alati leida ka induktsioonivoolu tugevuse. Lenzi reegel. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist (püüab säilitada väljakujunenud olukorda) . Näiteks püsimagneti lähendamisel juhtmepoolile on induktsioonivoolu magnetväli vastassuunaline püsimagneti väljale, mis voolu esile kutsus . Induktsioonivool takistab magnetvälja kasvu ja kahanemist. Kasvamisel: poolis tekkiva induktsioonivoolu suund on vastupidine voolu suunale teises poolis. Kahanemisel: juhtmepoolide eemaldamisel teineteisest on ühes poolis indutseeritav vool samasuunaline vooluga teises poolis. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik ehk konservatiivne nähtus. Lenzi reegli analoogiks on mehaanikas väide, et stabiilsele süsteemile mõjuv jõud on suunatud tasakaalu asendi poole (väljendab energia jäävuse seadust). http://www.youtube.com/watch?v=JDCgxZ8
suuna vahel. Cos0=1, =BS. Cos90=0, =0. Elektromagnetiline induktsioon(füüsikaline suurus)- nähtus, mille korral suletud kontuuris tekib muutuva magnetvoo mõjul elektrivool. Lenzi reegel- induktsiooni voolil on selline suund, et tema magnetväli takistab induktsiooni voolu esilekutsuva magnetvoo muutust. Mis paneb elektronid kindlas suunas liikuma? Pool on paigal ja teda läbib muutuv magnetväli. See muutuv magnetväli tekitab poolis pööriselektrivälja. See pöörise. Paneb vabad elektronid kindlas suunas liikuma,mis ongi induktsioonivool. Omadused: *tekitab muutuva magnetvälja. *jõujooned on kinnised kõverad. *pöörisvälja jõud nihutavad elektrilaenguid elektrostaatilise välja kuloniliste jõududega võrreldes vastupidises suunas. Nende töö suletud kontuuri ulatuses on nullist erinev. Induktsiooni emj. On võrdne tööga, mida teeb pöörisel
muutub vool nulliks 0,01s vältel, mis indutseerib pooli otstel emj 2 V. Kui suur on pooli induktiivsus? Andmed | 1 ) Leian magnetvoo muudu : I1 = 3,2A | Ei = -△Ø / △t = △Ø = Ei x (st) △ t = 0,01s | △Ø = Ei x (-△t ) = 2 V x (-0,01s) = - 0,02 Ei = 2 V | 2) Leian induktiivsuse L I2 = 0 A | L = △Ø / △t ------------------ L = - 0,02 / 0,01 = -2 H Leida L=? V : Induktiivsus selles poolis on -2 H 12. Kondensaatori mahtuvus on 4 uF. Kui suur laeng koguneb kondensaatorisse, kui see laadida pingeni 120 V ? Andmed | 1) Leian kogunenud laengu V2 = 120 V | C = △q / △v = △q = C x △v C = 4,4 F = | △q = 4x10astmes-6 x 120 = 480 x 10astmes-6 = 48 000 000 C = 4 x 10 astmes -6 ------------------ Leida △q = ? V : Kondensaatorisse koguneb laeng 48 000 000 C 13. Milleks kasutatakse a Induktiivpoole
alalisvooluallikas. Analoogiline süsteem on mehaanikas vedrupendel, kus võnkumiste tekitamiseks on vaja vaid pendel tasakaaluasendist välja viia ja siis lahti lasta.. 1.Kondensaator laetakse välise vooluallika abil ja erimärgiliselt laetud plaatide vahele tekib elektriväli. 2.Vooluallikas kõrvaldatakse ja laetud kondensaator ühendatakse juhtmetega läbi induktiivpooli, misjärel kondensaator hakkab tühjenema läbi induktiivpooli ja kondensaatori elektrivälja energia muundub poolis voolu magnetvälja energiaks. 3.Nüüd laeb vool inertsist kondensaatori vastupidiselt, kusjuures poolis voolu magnetvälja energia muundub uuesti kondensaatori elektrivälja energiaks, sest plaatidele koguneb uuesti nüüd juba märgilt esialgsele vastupidine laeng. 4. Laetud kondensaator tühjeneb jälle läbi pooli, kusjuures kondensaatori elektriväli muundub jälle poolis voolu magnetvälja energiaks. 5. Vool laeb jälle inertsist kondensaatorit, poolis voolu magnetväli muutub tagasi
I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz
Elektromagnet elektrivoolu toimel magnetvälja tekitamise seadis · Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. · Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujooned pooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põhjapoolus, pooli ots, millesse jõujooned suubuvad, on lõunapoolus. · Pooli magnetpooluste vahetamiseks tuleb muuta voolu suunda poolis. · Voolutugevuse suurenemisel poolis magnetväli tugevneb, vähenemisel aga nõrgeneb. · Magnetite ja vooluga poolide erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised tõukuvad · Maa kujutab endast hiigelmagnetit. Maad ümbritsevas magnetväljas võtab vertikaalteljel pöörlev magnetnõel alati kindla asendi. · Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega · Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli. · Pooli sisse asetatud raudsüdamik tugevdab tunduvalt vooluga pooli magnetvälja.
