vanemleitnant Virkki ise sai haavata 9. septembri öösel dessantüksuste toimetamisel Vormsile ja rohkem siinsetes lahingutes ei osalenud.
16.sept 1944 kirjutati alla Soome ja NL vaheline vaherahukokkulepe. Vaherahutingimused Soome jaoks ikka rängad, pidi rahulduma Talvesõja-järgse piiriga, tõmmates piire tagasi igal pool, eriti rängaks löögiks oli Soome majandusele Petsamo linna kaotus Põhja- Soomes, oli ühelt poolt Soome maagitööstuse keskuseks, teisalt sadamaks, mille kaudu avanes väljapääs Põhja-Jäämerele. Soome kohustus katkestama suhted Sm-ga, rentis 50 a-ks Punaarmeele baasid õhu- ja lennuväe jaoks Porkkala poolsaarel, loobuti Hanko baasist. Oli võimalik takistada vaenuliku laevastiku sissetung Soome lahele Porkkala ja Tln vahel. 300 miljonit pidi Soome maksma reparatsioone. Soome pidi lubama Helsingisse liitlaste kontrollkomisjoni. Sisuliselt oli tegemist NL poolse kontrollkomisjoniga, olid ka mõned Briti ohvitserid, kes aktiivset rolli ei esindanud, esimeheks oli Andrei Ždanov. Tema komisjon saabus Helsingisse õige pea pärast
pakkuda. Kardeti Sa laevastikku. Ve-Ja sõjaga seosesei olnud aga Ve laevaslik valmist. Pärast seda Balti sõjalaevastik Ve-l praktiliselt puudus. Kogu Peterburi merekaitse pärines Peeter I aegadest Kroonlinna merekindlus. Ilmasõja eel oli sõjatehika palju arenenud. I lahenduseks oli Kroonlinna merekindluse edasiliigutamine mere suunas. Karsnaja Gorka. Soome lahe idasopp näis nüüd olevat kinldustatud. 1911 otsustatigi hakata rajama imperaator Peeter Suure merekidlust Tallinna ja Porkkala vahele. Naissaar läks täielikult sõjaväe kasutusse. , jne. ... Kindluse komandandil oli otsustav sõna. Kindluse keskuseks koujuneb Tln. 1912 algasid ´Tlnas hiiglaslikud ehitustööd, rajati kõikvõimalikke vajalikke ehitisi. Venemaa mereväeministriks ja Ivan Grigirivits. ... Schneider-Cruesot 1912. sügisel algasid Balti Laevatehase ehitus. 1914. aastaks töötas Vene Balti tehases ca 2000 inimest Normand ostis samuti Kopli poolsaarel endale maatüki. Lange
1942-43 suurt sõjategevust ei toimunud. 1944 10.juunil alustas Leningradi rinne pealetungi Karjala kannasele. Sellele ei suutnud soomlased kuigi pikalt vastu seista, seisukohtadest murti läbi, ei aidanud ka Mannerheimi liin, Viiburi langes taas Punaarmee kätte, soomlased palusid vaherahu, et selle jooksul sõlmida rahuleping. 19.sept 1944 kirjutati alla rahulepingule. Soome langes NL-ga sõdivate riikide hulgast välja, Punaarmee okupeeris osaliselt Soome, Punaarmee sai endale Porkkala neeme, hakkas rajama uut sõjamerebaasi, muudatused Soome valitsuses, suurenes Soome kommunistide mõju, Soome pidi tasuma NL-le reparatsioone ja pidid Põhja-Soomest välja ajama seal tegutsenud saksa väeüksused. 1944 vallandus Põhja-Soomes Lapimaa sõda, olid vastamisi soomlased ja sakslased. ÕPPEKIRJANDUSEST SÕJA TULEMUSED – 1945 Sm maha surumine, Jaapani sõjas NL osa.
annaabi.ee 
