Veenusekorv (Euplectella aspergillum) Süstemaatiline kuuluvus RIIK Animalia (loomad) HÕIMKOND Porifera (käsnad) KLASS Hexactinellida (klaaskäsnad) SELTS (Lyssacinosida) SUGUKOND (Euplectellidae) PEREKOND (Euplectella) LIIK Euplectella aspergillum (veenusekorv) 10 30 cm Õhukese seinaga Ränidioksiidist võrkjas kest Sõeljasplaat - heiteava Radiaalsümmeetriline Pooridega Süntsüütiline kude rakkude kogum, kus pole rakupiir määratletud, palju tuumi Räniokised (spiikulad) - kuuekiirelised Kaelusviburrakud ehk choanotsüüdid sõeluvad veest
Metazoa ph käsnad (Porifera) Eumetazoa Hk kõrveraksed (Cnidaria) kl hüdraloomad kl Karikloomad kl Täringmeduusid kl Õisloomad hk Ctenophora (kammloomad) Bilateralia Protostomia (algsuused) Lophotrochozoa hk Platyhelminthes (lameussid) kl Ripsussid kl imiussid kl ainupõlvsed kl Paelussid hk Gastrotricha (ripskõhtsed) hk Gnathostomulida (lõugsuud) hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused) kl soomuslimused ...
KÄSNADE KASUTAMINE MINEVIKUS JA TÄNAPÄEVAL Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredes. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. KASUTAMINE INIMESTE POOLT Ammustel aegadel kasutasid Eurooplased pehmeid käsnu paljudel eesmärkidel, kaasaarvatud pesukäsnade, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava
6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid loomariigist. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja maismaaloomadel. Täis- ja vaegmoone putukatel. 9. Sümbioosi vormid: parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näiteid võimalikult Eesti vetest. 10. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega ja kaelusviburloomadega, põhirühmad, näiteid. 11. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis. 12. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid. 13. Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis. 14
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS
based methods. Biotechniques 39: 853857. 15. Buckler-IV ES, Ippolito A, Holtsford TP (1997) The evolution of ribosomal 7. Lopp A, Reintamm T, Vallmann K, Pa¨ri M, Mikli V, et al. (2007) Molecular DNA: divergent paralogues and phylogenetic implications. Genetics 145: 821 identification, characterization and distribution of freshwater sponges (Porifera: 832. Spongillidae) in Estonia. Fundam Appl Limnol 168: 93103. 16. Duran S, Giribet G, Turon X (2004) Phylogeographical history of the sponge 8. Rasmont R (1961) Une technique de culture des e´ponges d9eau douce en milieu Crambe crambe (Porifera, Poecilosclerida): range expansion and recent invasion of contro^le´. Ann Soc Roy Zool Belg 91: 147156
koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Käsnad (Spongia, ka Porifera) on veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Väiksemate käsnade läbimõõt on mõni mm, suurimatel rohkem kui meeter, enamik on koloonialised vormid. Käsnadel ei ole suuava, nad pumpavad toitaineterikast vett kehasse läbi nende keha välises kihis olevate pooride (joonis 1). Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond.
Alates "ussidest": lameussid, putukad, kalad jne. 11. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): nähtuse esinemine, mis rühmades esineb, näiteid Lülistumine ehk metameeria ehk segmentatsioon. Korduvad elundid reas. Äärmisel juhul tervete moodulite (lülide ehk segmentide) kaupa, nagu ka paljudel taimedel (nt väheharjasussid), esineb alamate usside (paeluss, jõhvuss jne.) rühmas. Loeng: käsnad 12. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega ja viburloomadega, põhirühmad, näiteid Alamriik kõrvalhulkraksed (Parazoa, ka Enantiozoa) Hõimkond käsnad (Porifera, Spongiae), kolme klassiga: Klass lubikäsnad (Calcarea, Calcispongiae) Klass klaaskäsnad (Hexactinellida,Hyalospongiae) Klass päriskäsnad (Demospongiae) Ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid
62. Käsnad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega .-MÕLEMAD ÕIGED 63. Enamik kaasaegseid käsnu kuulub tüüpi a) ascon ; b) leucon ; c) sycon -KÕIK ÕIGED. 64. Pesukäsn kuulub klassi Cl. Demospongia Päriskäsnad,elab kolooniatena meres ja magevees 65. Pesukäsnad on seda hinnalisemad, mida a) rohkem okiseid on neil spongiinskeleti vahel ; b) vähem okiseid on neil spongiinskeleti vahel -ÕIGE 66. Aurelia aurita kuulub a) Ph. Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ; d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE 67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE 68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE
62. Käsnad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega .-MÕLEMAD ÕIGED 63. Enamik kaasaegseid käsnu kuulub tüüpi a) ascon ; b) leucon ; c) sycon -KÕIK ÕIGED. 64. Pesukäsn kuulub klassi Cl. Demospongia Päriskäsnad,elab kolooniatena meres ja magevees 65. Pesukäsnad on seda hinnalisemad, mida a) rohkem okiseid on neil spongiinskeleti vahel ; b) vähem okiseid on neil spongiinskeleti vahel -ÕIGE 66. Aurelia aurita kuulub a) Ph. Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ; d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE 67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE 68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE
) II ERIZOOLOOGIA Riik Ainuraksed (Protozoa) 1. Hõimkond Ainutuumsed (Plasmodroma) 1.1. Klass Viburloomad (Flagellata) 1.2. Klass Juurjalgsed (Rhizopoda) 1.3. Klass Eosloomad (Sporozoa) 2. Hõimkond Ripsmekandjad ehk infusoorid (Ciliophora) 2.1. Klass Ripsloomad (Ciliata) 2.2. Klass Imikloomad (Suctoria) Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa) Alamriik Kõrvalhulkraksed (Parazoa) 1. Hõimkond Käsnad (Spongia e. porifera) 1.1. Klass: Klaaskäsnad (Hexactinellida) 1.2. Klass: Lubikäsnad (Calcarea) 1.3. Klass: Päriskäsnad (Demospongiae) Alamriik Pärishulkraksed (Eumetazoa) 2. Hõimkond Ainuõõssed (Cnidaria) 2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2. Klass: Karikloomad (Scyphozoa) 2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia esmassuused 4
juuakse fekaalidega saastunud vett. Tavaliselt normaalse mao happesuse korral (pH vähem kui 5) tsüstid hävivad. Madala mao happesuse korral jõuavad nad soolde, kus tsüstist väljub vegetatiivne vorm, kes kohanemisperioodil peremeest ei häiri. Peale kohanemisperioodi lõppu aga kleebivad end ensüümide abil soole seinale, lagundades rakkudevahelist ainet ja tekitavad haavandeid. Kujunenud haigus kannab nimetust balantidioos. Loomariik. Hulkraksed loomad. Selgrootud Hõimkond: Käsnad Porifera Neid võib vaadelda kui protistide eri liikidest koosnevaid kolooniaid. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Kolooniad on asümmeetrilised. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud (mineraalainet produtseerivad skleroblastid ja orgaanilist ainet spongiini produtseerivad spongioblastid), toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid
Suu, toiduhaaramiselundid, meeleelundid ja suuremad närvikeskused on koondunud eesotsa. Tsöloom ehk teisene kehaõõs võib lootearengus tekkida kahel viisil (kahes eri evolutsiooniharus): Skisotsööl (tekib mesodermirakkude massi vahele). Enamikul tsöloomiga loomadel, esmassuustel (Protostomia). Enterotsööl (mesoderm koos tsöloomiga kujuneb ürgsoole, entodermi külgmistest soppidest). Omane peamiselt teissuuste (Deuterostomia) klaadile, kel on ka muid iseärasusi. 92. Käsnad ( Porifera ): erinevusi teistest hulkraksetest, ja ühist ainurakse esivanemaga. Asümmeetrilised. Nende kehas on vaid viit tüüpi rakke (selgroogseil on tüüpe kuni paarsada). Koed on olemas, aga rakud nendes omavahel vähe integreeritud; ühe koe rakud võivad muutuda teiseks koeks. Moone vastsest täiskasvanuks on käsnadel vastupidine muile hulkrakseile. Teistel jääb vastse ripsmeline välimine epiteel (ektoderm) pinnale ja sooltoru tekib looma sees. Käsnadel keerab välimine, viburiga
Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. *Paljasseemnetaimed – neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. *Katteseemnetaimed e õistaimed – erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. LOOMADE HÕIMKOND Choanoflagellates (kaelusviburlased) Metazoa(hulkraksed loomad) – porifera(käsnad), placozoa(plaatloomad e naastloomad), Cnidaria (kõrveraksed), Ctenophora(kammloomad), Acoelemorpha(umbelislaadsed). Metazoa: -Protostomia (algsuused): Lophotrochozoa -Kinorhyncha(siilussid) Lophotrochozoa -Entroprocta(kummarloomad) -Priapulida(keraskärssussid) -Platyhelminthes(lameussid) .Ectoprocta(sammalloomad) -Loricifera(rüüloomad)
annaabi.ee 