Faraday ei mõistnud siis veel, et elektrivälja tekitab mitte magnetväli ise, vaid magnetvälja muutmine. Pealegi ei olnud Faraday käsutuses piisavalt tundlikku mõõteriista. Voolu mõõtis Faraday magnetnõela pöördumise järgi vooluga juhtme läheduses. 1831. aasta suvel asus Faraday taas korraldama samalaadseid uuringuid. Nüüd aga tugevdas ta pooli magnetvälja raudsüdamiku abil. Magnetvälja järsk muutmine tekitas samal südamikul paiknevas teises poolis vooluimpulsi. 29. augustil 1831 kirjutas Faraday laboripäevikusse, et raudsüdamikule mähitud juhtmepooli ühendamine vooluallikaga kutsub esile lühiajalise voolu ka teises, samale südamele keritud poolis.(Sama aasta 17. oktoobril tehtud sissekanne kõneleb aga voolu registreerimisest poolis, millele mõjuvat magnetvälja püsimagneti nihutamise abil muudeti.) Elektromagnetiline induktsioon oligi avastatud. Michael suri 25. augustil 1867. aastal 75-aastasena.
f sagedus µ0 magnetiline konstant r uuritava punkti kohavektor magnetvälja tekitaja suhtes nurk kiirusvektori ja uuritava punkti kohavektori vahel µ keskkonna magnetiline läbitavus Elektromagnetism EMJi indutseeritud elektromotoorne jõud 7 magnetvoog t aeg B magnetiline induktsioon S pinnatükk vektorina Ii induktsioonivoolu tugevus R takistus N1 ja N2 keerdude arv poolis I1 ja I2 voolutugevus poolis 1 ja 2 magnetvoog poolis EMJ1 ja EMJ2 indutseeritud elektromotoorne jõud poolis M21, M12 ja M vastastikune induktiivsus L eneseinduktiivsus N keerdude arv poolis magnetvoog poolis I voolutugevus U pingelangus poolis i hetkvoolutugevus W hetkvõimsus E energia S toroidi keeru ristlõike pindala r toroidi keerdude kaugus teljest B magnetilise induktsiooni suurus µ0 magnetiline konstant
magnetvoog 2,1 * 10-4 Wb. Milline on magnetiline induktsioon? 0,35 T 3. Magnetvoog läbi pooli, millel on 400 keerdu, muutus 0,02 Wb võrra 2 sekundi jooksul. Kui suur indutsiooni elektromotoorjõud tekkis raamis? 4V 4. Poolil on 100 keerdu. Magnetvoog läbi selle muutub 0.032 Wb võrra ja tekitab emj 10 V. Millise aja jooksul magnetvoog peab muutuma? 0,32 s 5. Voolutugevuse ühtlasel muutumisel 0,05 s jooksul nullist kuni 12 A indutseeriti poolis endainduktsiooni emj 60 V. Kui suur oli pooli induktiivsus? 0,25 H 6. Millise aja jooksul kasvab 0,5 H induktiivsusega poolis voolutugevus nullist kuni 12 A, kui endainduktsiooni elektromotoorjõud poolis oli 50 V 0,12 s 7. Pooli, mille induktiivsus on 0,2 H, läbib vool tugevusega 4 A. Kui suur on selle pooli energia? 1,6 J 8. Arvutage pooli magnetvälja energia, kui pooli otstele on rakendatud pinge 12 V, pooli takistus on 0,55 _ ja pooli induktiivsus on 0,14 H. 33.3 J 9
T, risti jõujoontega. Rõnga välja viimine kestis 0,25 s. Leida rõngas indutseeritud emj keskmine väärtus? 0,035 mV 7. Raam, millel on 25 keerdu, asub magnetväljas. Leida raamis indutseeritud emj, kui magnetvoog muutub raamis 0,16 s jooksul 0,098 Wb kuni 0,013 Wb ni? 13,3 V 8. 75 keerust koosnevas poolis on magnetvoog 4,8 mWb. Millise ajaga peab magnetvoog kaduma, et poolis indutsseruks emj 0,74 V? 0,48 s 9. Kui suur eneseinduktsiooni emj tekib poolis induktiivsusega 68 mH, kui 0,012 s jooksul kahaneb temas vool 3,8 lt A 0 ni? 22 V 10. Leida pooli induktiivsus, kui voolu vähenemisel 2, 8 A võrra 62 ms vältel tekkis temas eneseinduktsiooni emj 14 V? 0,31 H 11
Juhi induktiivsus näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis, kui vool temas muutub ühikulise kiirusega. Induktiivsus sõltub juhi mõõtmetest ja kujust ning ümbritseva keskkonna magnetilistest omadustest. L=ΔΦ/ΔI L-induktiivsus (H), ΔΦ-magnetvoo muutus (Wb), ΔI-voolutugevuse muutus (A) 8. Magnetvälja energia (mis on, millest sõltub) Kui vooluringis on pool, siis kustub lamp viivitusega, see näitab, et poolis on energiat. Selle energia suurus sõltub induktiivsest ja voolutugevusest. Vooluga pooli energiat võib nimetada magnetvälja energiaks. Pooli energia on olemas, sest liikuvatele elektronidele mõjub pooli magnetväli. W=LI2/2 W-magnetvälja energia (J), L-induktiivsus (H), I-voolutugevus(A) 9. Selgita mõnda induktsiooni rakendust 1) Magnetkaart Magnetkaardil on magnetriba. Kui see möödub kaardilugeja poolist induktseeritakse poolis elektrivool. Selle
