Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Stabiliseeriv valik on loodusliku valiku kõige laialdasemalt levinud vorm looduses. Elavateks fossiilideks nimatatakse taime või loomaliiki, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Näiteks hõlmikpuu, latimeeria ja Jaapani hiidkrabi. Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid. Enamik evolutsioonilistest muutustest on toimunud suunava valiku tagajärjel. Näiteks võib tuua putukate levikud
võimalikult väärtuslikke järglaseid saada. 19.2. Milles seisneb looduslik valik? See tähendab, et loodusliku valikuga on tegu parajasti siis, kui populatsioonis mingi geneetilise tunnuse poolest erinevate isendirühmade ellujäävate järglaste arv (isendi kohta) on mittejuhuslikult erinev. 20.3. Iseloomusta suunavat valikut(mis tingimustes, milliste organismide eelispaljundus,milleni viib, näide) Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid. 20.4.Too näiteid 2 näidet loomade kaitse(varje)värvuse kohta
Sellegipoolest on selle kontseptsiooni rakendamine näiteks fossiilide süstematiseerimise puhul ainuvõimalik meetod. Liigi bioloogiline kontseptsioon (biological species concept) defineerib liike kui erinevaid organismide gruppe, populatsioone, kus ristumine toimub ainult nende gruppide siseselt, gruppide vahel esinevad aga ristumisbarjäärid. Termini "populatsioon" kasutamine liigi definitsioonis viitab sellele, et liikide puhul kehtivad populatsioonigeneetikas kirjeldatud seaduspärasused. Geenide edasikandumine järglastele toimub samasse populatsiooni kuuluvate isendite ristumise tulemusena või sama liigi erinevatest populatsioonidest pärit isendite ristumise tulemusena. Geenide ülekannet erinevatesse liikidesse kuuluvate populatsioonidesse üldjuhul ei toimu. Liigi fenotüübiline kontseptsioon lähtub sellest, et organismide morfoloogilised sarnasused peaksid kajastama ka nende geneetilist sarnasust
vähe kromosoome (ainult 4 paari); selgelt eristuvad tunnused (silmade värvus, tiibade kuju ja suurus, tagakeha värv); äädikakärbse geenid on kaardistatud (on teada, mis kromosoomide piirkonnas mingid geenid esinevad); neid on lihtne ja odav pidada; äädikakärbsed paljunevad kiiresti, uus põvkond 3-4 nädalaga; neil on põlvkonnas palju järglasi; äädikakärbes on geno- ja fenotüübiliselt väga läbi uuritud; tänapäeval kasutatakse neid geneetilises arengubioloogias ja populatsioonigeneetikas. Morgan ristas halle pikatiivalisi mustade lühitiivalistega. Kõik tulid hakkid pikatiivalised. Kehtis Mendeli I seadus. Kui ristas halle pikatiivalisi omavahel, siis oodatud lahknemist ei toimunud. Kromosoomiteooria põhiseisukohad: 1. geenid paiknevad kromosoomides 2. geenide arv on alati suurem kui kromosoomide arv 3. ühes kromosoomis on palju geene, mis asuvad lineaarses järjestuses 4. ühes kromosoomis päranduvad geenid koos ehk aheldunult 5
