Ameerika popkunst ja kuulsamad kunstnikud Kunstiajaloo uurimustöö Juhendaja: Aimar Rolf Autor: Kadri Ilves 12.klass Avinurme Gümnaasium 2010 Sisukord: lk.1 tiiteleleht lk.35-38Tom Wesselmann lk2.sisukord lk.39Skulptuur popkunstis lk3.Mis on popkunst? lk.40-43Claes Oldenburg lk4.Richard Hamiltoni maal lk44.Kokkuvõte lk5-6Popkunsti tunnused lk7.Popkunsti eelkäijad lk8-13Jasper Johns lk.14-18Robert Rauschenberg lk.19-22Larry Rivers lk.23Kuulsad USA popkunstnikud lk.24-26Roy Lichtenstein lk.27-30Andy Warhol lk.31-34James Rosenquist Mis on popkunst? ,,Pop" sõnas ,,popkunst" tähendab ,,populaarset", kuid ka
poptähed ja kuulsad filminäitlejad, ent ka "keskmise inimese" iidolid . Üldiselt tehti õlimaale, mis olid hiiglaslikes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Teatud motiivid kisti nende tavapärasest keskkonnast välja ja tõsteti mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Suunatud tavainimese poole. Antiindividualism. Midagi ei soovitud idealiseerida, vaid pigem populariseerida. Popkultuur oli teravalt sõjavastane. Skulptuur popkunstis Skulptuur on teistest kujutava kunsti liikidest keskkondlikum - iga skulpturaalne objekt loob enda ümber mõjuvälja. Uus suund skulptuuris võttis traditsiooniliste kallite ja õilsate skulptuurimaterjalide asemel tarvitusele odavad ja tavalised materjalid (paberimassi, papi, kotiriide, plastmassi - materjalid, mis ümbritsevad meid igapäevases elus). Tuntud skulptorid: Marisol (Maria Sol Escobar), George Segal, Claes Oldenburg.
Inglise popkunsti algus Hamiltoni kollaaz ja Peter Blake'i teos "Palkonil" tähistavadki inglise popkunsti algust. ("Palkonil") Inglise popkunsti algus ("Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?") Inglise popkunst Ühiskonnakriitilise taotluse puudus. Uude elukeskkonda suhtumine oli positiivne. Noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud kommertskultuurist Väljend "pop" tähendas Inglismaal popkunstis sellist näitusel esitatud kunsti, mis kasutas massikunstist või standardsest visuaalsest keskkonnast üle võetud üldtuntud kujundeid. Ronald B. Kitay ja Richard Smith Kitay Ebamääraselt ähvardava või ängistava süzeega maalide koloriidiga mõjutas ta 1960. aastate värvimaitset - üks nn. popilike värvide loojatest. Smith Ühendas abstraktsionismi põhimõtteid kaubapakendite motiividega. Ka tema taotles värvide tehislikkust, väljakutsuvust, toorust ja jõulisust. Video
Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juureldud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Kuid on ka teisi teooriaid Mona Lisa kohta. Mõned usuvad, et Mona Lisa maalis Leonardo da Vinci enda järgi, enda portreena, ainult muutis end pildil naiseks. Samuti on neid, kes usuvad, et Leonardo on maalinud oma ema Mona Lisaks. Väline analüüs: Avangardismis ja popkunstis on "Mona Lisa" muutunud ikooniks, mida oma teostes on kasutanud Marcel Duchamp, Salvador Dalí,Fernand Léger, Andy Warhol ja paljud teised kunstnikud. Mitmed dadaistid ja sürrealistid on teinud sellest maalist jäljendeid ja karikatuure. 1954. aastal maalis Salvador Dali, kuulus oma sürreaalsete tööde poolest, end Mona Lisana. 1963. aastal USA-s pilti külastanud Andy Warhol maalis mitu Mona Lisa serigraafilist
ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Skulptuuri esindab popkunstis George Segal, tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemed on ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega. popkunstnike looming põhines eelkõige kujundivalikud. Nad suutsid näidata, et ka ülikulunud motiiv võib mõjuda ülimalt värskelt ja jõuliselt, kui muuta tema konteksti. Neodada - üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950. aastate lõpus - 1960