võimalust: tekitada see püsimagnetitega või elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenest vasktraadist ja mähis ise asetseb kahe omavahel vastamisi oleva püsimagneti vahel. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjade abil, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on kas söest, grafiidist või vasest. Harju surutakse vedrude abil vastu kommutaatorilesti. Poolis muudetakse voolu suunda neutraaljoonel
valemiga . Sagedust arvutatakse võnkeperioodi kaudu valemiga . Raadiolaineid saab tekitada võnkeringiga, mis koosneb poolist ja kondensaatorist, ning mille võnkeperioodi arvutatakse valemiga .Kus C on mahtuvus ja L on pooli induktiivsus . Kondensaatori plaatidevahelise elektrivälja energia arvutatakse valemiga WC=CU2/2 ja laengut valemiga C=q/U q=CU . Poolis tekib voolu toimel magnetväli mille energia arvutatakse valemiga WL=LI2/2 . Kui voolutugevus poolis muutub, siis indutseeritakse selle mähises eneseinduktsiooni elektromotoorjõud, mille suund on vastupidine seda põhjustava voolumuutuse suunaga. Seda, et tekkiv elektromotoorjõud püüab takistada voolu muutumist ja koos sellega ka magnetvoo muutumist, nimetatakse Lenzi reegliks ja selle tõttu on Faraday seadust kirjeldavas valemis miinus märk
nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse
· Elektromagnetilise induktsiooni seadus induktsiooni elektromotoorjõud on võrdne magnetvoo muutumise kiirusega · Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse rakendused magnetsalvestuse lugemine, andurid, mikrofon, dünamo · Lenzi reegel magnetvälja muutused tekitavad voolu sellise suunaga, et tekkiva voolu magnetväli püüab tekkimist takistada · Eneseinduktsiooni nähtus ja seadus elektrivälja muutumisel tekib poolis täiendav elektrivool. Voolu muutumisest poolis tingitud elektomotoorjõud on võrdeline voolu tugevuse muutumise kiirusega. Vahelduvvool · Vahelduvvoolu mõiste elektrivool, mille suurus ja suund pidevalt vahelduvad (AC). · Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused periood - T (1 s) ja sagedus - f (1 Hz) f=1/T pinge (U=U0·sin·t) ja voolutugevuse (I=I0·sin(t+?)) amplituud, pinge (Uef=U0/2) ja voolutugevuse (Ief=I0/2) efektiivväärtus,
Induktiivvool vahelduv vooluahelas. WL=wL, XL - induktiivtakistus, L-induktiivsus. Induktiiv poolis on pinge voolutugevusest faasis II2 ees. Kogu takistus, mis arvestab kõiki kolme takistuse liiki Z kogutakistus. Võnkeringis võngub pinge kondesaatoril ja voolutugevus poolis.
Kuna aga vool kulgeb ka elavhõbedas, tekivad selles vedelmetallis endas samuti liikumapanevad magnetohüdrodünaamilised jõud. Seega sisaldab Faraday katseseade endas ka esimese magnetohüdrodünaamilise ajami tunnuseid. Joonis 1. Katseseade 1831. a. avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse – kui üksteise sisse asetada kaks pooli, millest esimene on ühendatud ainult ampermeetriga, siis saab selles esimeses poolis tekitada elektrivoolu, kui teises poolis on muutuva tugevusega elektrivool. Muutuvat voolu võib tekitada teise pooli vooluallikaga ühendamise ja lahtiühendamise abil või ka elektriahelasse ühendatud reostaadi takistuse muutmise abil. Paneme tähele, et kaks pooli pole üksteisega elektriliselt ühendatud, seega peab seda efekti ühelt poolilt teisele üle kanda mingi väli. Lisaks saab sama efekti tekitada veel liigutades poole
t t Juhtmes indutseeritav emj. on võrdeline kiirusega, millega juhe lõikab magnetvoogu. 4.3 Lenzi reegel Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t. püüab säilitada väljakujunenud olukorda. See on sisuliselt inertsi seadus. 55 4.4 Keerus ja poolis indutseeritav elektromotoorjõud Kui kontuuri (näiteks keeru) liikumisel aja t vältel kontuuri läbiv magnetvoog muutub siis kontuuris indutseeritakse elektromotoorjõud e=- , t kus = 1 - 2 . Indutseeritud elektromotoorjõu tekkimise vältimatuks eelduseks keerus on seda keerdu läbiva (ehk keeruga aheldatud) magnetvoo muutus. Juhtmekeerus indutseeritava elektromotoor- jõu suurus võrdub keeruga aheldatud magnetvoo muutuse kiirusega.
