Samuti kasutatakse neid valgusallikatena, ent oma varajase arengufaasi tõttu kiirgavad nad tavaliselt vähem valgust pindühiku kohta kui mitteorgaanilised LED valgustid. OLED ekraanil puudub taustvalgustus ning seetõttu suudab kuvada palju sügavamaid musti värve ning võib olla ka palju õhem ja kergem kui hetkel turul olevad LCD ekraanid. Sarnaselt võivad OLED ekraanid hämarates ruumides saavutada kõrgema kontrastsuse kui tavapärased LCD ekraanid. Pooljuhtmälud. Pooljuhtmälud on kiired mälud, mis on realiseeritud transistoride baasil. Pooljuhtmälusid on kahte sorti: staatilised ja dünaamilised. Pooljuhtmälu on see, mida kasutatakse arvuti operatiivmäluna (RAM, protsessori registrid, cache...). Pooljuhtmälud on palju kiiremad kui magnetilised/optilised mälud, aga nad on ka tunduvalt kallimad. Staatilised pooljuhtmälud on põhimõtteliselt trigerid ja need on kõige kiiremad mälud ja ka kõige kallimad (kasutatakse protsessori registrites ja puhvrites).
9.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad[2] 10. Konveier protsessoris ja mälus[2] 11. Suvapöördusmälud[2] 12. Adresseerimise viisid[2] 13. Kuvarid[2] 14. Andmeedastuse juhtimine(bus arbitation): süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid[2] 15. Multipleksor, demultipleksor[2] 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2] 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] 18. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne[2] 19. Pooljuhtmälud[2] 20. Mälude klassifikatsioon[2] 21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid[1] 24. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) [1] 25. Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] 26. Võrdlusskeem[1] 27. Analoog ja digitaal info. Helikaart[1] 28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31
- . , . värviprinterid - (yan), - (Magenta) (Yellow). , , - . (Black), CMY CMYK Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , . - - . - . . , . , .. . , , , , . Koodimuundur. Koodimuundur. (Code converters) - , . . Pooljuhtmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) - - Static Random Access Memory . . , . , , , . Dünaamiline pooljuht suvapöördusmälu (Dynamic RAM) DRAM - - Dinamic Random Access Memory- . : Fast Page Mode DRAM , 1 ; Extended Data Output DRAM- , . , ; Synchronous DRAM - , ; Rambus DRAM- , , , . Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu
realiseeritava masinkoodi vahel. Keerukas käsusüsteem realiseeriti mikroprogrammide abil, mis moodustasid kihi käsusüsteemi käskude ja otseselt riistvaras teostatavate tegevuste vahel. XVI. Suvapöördusmälud /190-213/ Suvapöördusmälud on mälud, kus mälu poole pöördumine ja sealt mingi info saamine võtab alati ühepalju aega, olenemata sellest, kus info mälus asub. Suvapöördusmälud jagunevad pooljuht ja magnetmäludeks. Pooljuhtmälud säilitavateks ja mittesäilitavateks (toite kadumisel data kaob): Säilitavad: ROM kiire, programmeeritakse mikroskeemide tootja juures valmistamise käigus, kasutaja muuta ei saa, lugemiseks PROM ühe korra programmeeritav dioodide läbipõletamine EPROM korduvalt programeeritav, ujupaisuga transistor, kustutamine UV-valgusega EEPROM ujupaisu laeng määratakse elektriliselt, kustutatakse info elektriväljaga
3. Kuvarid.....................................................................................................................................18 13. PILET.........................................................................................................................................18 1. Loendurid................................................................................................................................. 18 2. Pooljuhtmälud.......................................................................................................................... 18 3. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne, asünkroonne jne.......................................................18 14. PILET.........................................................................................................................................18 1. Summaatorid: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. ..............................................
........................................................................................................ 21 3. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestustega ja ilma, prioriteedid......................22 XIII.......................................................................................................................................... 24 1. Trigerid. VT I piletit.......................................................................................................... 24 2. Pooljuhtmälud................................................................................................................. 24 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine. VT VI piletit.............................................................24 XIV.......................................................................................................................................... 24 1. Dekooder. VT III piletit.......................................................................................