tuumavarjend. Mitmed USA pered ehitasid endale keldritesse tuumavarjendid, kuhu halvimaks juhuks oli varutud kuivtoitu ja vett. Erafirma US Bomb Shelter Corp tuumapommi varjendit propageerival plakatil seisis kiri: ,,Nad võivad ellu jääda. Kaitse oma perekonda." Ekspressionismi lainetuse järel hakkas kunstis domineerima popkunst, mille üks loojatest oli Andy Warhol. Kui ennem ülistati kunsti linnana Pariisi, siis nüüd sai selleks New York. Popkunstis ironiseeriti üsna teravalt keskklassi üle, kuid samas mõisteti seda kunsti suunda, kui agressiivse reklaami, koomiksite ja tarbegraafika ülistusena. Üks kuulsaim teos popkunsti ajal on ,,Campbelli supp", mille autoriks on Andy Warhol. 1950. aastail hakkas plahvatuslikult tõusma televiisorite arv, 1960. aastatel nägid inimesed esmakordselt värvilist pilti ja televisioon muutus mandritevaheliseks, mis sai teoks tänu satelliitsidemele
massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks, erutavaks ja oluliseks pidasid kindlasti
mängus mida temale seda kunstiteose kunstnik praegu pakkus. -4- 1.3 Põhijooned Popkunst on tihedalt läbi põimunud ärireklaami kunstiga, mida saanud Ameerika elustiili lahutamatuks osaks. Reklaam on kirkalt ja usinalt edendab kauba standardi. Nagu reklaamis, peamised teemad popkunstis olid autod, külmikud, tolmuimejad, föönid, hot- dog`id, jäätised, koogid, mannekeenid ja n.e. Reklaami programmite leiutajad suudavad segada ja liituda õiges kombinatsioonis pesuvahendid ja tuntud meistriteoseid, hambapastad ja klassikalist muusikat. Ja samamoodi pop art toimib. Popkunsti eristusmärk on väljakutse ja ükskõiksuste kombinatsioon. Popkunsti põhijooned: säravad ja sillerdavad värvid, meeldejäävad vormid, plastikut kasutamine, korduvad elemendid.
magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, „Fordi“ embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega „Pop“. Hamiltoni kollaž ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE’i teos „Balkonil“, kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise „uue figuratiivsuse“ algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitšiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks, erutavaks ja oluliseks pidasid kindlasti
ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks, erutavaks ja oluliseks pidasid kindlasti.
ajal massikaubaks muutunud objektid (tv, magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks, erutavaks ja oluliseks pidasid kindlasti
Teoseid: ,,Elevant Celebes" (1921), ,,Naine, vanamees ja lill" (1923), ,,Millest inimene ei peaks midagi teadma" (1923). KONTSEPTUALISM (ideekunst) Kontseptualism on 1965. aastal New Yorgis tekkinud kunstivool. Edward Kienholzi arvates on see maali kadumine kontseptsiooni nimel. Kontseptsiooni saab määratleda ,,kunsti taandumisena puhasteks ideedeks, millesse ei sekku enam mitte mingi ,,kunstiline" stiil" (Robert Atkins). Popkunstis, eriti minimalismis ja postminimalismis olid kunstniku kavatsus ja selle meeleline teostus üha enam eraldunud ning kunstniku kui teostaja roll vähenenud, mõnel juhul täiesti kadunud. Siit jõutakse teose tegemisest loobumiseni ja ainult teostusideega esinemiseni. Parimaks allikaks kontseptualismile on Marcel Duchamp'i loomingu tõlgendamine. Mõjukaim kontseptualist JOSEPH KOSUTH jagab kunstiajaloo Duchamp'i eelseks ja
magnetofon, tolmuimeja, singikonserv, ,,Fordi" embleem jne.) ning ilutseb atleetliku kehaehitusega mees, käes hiiglaslik pulgakomm, millel suurte tähtedega ,,Pop". Hamiltoni kollaz ja 1957. aastal valminud PETER BLAKE'i teos ,,Balkonil", kus naivistlikule maalile on lisatud või motiivina kasutatud kommertstrükiseid ja banaalseid fotosid, tähistavad inglise popkunsti ehk inglise ,,uue figuratiivsuse" algust. Inglise popkunstis polnud vähemalt esialgu olulist ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli pigem positiivne. Londoni Kaasaegse Kunsti Instituuti koondunud noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud massikunstist ja kogu nn. kommertskultuurist, mis peamiselt USA-st lähtus, ning ei nõustunud selle ainult kitsiks nimetamisega. Oleks vist liialdus ütelda, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks, erutavaks ja oluliseks pidasid kindlasti