t t Juhtmes indutseeritav emj. on võrdeline kiirusega, millega juhe lõikab magnetvoogu. 4.3 Lenzi reegel Indutseeritava elektromotoorjõu ja voolu suunda saab määrata Lenzi reegli järgi: Indutseeritava emj. poolt põhjustatava voolu suund on alati niisugune, et ta töötab vastu voolu tekitavale nähtusele, s.t. püüab säilitada väljakujunenud olukorda. See on sisuliselt inertsi seadus. 55 4.4 Keerus ja poolis indutseeritav elektromotoorjõud Kui kontuuri (näiteks keeru) liikumisel aja t vältel kontuuri läbiv magnetvoog muutub siis kontuuris indutseeritakse elektromotoorjõud e=- , t kus = 1 - 2 . Indutseeritud elektromotoorjõu tekkimise vältimatuks eelduseks keerus on seda keerdu läbiva (ehk keeruga aheldatud) magnetvoo muutus. Juhtmekeerus indutseeritava elektromotoor- jõu suurus võrdub keeruga aheldatud magnetvoo muutuse kiirusega.
võnkumise ühendamine kandva kõrgsagedusega. Moduleerimine.4) ks. Võnkumiste võimendamine. 5) Lahtine võnkering. Vastuvõtja plokkskeem: 1) Lahtine võnkering. 2)Kõrgsagedus võimendaja. 3) Moduleeritud ks eraldamine ms e detekteerimine.4) Ms võimendamine.5) Reproduktor. Modulaator ja moduleerimine. Seade milles ks ühendatakse ms-ga. Em võnkumiste saamiseks vajalik võnkering. Voolu tuleb anda impulssidena, selleks triood või transistor. 2 pooli ühisel südamikul L1 võrepool. Poolis L on muutuva suuna ja suurusega vool, mis indutseerib poolis L1 muutuva pinge. See üh. Võreahelaga, saab muutuva pot. Pos. Võre pot. oodust elektr üleminekut, mis tõstab võnkeringi energiat. Neg võrepooli korral peab võnkumine toimuma sinna antud energia arvelt. Energiat kasutatakse kui palju antakse. Kui energia on liiga suur saab seda vähendada poolilt keerdude vähendamisega või südamiku väljakeeramisel. Piisavalt väikese mahtuvuse ja induktiivsuse korral saame kandva ks-i
mõju voolule Tähis: Xc. Valem: Xc=1/2fc mõõtüh- kehtib ohmi seadus I=U/X C Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. 1.etapp :Laeme kondensaatori. 2etapp Kuna kondensaatoril on läbi pooli otseühenduses(lühises) siis ta hakkab kohe tühjenema 3.etapp: Kuna poolil suur indektiivsus ning läbiv vool järjest väheneb siis tekib poolis eneseinduksiooni vool, mille suund vastupidine teda tekitavale voolule 4.etapp: eneseinduktsiooni voolu abil laetakse kondensaator uuesti aga nõõd vastupidiselt ja kõik hakkab korduma Thomsoni valem T= 2L*C T- võnkumise periood, L-induktiivsus C-mahtuvus. . Vahelduvvooluks - el.voolu kus pinge ja voolutugevus võnguvad ajas perioodiliselt. U=U *cos(2ft) u-pinge hetk väärtus Um- pinge max m
Aktiivtakistus-on sama takistus ,mis Primaarses keerde rohkem: N1>N2,U1>U2(pinget alandav trafo) Elektromagnetväli- on olemas alilisvoolu korral ja see iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel elektri-ja magnetväljade vahendav ühine väli. Elektromagnetlained Faraday- mõjuvate pidurdusvõimendite jõudude toimel .Energa eraldub soojusena. Tähis:R Magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Ühik:oom Induktiivtakistus-takistus poolis,mis on põhjustatud endainduktsiooni Maxwell-Magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult nähtusest,pool hakkab toimima vooluallikana,mis pidurdab voolu liikumist.Seega muutuva elektrivälja päritolust. avaldab pool voolule takistust. Tähis:Xl=w*L Ei vabane 1)Eksisteeriva elektromagnetlained soojusenergia.Voolutugevus jääb pingest maha pii kahendiku võrra
vasktraadist. Sellist traati võib osta enam-vähem suvalisest elektridetailide poest.Traat tuleb tihedalt kerida silindrilisele papist või plastikust torukesele. Mähis võiks olla 2-3 cm pikkune ja sisaldada ülestikku vähemalt 5 kihti kõrvuti asetsevaid juhtmekeerde. Et mähis traadi elastsuse tõttu laiali ei laguneks, on soovitatav iga kiht pärast kerimise lõpetamist kleepribaga fikseerida. Sellise katseseadmega on lihtne veenduda, et muutuv magnetväli kutsub poolis esile induktsioonivoolu. Tekkinud voolu võib registreerida tundliku ampermeetrina töötava testri abil. Magnetvälja on kõige lihtsam muuta, torgates pikergust püsimagnetit pooli sisse. Kirjeldatud katse on põhimõtteliselt teostatav ka üheainsa juhtmekeeruga. Niisugusel juhul on tekkiv induktsioonivool aga niivõrd nõrk, et seda on raske mõõta. Pooli korral liituvad üksikutes keerdudes tekkinud elektromotoorjõud, sest keerud toimivad jadamisi ühendatud vooluallikatena.