8000 (21%). 44. Mis on SNP-d, nende tüübid ja tähtsus? Detailsed kirjeldused. Single Nucleotide Ploymorphysm – 1 1400 nukleotiidist on erinev indiviididel. Asukoha järgi on mittekodeerivas regioonis, kodeerivas regioonis: sünonüümsed ehk vaikivad, mittesünonüümsed: missense ja nonsense. SNP- d esinevad keskmisel iga 100-300 nukleotiidi järel. Ei ole organismile kahjulikud, kuna ei põhjusta aminohapete mutatsioone. Kasutatakse biomarkeritena.geneetilises kaardistamises, populatsioonigeneetikas. Praeguseks teada 9 miljonit erinevat SNP-d. 45. Mis ORF ja kuidas seda kindlaks määrata saab? Open Reading Frame jaotab nukleotiidid triplettideks, algab ATG alguskoodoniga alati, 5’ otsast 3’ otsani. Saab määrata nende piirkondade järgi, mis sarnanevad juba teadaolevate lookustega või DNA järjestuse omaduste põhjal geenide tuvastamisega (nt bakteritega see lihtne, kuna neil puuduvad intronid) splice signaalidega, nt keskmistel ja algus eksonitel v intronitel puuduvad
populatsioon. See on ideaalse populatsiooni mudel. kus erinevate genotüüpidega isendite ristumine on täiesti juhuslik ning võrdvõimalik. Koduloomade populatsioonides ei esine kunagi täielikku panmiksist. Siiski on selline ideaalse populatsiooni mudel nagu nulltasapinnaks, millega võrreldakse erinevate evolutsioonitegurite toimet ja mis aitab mõista populatsioonides toimuvaid geneetilisi protsesse. 2. SÜNDMUSE TOIMUMISE TÕENÄOSUS Sageli käsitletakse populatsioonigeneetikas selliseid mõisteid nagu tõenäosus ja juhuslikkus. Juhhuslik on eri alleelipaaride lahknemissuund gameetidesse meioosi tagajärjel, juhuslikku iseloomu kannab eri alleelide paaristumine viljastumisel jne. Sündmusi, mis antud tingimustes ei ole ettemääratud, nimetatakse juhuslikeks ehk stohhastilisteks sündmusteks. Kui N arvul isenditel esineb juhuslik sündmus k
Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71. Heteroos- heterosügootsuse suurenemisega kaasnev stimuleeriv toime mitmele tunnusele. Omane esimesele hübriidsele põlvkonnale(F1); ilmneb järgmistes põlvkondades, a nõrgeneb järjest. Efekt ilmneb taimedel, loomadel, liikide, sortide(tõugude) ja liinide vahelises ristamises, kuid mitte kõigis suvalistes kombinatsioonides. Praktikas saame rääkida siis kui saadud hübriid
Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71. Heteroos- heterosügootsuse suurenemisega kaasnev stimuleeriv toime mitmele tunnusele. Omane esimesele hübriidsele põlvkonnale(F1); ilmneb järgmistes põlvkondades, a nõrgeneb järjest. Efekt ilmneb taimedel, loomadel, liikide, sortide(tõugude) ja liinide vahelises ristamises, kuid mitte kõigis suvalistes kombinatsioonides. Praktikas saame rääkida siis kui saadud hübriid ületab
põlvkonda? Mis põhjustab LD muutuse? Peale viit põlvkonda LD läheb 2 korda väiksemaks. LD muutust põhjustab rekombinatsiooni kiirus. 6) Kuidas rekombinatsiooni kiirus on kromosoomidel jaotunud (ühtalset/mitteühtlaselt)? Miks täheldame haplotüübiblokke 1K alsupaari (1000 aluspaari) tasemel ? Rekombinatsiooni kiirus kromosoomidel on jaotunud mitteühtlaselt. Nädal 7. Populatsiooni(de) demograafilise ajaloo rekonstrueerimine 1. Võrdle populatsioonigeneetikas populatsioonide demograafilise ajaloo rekonstrueerimisel kasutatavaid geneetilise struktuuri kirjeldamise ja analüütilisi meetodeid üldiselt. Struktuuri kirjeldavad meetodid ei hinda spetsiifiliselt mingit populatsioonigeneetika mudeli parameetrit. Need tulemused ei ole formaalsed hinnangud nt kahe populatsiooni segunemise proportsioonidele. Samas võivad nad tihtipeale anda täpselt õige tulemuse.