..................... 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (183-186) ..................................................................... 12 8. Arvuti mälu hierarhia (188-189) ........................................................................................... 15 9. Arvuti mälude klassifikatsioon (190-191) ............................................................................ 16 10. Pooljuhtmälud (191-197) ...................................................................................................... 17 11. Suvapöördusmälud (191-201) ............................................................................................... 18 12. Magnetmäluseadmed (208-213)............................................................................................ 19 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 14
täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks
Andmed säilivad kuni eksisteerib pidev toide. b) Dünaamiline RAM (DRAM) koosneb mälumaatriksist, mille küljes rea ja veeru aadresside puhvrid, seega mäluaadress edastatakse tegelikkuses kahe osana. Andmed tuleb u 2ms jooksul refreshida, vastasel juhul imbub transistoritest laeng välja ja andmed hävivad. 2) Säilivad säilitavad neisse kantud info ka vooluringist väljalülitatuna. Väga levinud nö eelprogrammeeritud säilivad pooljuhtmälud nagu ROMid, mille sisu muutmisega pole kiibi eluea jooksul arvestatud. a) ROM (Read-Only Memory) kasutatakse sellise info talletamiseks, mida edaspidi tarvis muuta pole. ROM mälusse kirjutatakse info juba kiibi tootmise käigus selleks mõeldud spetsiaalsete seadmete abil. ROMil puuduvad andmesisendid: tal on n aadressisisendit, millele vastab 2n mälu rida, mis aadressisisendi järgi väljastatakse m-bitisesse väljundisse.
valmistamise tehnoloogia järgi omakorda magnetmäludeks ja pooljuhtmäludeks. Magnetilised RAM-i mälud on oma tähtsuse kaotanud, kuid kunagi kasutati just ferriitrõngastest koostatud kuupe arvuti põhimäludena. Pooljuht RAM-i mälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeeme valmistamise tehnoloogiat. RAM-i pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks ja säilivateks. Mittesäilivatest mäludest kaob info, kui toide on välja lülitatud, kuid säilivates mäludes toite väljalülitamine infot ei kustuta. Mittesäilivad jagunevad Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu (SRAM) ja Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu (DRAM). Pilet 2 1. Loendurid. 2. Adresseerimise viisid. 3. LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Loendurid
polegi. Tekib nn ,,mull". Viivitusega siire seisneb selles, et kuna uue käsu aadressi arvutamine toimub OE ajal, täidetakse järgnev käsk täielikult enne kui siirdekäsu aadressile minnakse, kaotatakse ainult 1 takt. Andmete sõltuvuse korral tekib samuti ,,mull". Probleemi lahendab andmete otsene edastus. SUVAPÖÖRDUSMÄLUD Random access memory (RAM) suvapöördusmälu (iga sõna poole pöördumine nõuab samapalju aega sõltumata tema asukohast mälus). Põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Sõltuvad toitepingest ja jagunevad kahte liiki: staatilised koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka
1960ndatel. Elektroonika oli lampelektroonika 1910-1960 Transistorelektroonika1960 kuni tänaseni, kuid 1960 1970 diskreetsed transistorid 1970 kuni tänaseni integraallülitused, mikroskeemid (IC)(1970l oli 10 transi, kuid 2000 10 miljonit transistori) 1 Mälude areng aitas tugevalt kaasa arvutite väikseks tegemise arengule. 1970ndatel leiutati pooljuhtmälud, mis olidki väikesed. Sealtmaalt hakkaski mikroprotsessorite aeg. Enne pooljuhtmälu kasutati mäluna ferriitmälusid. 1.2. Mis on elektronlamp Elektroonika algas elektronlambi leiutamisega, esimesed olid diood ja triood. Elektronlamp on klaaskolb, milles vaakum, plekist anood, ja traadist katood, kui katoodi kuumutada, elektronid lahkuvad katoodilt, kui anoodile anda positiivne laeng liiguvad elektronid sellele ja tekibki vool. Küttepinge oli 6,3V ja 50Hz
Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12