poolust, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magneti poolust, mis pöördub põhja suunas, nimetatakse magneti põhjapooluseks (N; sinine, must), teist, mis pöördub lõuna suunas aga magneti lõunapooluseks (S, punane). Magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, ühenimelised aga tõukuvad. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, põhjapoolus aga lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Poolis on traat tihedalt keritud tihedalt plast- või papptorule. Mähise otste ühendamisel vooluallikaga tekib poolis vool ja pooli ümber magnetväli. Juhul, kui pooli pikkus on oluliselt suurem pooli laiusest, on magnetvälja jõujooned pooli sees paralleelsed. Vooluga pooli jõujooned on kinnised kõverad. Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast, mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas, mis on lõunapooluseks. Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli.
15. Millest ja kuidas sõltub eneseinduktsiooni elektromotoorjõu suurus? Mida suurem on voolutugevus, mida rohkem laenguid läbib ajaühikus juhet, seda suurem on elektromotoorjõud. Mida suurem on induktiivsus, seda suurem on elektromotoorjõud. 16. Mida iseloomustab füüsikaline suurus induktiivsus? Induktiivsus on füüsikaline suurus, mis tekib voolutugevuse muutumisel 1 ampri võrra (ühikuks H Henry). Vt valemit nr 5. 17. Milles avaldub vooluga pooli induktiivsus? Ühes poolis tekkiv induktsioonivoolu suund on vastupidine voolusuunale teises poolis, mida esimesele lähendatakse. 18. Milline on induktiivsuse ühik ja kuidas on see seotud teiste tuntud mõõtühikutega? Ühik on H ehk 1V*1s/1A.
suuna määramiseks Induktsiooniseaduse rakendamine Endainduktsioon (mida tähendab) – tähendab seda, et kui kaks juhet on lähestikku ning neist ühes on muutuv magnetväli (elektrivool), siis tänu magnetväljale vool läheb teise juhtmesse, tänu magnetväljale teises juhtmes mõjutab see esimest juhet ning selle tõttu tekib esimesse juhtmesse kaks voolu Induktiivsus (mis on, millest sõltub) – näitab seda, kui suur endainduktsiooni emj. tekib poolis voolutugevuse ühikulisel muutumisel ühes ajaühikus, sõltub juhtmesüsteemi pikkusest, kujust ja sisust ehk keskkonnast Magnetvälja energia - töö, mida on vooluallikas teinud selleks, et tekitada poolis teatava voolutugevusega elektrivool Vahelduvvool ja teda kirjeldavad füüsikalised suurused – elektrivool, mille suund ja voolutugevus perioodiliselt muutub Vahelduvvooluvõrk - esineb kolm takistuse tüüpi, lihtne
Laengu, voolutug ja pinge perioodilisi muutumisi nim elektromag.võnkumisteks(nt.vahelduvvool).Kõige lihtsam on tekitada el.mag. võnkumisi kasutades võnkeringi. 2. Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Koosneb omavahel ühendatud kondensaatorist ja induktiivpoolist.+skeem 3. Võnkumised võnkeringis: I-kuna kondensaatori plaadid on otseühenduses läbi pooli, algab kondendaatori tühjenemine. II-kuna tühjenemisvool muutub ajas, siis tekib poolis, millel on suur induktiivsus, eneseind.vool, mis püüab tühjenemist takistada. III-eneseind.vool laeb kondensaatori, nüüd aga vastupidiselt. IV-tekib tühjenemisvool I ja kogu protsess hakkab korduma ehk võnkeringis tekivad el.mag. võnkumised. 4. Thompsoni valem:Reaalselt on võnkeringil juhtmete takistus ja seetõttu võnkumised sumbuvad. Ideaalse võnkeringi korral saab leida võnkumise perioodi valemiga: T=2LC (L- induktiivsus/H; C-mahtuvus/F) 5
põhjustab või siis: b) Induktsioonivool toimub alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele Või c) Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu, siis on induktsi. magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu) Nt. kui lülitada raadio või telekas välja, siis mingi aeg käib see edasi..samuti ei hakka see automaatselt sisselülitamisel tööle. Kirjelda endainduktsiooni nähtust, kus esineb ja mida põhjustab? Voolumuutus poolis kutsub esile vastassuunalise voolu poolis endas. Näiteks raadio viivitusega käitumine või sulgumine.