Louis Jacques Monde Daguerre, kes töötas elukutselise maalrina ühes Pariisi teatris. Sarnaselt paljude teiste kunstnikega kasutas ta mitmeid optilisi võtteid, et luua elutruid kujutisi. Tema huvi camera obscura abil reaalsust kopeerida viis ta 1829. aastal kokku Niépce'iga. Kui Niépce'i peamiseks tegevusalaks jäi joonistatud piltide paljundamine, siis Daguerre'i eesmärgiks sai säriaja lühendamine, et jäädvustada kujutisi kogu ümbritsevast maailmast. 2. Foto Popkunstis ja Kontseptualismis Pärast teist maailmasõda fokusserus fotograafia kunstimeediumina teatavasti taas täiesti uutel põhimõtetel esmalt popkunstis odava ja seeriaviisiliselt toodetava meediumina, et rõhutada ikoonilise maailma standardiseerumist; kontseptualismi fotokasutuses rõhuti aga sellele, et kunstiteos kui objekt pole mitte ainult materiaalne vaid ka mentaalne ja kontseptuaalseid struktuure sisaldav . Kontseptuaalne fotograafia on tüüp fotograafiat, mis illustreerib ideed
See kunstivool on hüperrealism ehk fotorealism. 2. Millised tehnilised vahendid võtsid selle vooli kunstnikud abiks oma teoste loomisel? Kuidas mõjus see nende teoste üldilmele? Hüperrealism võttis kasutusele fotost lähtumise, mis võimaldas austada kõike ühtlasemalt ja suurema täpsusega. Lisasid uusi võtteid- värvi pr auerograagiga. 3. Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Kuidas neid kujundas näiteks Richard Estes? Motiivid on nagu popkunstis läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi on jahe, kuid mõnel juhul on tajutav kunstnike vaimistus tehnilisest täiuslikkusest ja külluslikust 4. Millistel ameeria hüperrealistidel ja milliste teemade puhul näeme ühiskonnakriitilist hoiakut? Ühiskonna kriitilisust võib näha John Salti puhul autokalmistutega ja Don Eddy töödes Florida rannaelu piltidega. 5. Mis iselioomstab hüperrealistlikku skulptuuri? Hüperrealism skulptuuris tähendab mulaazide tegemist G
pulgakommiga asetatud on...kui ma midagi vaatan, siis meeldib mulle see et, seal pildi peal poleks midagi kujutatud, mis võiks mu tuju rikkuda. Isegi siis kui see kollaaz on loodud massikaubaks, ei tähenda et see mulle meeldima peaks. Saan aru võib-olla sel ajal olid sellised kollaazid hästi meeldivad ja ilusad, kuid mina läheks sellisest kollaazist tänava peal suure kaarega ringi. 3) Kuidas suhtusid noored Inglise popkunstnikud kommertskultuuri ja USA elulaadi? Inglise popkunstis polnud ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Pigem vastupidi, suhtumine uude ja rijastuvasse elukeskkonda oli positiivne. Noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud koku niinimetatud kommertskultuurist,mis lähtus peamiselt USA-st, ning ei nõustunud selle nimetamisega ainult kitsiks. Liialdus on väita, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks ja oluliseks pidasid kindlasti. Trostlikult, lausa väljakutsuvalt tunnustasid nad
19) INGLISE KUNST. POPKUNSTI TEKKIMINE Inglismaal levis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism hoopis vähem kui USA-s või Mandri- Euroopas. Pärast sõda viljelesid paljud kunstnikud ekspressiivse kallakuga realismi. Looming on abstraktne, kuid tihti on selles aimatavad orgaanilise looduse vormid. 1950.aastate lõpul oli inglise kunsti ilme üldiselt traditsioonilisem kui mujal Läänemaailmas. Seda tajusid puudujäägina ja püüdsid ületada mõned noored kunstnikud näitustel. Inglise popkunstis polnud ühiskonnakriitilust taotlust ja tähendust. Pigev vastupidi, suhtumine uude ja rikastuvasse elukeskkonda oli positiivne. Noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud kogu nn. kommertskultuurist, mis lähtus peamiselt USA-st, ning ei nõustunud selle nimetamisega ainult kitsiks. Liialdus on väita , et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks ja oluliseks pidasid kindlasti. Trotslikult, lausa väljakutsuvalt tunnustasid
annaabi.ee 