kuid tänu käskude täitmise paralleelsusele täidetakse neid keskmiselt ajaühikus rohkem. Samuti on siin kogu protsessor pidevalt koormatud. Analoogiline on konveieri töö tootmises. Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 12.Süvapöördusmälud. Random access memory –suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks
Korraga saab olla 1 plokk 1 jne. Assotsiatiivne: ei ole segmente, aga on plokid. Otsitakse sõna tema ühe osa järgi. Plokid ei ole järjestatud. Aadressis on ploki ja sõna aadress. Kogumassotsiatiivne: hulk paralleelselt töötavaid otsevastavusega vahemälusid. Võib olla mitu 0-plokki. Otsimine assotsitatiivsel põhimõttel. Plokkide asendamise strateegiad: Kõige vähem kasutatud (recently), kõige harvem kasutatud, kõige kauem vahemälus olnud, juhuslik, järjestikune uuendamine Pooljuhtmälud Pooljuht RAM-i mälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. Jagunevad säilivateks ja mittesäilivateks. Mittesäilivad: 1. Staatiline SRAM Info on salvestatud pos. tagasiside kaudu trigeris. Kiire mälu, sisaldab suhteliselt palju transistori 4-6 biti kohta. Ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. 2. Dünaamiline DRAM PC põhimälu. 1 biti kohta 1 transistor. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris
Suvapöördusmälud (RAM) on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab sama ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus. Jadapöördusmäludes(SAM) sõltub sõna poole pöördumise aeg selle asukohast mälus. RAM jaguneb valmistamise tehnoloogia järgi omakorda pooljuhtmäludeks ja magnetmäludeks. Magneetilised RAM-i mälud on oma tähtsuse kaotanud, kuid kunagi kasutati just ferriitrõngastest koostatud kuupe arvuti põhimäludena. Pooljuhtmälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. Need jagunevad säilivateks ja mitte säilivateks. Mittesäilivatest mäludest kaob info kui toide on välja lülitatud. SAMi mälud jagunevad magnetilisteks ja optilisteks. Eri sõnade poole pöördumise aja erinevuse põhjuseks on vajadus positsioneeride lugemise/kirjutamise päid. Osa neist on tänaseks tähtsuse kaotanud. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine
saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades Pooljuhtmälud Informatsiooni saab mõõta. Kõige väiksem infoühik on 1 bitt, mis vastab loogilisele olekule ,,tõene" või ,,väär". Biti arvavaldisele vastavad kahendarvud 0 või 1. See tähendab tegelikkuses seda, et loogilist informatsiooni on võimalik esitada matemaatiliselt. Seejuures on vaja mõista, et loogiline 0 on ka info. 1 bitt kõige väiksem infoühik, kahendarvukoht. Biti olekud on 0 või 1. Elektrotehnikas vastab ühele bitile elektriahela olek: elektrivool on olemas (lüliti on
käskudega; hakati arendama süsteemset tarkvara; väiksemad, kiiremad ja töökindlamad 3. põlvkond - aastad 1965 - 1971; elementbaasi moodustasid madala- ja keskmise integratsioonitasemega integraallülitused; jõudlus ulatus 0,1kuni 400 miljoni operatsioonini sek; mõõtmed vähenesid, märgatavalt paranes töökindlus; loobuti suletud arhitektuurist ja mindi üle avatud arhitektuurile. ühilduvad arvutipered; osade arvutite põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid; hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusreźiimis; kõrvuti suurarvutitega arendati intesiivselt miniarvuteid. 4. põlvkond - aastad 1971 - 1981; Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste massiline kasutamine; esimesed mikroprotsessorlülitused (intel 4004(1971)); personaalarvutid; jõudlus vahemikus 9,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sek; rööptöötlusele orienteeritud multiprotsessorsüsteemid;
ümberprogrammeeritavateks püsimäludeks. Ühekordselt programmeeritavaid mälusid liigitatakse sõltuvalt sellest, kas need programmeeritakse tehases mälukiibi valmistaja poolt või programmeerib neid kiibi kasutaja. Ümberprogrammeeritavaid püsimälusid saab kasutaja vajaduse korral kustutada ja uuesti programmeerida. Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur. 13.1 Muutmälud Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks.
Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi moodustasid madala- ja keskmise integratsioonitasemega integraallülitused; Arvutite keskmine jõudlus ulatus 0,1 kuni 400 miljoni operatsioonini sekundis Arvutite mõõtmed vähenesid, märgatavalt paranes nende töökindlus Arhitektuuris loobuti suletud arhitektuurist ning mindi üle avatud arhitektuurile. Ilmusid omavahel ühilduvaid arvutipered Osade arvuti põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid Arvutite juhtimine toimus valdavalt mikroprogrammjuhtimise printsiibil Hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusrežiimis Laia leviku omandasid operatsioonisüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standarttarkvara loomiseks Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid. Viimaseid kasutati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides
vastupidiseks, st. Qn+1 = Qn. Tüüp Olekutabel Tingmärk Skeeminäide J K Qn Qn+1 0 0 1 1 0 0 0 0 0 1 1 0 JK-triger 0 1 0 0 1 0 1 1 1 0 0 1 1 1 1 0 1 1 0 1 [vaata | 25. Pooljuhtmälud. muuda] EPROM mäluraku ehitus, ühendamine rea ja veeru liinidega, programmeerimine, kustutamine ja lugemine. EPROM mälumaatriksi skeem, mälupesa valik aadressi abil, mälurakkude info edastamine andmesiinile. EEPROM: ühe ja mitme ujuva paisuga mäluraku ehitus. Kanali voolu sõltuvus paisude laengust. Mäluraku ühendamine veeru ja rea liiniga, mälu kirjutamine, kustutamine ja lugemine.
J=K=1 juures, kus SR-il oli see keelatud väärtus, on JK-l on see lubatud väärtus ja võtab eelmise olekuga vastupidise oleku: J K Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 1 1 ^Qt 5) T-Triger (Toogle) nimetatakse ka loendustrigeriks, kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja loendurites. Trigeri funktsioon väljendub XOR kaudu. T-trigeril sõltub väljundi uus väärtus eelmisest väljundi väärtusest. T Qt 0 Qt-1 1 ^Qt-1 2. Pooljuhtmälud. SRAM staatilises pooljuhtsuvapöördusmälus on info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemis on kiire mäluga, mida kasutatakse registermälus ja vahemälus. Kiiruselt SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega, kuid nõuab palju kristallpinda, seeda pole sobilik suurte mälumahtude realiseerimiseks. Andmed hävivad toite kadumisel. DRAM dünaamiline pooljuhtsuvapöördusmäluna on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud
Juhtautomaadil tuleb lahendada keerukaid loogikaülesandeid. Arvutis on operatsiooniautomaadiks protsessor, juhtautomaadiks aga protsessori töid juhtiv mikroprogrammiautomaat. Juhtautomaat sisaldab mikroprogrammi e. rida elementaarkäske. 36. Alamprogrammide poole pöördumine Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse alamprogrammi I käsk. 37. Pooljuhtmälud Jagunevad kaheks: 1) Staatiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. 2) Dünaamiline pooljuht-suvapöördusmälu: Koosneb mälumaatriksist, milles küljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid.
lohuna "pit". Seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserikiire võimsust. DVD Digital Video Disc. Üldjoontes sama tehnoloogia, mis CD-de puhul ainult, et väiksemad lohud (0,4 micronit), tihedam spiraal(0,74 micronit radade vahel, CD-de puhul oli see 1,6 micronit), kasutatakse punast laserit (0,65 micronit, mitte enam 0,78 micronit) Holograafiline salvesti. Tavapärase mälutehnoloogia -- magnetkõvakettad, optilised disketid ning pooljuhtmälud -- pidev täiustumine on aidanud neil sammu pidada järjest kasvavate nõudlustega mahu ja kiiruse suhtes. Siiski on kindlaid tõendeid, et need pind salvestusmeetodid on jõudmas fundamentaalsete piirideni, mida võib olla raske ületada, nagu näiteks valguse lainepikkus ning salvestatud bittide termiline stabiilsus. Alternatiivne lahendus järgmise põlvkonna mäludele oleks ruumiline andmesalvestusviis. Andmete digitaalne salvestus hologrammihulga abil pakub andmete suurt tihedust
Ühekordselt programmeeritavaid mälusid liigitatakse sõltuvalt sellest, kas need programmeeritakse tehases mälukiibi valmistaja poolt või programmeerib neid kiibi kasutaja. Ümberprogrammeeritavaid püsimälusid saab kasutaja vajaduse korral kustutada ja uuesti programmeerida. Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur. 51 1.5.1. Muutmälud Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks.
annaabi.ee 