Elektromagnetilist induktsiooni on võimalik uurida, kui kerida torukujulisele isoleerivale südamikule juhtmepool. Kõige lihtsam on magnetvälja muuta pannes magneti pooli sisse. Mida enam on keerde poolil, seda paremini saab voolu muutust mõõta. Parema käe rusikareegli abil võib veenduda selles, et induktsioonivoolu magnetväli on vastupidine juhtmekeerus tugevnevale püsimagneti väljale. Induktsioonivool takistab sellesama magnetvälja kasvu, mis voolu esile kutsus. Vool poolis kestab seni kuni magnetväli liigub. Kui lõpeb liikumine, siis saab laengukandjatele mõjuv Lorentzi jõud nulliks, sest v=0. ● Vooluga juhtme liigutamine vooluta juhtme suhtes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes. Kui asendada eelmises näites toodud püsimagnet vooluga juhtmega, siis tekib ülemises juhtmekeerus induktsioonivool täpselt samamoodi nagu püsimagneti korral (kui nihutada üht
Nõrgalt magnetiliste ainete magneetumus sõltub väljatugevusest lineaarselt. Ferromagneetikute magneetumus sõltub väljatugevusest keerulisel viisil. Püsimagnetite jaoks kasutatakse kalke ferromagneetikuid, nende jääk induktsioon on suur. Trafode, el.mootorite, generaatorite jm. südamikud valmistatakse pehmest ferromagneetikust, millede jääkinduktsioon on hästi väike. 2.Induktiivne ja mahtuvuslik vahelduvvool Induktiivne vahelduvvool Kui rakendame poolile vahelduva pinge ,tekib poolis vahelduvvool, mis indutseerib eneseinduktsiooni elektromotoorsejõu. Kui eeldame, et poolis R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L = - L di / dt Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 o võrra. Mahtuvuslik vahelduvvool Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva
Vabad elektomagnetvõnkumised (EMV) EMV nim elektrivälja ja magnetvälja perioodilisi muutusi. Vabad EMV tekivad võnkeringis Võnkering koosneb poolist ja kondensaatorist Kondensaatorit iseloomustab mahtuvus c(F) Pooli iseloomustab tema induktiivsus L(H) Kui kondensaator laadida ja lüliti sulgeda,siis hakkavad elektronid liikuma läbi pooli ühelt kondensaatori plaadilt teisele Tänu pooli induktiivsusele kulub aega voolu kasvatamiseks. Voolutugevus poolis saavutab max väärtuse alles siis, kui kondensaator on juba tühjenenud. Endainduktsiooni tõttu kestab vool poolis mõnda aega edasi ja selle tulemusega laetakse kondensaator vastasmärgiliselt. Ja siis algab kõik uuesti otsast peale... Võnkeringis muutub kondensaatori elektrivälja energia pooli magnetvälja energiaks ja siis jälle vastupidi Võnkeringis toimuvate võnkumiste periood sõltub kondensaatori mahtuvusest c ja pooli induktiivsusest L. Thomsoni valem: T=2piiruutjuur Lc
alguse ja lõputa kinnised kõverjooned ehk pöörised. Elektriväli, mille tekitab pöörlev magnetväli. 3. Mis on induktsioonvoolu tekkimise põhitingimus? Milline jõud on selle põhjustajaks? Tööd teevad need samad jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas, ehk elektrivälja ja magnetvälja koosmõju. Tingimus: peab olema elektri ja magneti olemasolu. Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis, kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit. Tööd teevad need samad jõud, mis nihutavad juhet magnetväljas ehk see on elektrivälja ja magnetvälja koosmõju. Põhitingimus on see et peavad korraga tekkima elektriväli ja magnetväli. 4. Kirjelda Faraday katseid. · Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. ·Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes.
Jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. Vooluga sirgjuhtme magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned. Jõujooned ei lõiku üheski punktis ning magnetvälja iga punkti läbib ainult üks jõujoon. Magnetväljas rauapuru tükid magneetuvad ja muutuvad pisikesteks magnetnõelteks, mis orienteerudes magnetväljas, moodustavad jooni. Vooluga pool = kasutatakse paljudes elektriseadmetes magnetvälja tekitajana. Poolis on traat keritud tihedalt plast- või papptorule. Mähise otste ühendamisel vooluallikaga tekib poolis vool ja pooli ümber magnetväli. Vooluga pooli magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad, kui aga pooli pikkus on suurem pooli ümbermõõdust, on magnetvälja jõujooned pooli siis paralleelsed. Jõujoonte suunda saab määrata magnetnõelaga, mis tuleb pooli lähedale panna. Ühe otsa juures on nõel põhjapoolusega, teise otsa juures lõunapoolusega. Magnetvälja
Aktiivtakistus- R- sama takistus mis on olemas alalisvoolu korral. Iseloomustab laengukandjate suunatud liikumisel mõjuvate pidurdusjõudude toimet. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus faasis e nad saavutavad üheaegselt maksimaal- kui ka minimaalväärtuse. Elektrivoolu säilitamiseks peab elektriväli tegema tööd pidurdavate jõudude vastu, eraldub elektrivälja energia soojusena. R=U/I. Induktiivtakistus- XL- on tingitud endainduktsiooni nähtusest. Voolutugevuse muutumisel poolis muutub ka magnetvoog pooli keerdudes. Poolis tekib endainduktsiooni elektromotoorjõud, mis takistab talle väljaspoolt peale surutavat voolutugevuse muutust. Juhtmepool avaldab vahelduvvoolule takistust. Selle takistuse tulemusena energia soojusena ei eraldu. Pinge ja voolutugevus liiguvad küll perioodiliselt sama sagedusega, aga voolutugevus jääb faasis maha /2 radiaani e 90*. Valem w*L. Mahtuvustakistus-Tekib kui mingi takisti mahtuvus hakkab takistama välist muutust. XC-
Koormise peatumisel on pendli algasend taastunud. Elektromangetvõnkumine.- selleks tuleb võnkering tasakaaluasendist välja viia.Seda saab teha kondentsaatori laadimisel alalisvooluallika abil.Laetud kondentsaator omandab potensiaalse energia.,mille määravad kondentsaatori mahtuvus C ja pinge L.Tegemist on plaatide vahele koondunud elektrivälja energiaga We.Lahutamisel allikast ja ühendamisel pooliga hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema.Lenzi reegli järgi toimib poolis tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori pingele vastupidises suunas ja piirab voolu kasvu. Kui pinge Kondensaatoril on saanud nulliks,on voolutugevus maksimaalse väärtusega.Kondensaatori elektrivälja energia on muundunud pooli magnetvälja energiaks Wm..Laengukandjad jätkavad liikumist.Voolukasv asendub kahanemisega,sest kondensaator pidurdab voolu.Kui vool peatub , on kondensaator absoluutväärtuselt suurim,kuid vastupidise märgiga laengu ja pingega
Lühis-vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Voolutugevus suureneb järsult.(on ohtlik/ülekuumenemine-tuli) Kaitse- kaitsme ül. On katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis.(sulavkaitse ja bimetallkaitse) püsimagnet-keha, mis tõmbab enda poole raudesemeid ja millel see omadus säilib pika aja vältel. Elektromagnet-raudsüdamikuga pool. Mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnetiline induktsioon-magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. Trafo e. transformaator-kasutatakse voolutugevuse ja pinge muutmiseks kindlal sagedusel. Magneetumine- keha muutub magnetiks(demagneetumine on vastupidi ja tekib kõrge temp. Kuumutades, või tugevasti koputades)
teades väärtust. 4. Eneseinduktsiooni nähtus ja näide koos seletustega: Eneseinduktsioon on elektromagnetilise induktsiooni alaliik. Seisnen selles, et muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorjõu samas juhis, mida läbi välja tekitanud vool.Eneseinduktsiooni nähtus iseloomustab elektrivoolu inertsust Näide: suletud vooluringi on ühendatud pool, kui vooluring avada, läheneb voolutugevus vooluringis lühikese aja jooksul 0-le. Poolis tekib Lenzi reegli järgi induktsioonvool, mis püüab voolu kahanemist takistada. Võib tekkida isegi säde. Seda võib ka kodustes tingimustes juhtuda, kui tõmmata mõni suur voolutarbija järsku pistikupesast välja. Vooluringi sulgemise korral tekkib induktsioonvool, mis püüab takistada voolutugevuse kasvu. 5. Ohmi seadus vahelduvvooluringis: Vahelduvvooluringis peale aktiivtakistuse esineb lisaks ka induktiiv- ja mahtuvustakistus.
2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7. Koherentsed valguslained. 8. Polariseeritud valgus. 9. Selgita mõisted - intrferents, käiguvahe. Elektromagnetväli - vastused: 1. Elektrivool laengukandjate (elektronide) suunatud liikumine. On vaja püsimagnetit, pooli ja galvanomeetrit. Magnetit poolis/poolis magnetit liigutades tekib muutuv magnetväli, mis tekitab voolu. Voolu saab ka juhtme liigutamisel magnetväljas (tekib pinge, pinge tekitab voolu). 2. Induktsiooni emj on võrdeline magnetvoomuutumise kiirusega. Faraday induktsiooniseaduse kohaselt tekib juhtmekontuuris induktsioonvool ja juhil on suutlikkus läbida vaadeldavat pinda. - elektromotoorjõud, - pinda läbiv magnetvoog, t aeg, d delta (tähistab muutumist). 3