Äädikakärbes on hea geneetiliste uuringute mudelobjekt, sest: suhteliselt vähe kromosoome (4paari), kärbestel on selgelt eristuvad fenotüübilised tunnused (tagakeha värvus, tiibade asend ja kuju, silmade värvus), paljuneb kiiresti ja annab suhteliselt arvuka järglaskonna, äädikakärbse geenid on kaardistatud, odav üleval pidada ja loomakaitsjad kärbeste heaolulie erilist tähelepanu ei pööra. Siiani oluline objekt arengubioloogias ja populatsioonigeneetikas. Morgan alustas oma uurimistööd klassikalise dihübriidse ristamisega. Halle pikatiivalisi ja msti lühitiivalisi kärbseid ristas. F1 põlvkonnas kõik hallid ja pikatiivalised ja F2 põlvkonnas tuli tõrge: jaotumine kaheks: hallid pikatiivalised 3osa ja mustad lühitiivalised 1 osa (Mendeli kolmas seadus ei kehtinud). Valis ka teisi tunnuspaare ja osade puhul tuli mendeli kolmas seadus toimis ja osade puhul ei kehtinud. Loodi kromosoomide teooria:
hakkab soosima just seda haplotüüpi koos lähedal asuvate aheldunud lookustega, mistõttu see üsna kiiresti fikseerub. Teiste haplotüüpidega seotud varieeruvus antud lookuses läheb seetõttu populatsioonist kaduma. Aja möödudes lisandub juba fikseerunud haplotüüpidele uusi mutatsioone ja varieeruvus tõuseb. Nädal 7. Populatsiooni(de) demograafilise ajaloo rekonstrueerimine 1. Võrdle populatsioonigeneetikas populatsioonide demograafilise ajaloo rekonstrueerimisel kasutatavaid geneetilise struktuuri kirjeldamise ja analüütilisi meetodeid üldiselt. 2. Kirjelda kuidas saab simulatsioone kasutades hinnata empiirilise populatsiooni sisese geneetilise varieeruvuse (π – keskmine paariviisiline erinevus) hinnangu usalduspiire. 3. Mida saab välja lugeda populatsiooni sisese paariviisiliste erinevuste jaotusest JÜRI 4
genotüübi- ja keskkonnadispersiooni suhte määramine on polümeersete tunnuste populatsioonigeneetika üks põhieesmärke. Dispersioonikomponentide hindamine on eriti oluline valikuedu prognoosimisel ja tunnuste päritavuse hindamisel. Populatsioon püsib geneetilises tasakaalus seni, kuni talle ei toimi geeni- või genotüübisagedusi muutvad faktorid. Nende populatsiooni geneetilise dünaamika faktorite (dünaamikategurite) uurimine moodustab populatsioonigeneetikas ühe olulisema lõigu. Põhimõtteliselt võib populatsiooni geneetilise dünaamika faktorid jagada järgmiselt: 1) geeni- ja genotüübisagedust muutvad faktorid, 2) genotüübisagedust muutvad faktorid. Geeni- ja genotüübisageduste pidev muutumine moodustabki populatsiooni geneetilise dünaamika Olemuse . 6. Aretusõpetuse majanduslik põhjendus Majandusliku väärtuse määrab tunnuse realiseerumine lõpp-produktina.
haploidsus (haploidy) -- indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu (arvsümbol n). Diploidsete organismide (valdava enamiku loomade ja paljude taimede) puhul on monoploidsus sama, mis haploidsus. haploid - haploidne [olukord, kus rakutuumas sisaldub ainult üks kromosoomikomplekt, st pool täiskomplektist; esineb sugurakkudes] 62.Populatsioonigeneetika olemus Populatsioon geneetilises mõttes tähendab isendite kogumit. Populatsioonigeneetikas tuleb tihti kokku puutuda mõistetega tõenäosus ja juhuslikkus. Populatsioonigeneetika uurib alleelide sagedust populatsioonides. Kaasaegne populatsioonigeneetika on välja kujunenud Francis Galtoni ja Nilsson-Ehle poolt loodud biomeetrikast, mis käsitleb multifaktoriaalset päritavust. Samuti lähtub ta seaduspärasustest, mis leiti Mendeli seaduste rakendamisel populatsioonidele. Populatsioonigeneetika uurimisobjektiks on mikroevolutsioon. See leiab aset
annaabi.ee 
