elemendid *umbsool on peensoole suubumiskohast allapoole jääv u 7 cm pikkune jämesoole algusosa, millest algab ussripik läbimõõduga 0,5-1 cm, varieeruva pikkusega 3-20 cm(keskmiselt 8 cm) *käärsool jaguneb nelja ossa: ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool ja sigmakäärsool. Käärsoole iseloomulikeks tunnusteks on lihaspaelad, kopad, poolkuukurrud ja rasvripikud. Käärsoole pikilihaskiht moodustab 3 lihaspaela, mille toonuse tõttu moodustuvad väljasopistused käärsoolekopad. Koppade vahel paiknevad soole ringlihaste toonusest tingitud sissepoole suunduvad poolkuukurrud. Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised. *pärasool 10-20 cm pikkune seedekanali lõpposa, mis kulgeb väikevaagnas ristluu ja
imendumine lümfi ja verre Maks, asend, väliskuju, maksasagariku ehitus, maksa seondumine Ülenev käärsool, ristikäärsool, seedekanaliga alanev käärsool, kõverkäärsool, pärasool, umbsool ja ussripik Kopad, lihaspaelad,rasvripikud, poolkuukurrud Sapipõis, asend, ehitus, seondumine Bakteriaalne lagundamine ja seedekanaliga intensiivne vee tagasi imendumine Kõhunääre Parema roidekaare all, maksa neli sagarat toodavad sappi. Sapp liigub sapipõide ja ühisapijuha kaudu 12sõrmikusse. Kõhukelme, seinmine, sisusmine, Ühismaksajuha, maks,
hatud. Hattude pinnal toimubki seedimine ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased, nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Jaguneb: kaksteissõrmik, tühi- ja niudesool. 82. Jämesoole osad, elemendid ja ülesanded Ehituslikud elemendid on: jämesoole lihaspaelad, mille moodustab käärsoole pikilihaskiht(3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide seedeprotsessid jõuavad lõpule. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket, mis omakorda tekitab lainelist kontraktsiooni. Jaguneb: umb-, käär- ja pärasooleks. 83. Kõhukelme Seedekanalit, siseelundeid ja kõhuõõne siseseinu kattev serooskest. Seinmine
Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased. Nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Peensool koosneb mitmest osast: kaksteistsõrmiksool, tühisool ja niudesool Jämesoole ehituslikud elemendid on: jämesoole pikilihaspaelad (3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. Jämesool jaguneb umb-, käär-, pärasooleks. omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt < 1mm). Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71
Kõhunääre on piklik nääre ja asetseb mao taga.Kõhunäärmes toodetakse kõiki seedimiseks vajalikke ensüüme. 81,82. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: (Joonis 80) Peensoole ehituslikud elemendid on hatud limaskesta väljasopistused ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge.
Kõhunääre on piklik nääre ja asetseb mao taga.Kõhunäärmes toodetakse kõiki seedimiseks vajalikke ensüüme. 81,82. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: (Joonis 80) Peensoole ehituslikud elemendid on hatud – limaskesta väljasopistused – ning kurrud, mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine. Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. 83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs) Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge.
Seondumine seedekanaliga: 61. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased. Nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Jämesoole ehituslikud elemendid on: jämesoole pikilihaspaelad (3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. 62. Loetle hingamisteed: (Joonis 12) ninaõõs neel hingetoru ehk trahhea kopsutoru ehk peabronh bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 63
C.Pärasool (rectum) Jämesoole seina ehitus: A.Limaskest: Limaskestal tavalised kihid (vt.!), iseloomulikud: soolenäärmed on peamiselt limanäärmed, soolehatte ei ole, ussripikus koondlümfifolliikulid – nn. soolemandel (tonsilla intestinalis) B. Lihaskest: Ringkiht ühtlaselt paigutunud, pikikiht koondunud kolmeks paelaks (taenia) – jooksevad kokku ussripiku alguskohta, pärasoolel pole näha. Lihaskest tekitab poolkuukurrud (plicae semilunares) – ulatus ca 1/3 ümbermõõtu (ei ole pärasooles), ja nende vahele jäävad kopad (haustra). c. Jämesoole väliskest: Umbsool (ja ussripik), ristikäärsool ja (tavaliselt) sigmakäärsool on intraperitoneaalsed; ülenev- ja alanev käärsool – mesoperitoneaalsed; pärasool suuremalt osalt ekstraperitoneaalne. Umbsoole ja käärsoole pinnal, paelte kõrval on peritoneumiga ümbritsetud rasvripikud (appendices epiploicae) – väga iseloomulikud jämesoolele!
- kehast on eespool magu ja tagapool aort, arteria et vena mesenterica S-kujuliselt kõverdunud superior, arteria et vena lienalis ja vasak neer Fossa iliaca sinistras - saba ulatub põrna väratini Seina ehitus + limaskesta iseärasused - retroperitoneaalselt - Poolkuukurrud plicae semilunares Funktsioon - Soolenäärmed glandulae intestinales -> rohkesti lima - eksokriinne osa produtseerivaid karikrakke - Üksiklümfifolliikulid kõikjal - columna anales + sinus anales
suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet
suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge Rasvik- kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, vahel rohkesti rasvkudet
ülesanded: Peensooles eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. 83) Jämesool: osad: umb-, käär- ja pärasool iseloomulikud ehituslikud elemendid: Käärsoole pikilihaskiht moodustab kolm lihaspaela, mille toonuse tõttu moodustuvad väljasopistused – käärsoolekopad. Nende vahel paiknevad poolkuukurrud. Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde. ülesanded: lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine 84) Kõhukelme (seinmine sisustamine, kõhukelmeõõs) Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele
hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub seedimine ja toitainete imendumine verre ja lümfi. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre. JÄMESOOL: jämesoole sisepinnal asetsevad kapad poolkuukurrud, mis lükkavad soole sisu edasi. Jämesool jaguneb umb, käär ja pärasooleks. Ileotsekaalklapid takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine. 43 76) Loetle hingamisteed?
Hattude pinnal toimub seedimine ja toitainete imendumine verre ja lümfi. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles 42 eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre. JÄMESOOL: jämesoole sisepinnal asetsevad kapad – poolkuukurrud, mis lükkavad soole sisu edasi. Jämesool jaguneb umb, käär ja pärasooleks. Ileotsekaalklapid takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine. 43 76) Loetle hingamisteed?
hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. Hattude pinnal toimub seedimine ja toitainete imendumine verre ja lümfi. Soole sisu lükatakse edasi jämesoolde. Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühi ja niudesooleks. Peensooles eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre. JÄMESOOL: jämesoole sisepinnal asetsevad kapad poolkuukurrud, mis lükkavad soole sisu edasi. Jämesool jaguneb umb, käär ja pärasooleks. Ileotsekaalklapid takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine. 43 76) Loetle hingamisteed?
annaabi.ee 