paraleelselt mõne mm kaugusel asub sirge juhe. Juhtmes tekitatakse elektrivool. Kuidas käitub magnetnõel- magnetnõel pöördub, kui juhtmes on elekter Mis on elektromagnet ja kus seda kasutatakse- raudsüdamikuga pool, tehastes rauast asjade üles tõstmiseks Mida nim. elektromagnetika ja millest sõltub selle magnetvälja tugevus-raudsüdamikuga pool, sõltub sellest, mida rohkem on traadikeerde on poolis Kus asuvad maa magnetiline põhja- ja lõunapoolus-maakera põhjapoolkeral asub maakera lõunapoolus ja maakera lõunapoolkeral asub põhjapoolus Mis on maa magnetvälja ül-hoida meid maapeal ja kaitsta meid laetud osakeste eest päikesest ja universumist Kuidas magnetid jagunevad-püsimagnetid ja elektrimagnetid Milles avaldub elektromagnetilise induktsiooni nähtus-
arvust) Tehnikas kasut. ergutusmähisena generaatoreid Kolmefaasilise voolu ühendusviisid (paberil) Takistused vahelduvvoolu ahelas Vahelduvvoolu ahela 3 sorti takistust: 1. aktiivtakistus 2. Mahtuvustakistus 3. Induktiivtakistus Aktiivtakistus tekitab vahelduvvooluahelas olev takisti ( On põhjustatud laengukandjate vastastikmõjul ioonide ja teiste osakestega Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahet ei ole Induktiivtakistus tekitab poolis tekkivale voolule. tekib tänu poolis olevale endainduktsiooni elektromotoorjõule, mis takistab voolu muutumist (Xl w . l) Puhtalt induktiivtakistusel ahelas soojust ei eraldu ning pinge ja voolu vahel faasivahe pii/2, kusjuures voolutugevus jääb pingest maha Mahtuvustakistus tekitab ahelas olev kondensaator. Tekib tänu sellele, et kondensaator võib vaadelda kui lisa kondensaatorit, mis voolu kasvamisel laadub, kahanemisel annab energiat ahelasse tagasi. Pinge ja voolutugevuse vahel faasivahe pii/2
ajavahemikus. L= ; e-eneseinduktsiooni emj (V); ; - ajavahememik... Si: henri (H)- juhi induktiivsus on 14, kui voolutugevuse muutumisel 1A võrra 1s jooksul tekib temas induktsiooni emj 1V. 8)kuidas arvutada magnetvälja energiat(Wm tsaul J)?- Wm= ; L- induktiivsus (H henri) 9)mis on elektromagnetid?- raudsüdamikuga poolid; selle mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja mida suurem on voolutugevus poolis. Kasutamine: elektromagnetkraanad, telefonid, elektrikellad.
tagasi vähendab oluliselt ülekandekadusid elektrivõrkudesvahelduvvoolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad kui alalisvoolumootorid; alates XX sajandi viimasest veerandist aga ka samahästi reguleeritavad.Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday.Näiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit.Induktsioonivoolu suund kontuuris sõltub sellest kas magnetvoog läbi kontuuri pinna kasvab või kahaneb, samuti magnetilise induktsiooni vektori suunast kontuuri pinna suhtes. Üldise reegli induktsioonivoolu suuna määramiseks andis Emil Lenz 1833. aastal. Lenzi reegli võib sõnastada järgmiselt: Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida
või püsimagnetit. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrata ,,parema käe reegli" abil: kui parem käsi asetada nii, et selle väljasirutatud pöial näitab elektrisuunda juhtmes, siis kõverdatud sõrmed näitavad magnetvälja jõujoonte suunda. Elektromagnetiks- nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnet kaotab oma magnetvälja, kui selles elektrivool katkestada. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, Maa magnetiline põhjapoolus asub lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmetele jõud- Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub
Saamiseks suure keerdude arvu ja raudsüdamikuga pooli? Sest siis on magneti jõu vastuvõtmine parem, kuna mida rohkem on metalli, seda suurem on jõud. 6.Koosta ülesanne eneseinduktsiooni elektromotoorjõu leidmiseks. Lahenda see. 7.Kaks ringjuhet on paigaldatud teineteise suhtes risti. Selgita, miks ei teki indutseeritud voolu juhtmes 1 voolu muutmisel juhtmes 2? Juhtmed märgista ise. Antud: Lahendus: 8.Pooli induktiivsus on 3 mH. Kui suure tugevusega peab selles poolis olema vool, mille katkemisel vabaneks 40 µJ energiat? Antud: Lahendus: 9.Kaks teineteisest 1,6 m kaugusel asuvat rööbast on ühendatud juhtmega, mille takistus on 1. Rööbastel veereb varras kiirusega 6 m/s. Juhtme, rööbaste ja varda poolt moodustunud vooluringi läbib peaaegu vertikaalselt suunatud Maa magnetväli väljatihedusega 5 * 10 -5 Wb/m². Rööbaste ja varda takistus on tähtsusetult väike. Kui suur vool läbib vooluringi?
Elektromagnetlained 1. Võnkering Koosneb kondensaatori mahtuvusest C ja induktiivsusest ja võnkering on võnkuv elektrosüsteem · Võnkeringe kasutatakse peamiselt vajaliku sagedusega signaalide selekteerimiseks (väljaeraldamiseks) või nende läbipääsu tõkestamiseks. · Sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit · Kõige lihtsam mõista vedrupendliga võrdlemise teel · Poolis võngub: magnetvälja energia, magnetväli, voolutugevus, pinge · Kondensaatoris võngub: elektrivälja energia 2. Resonants Võnkumise amplituud kasvab järsult · Tekib, kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega · Leiab laialdast kasutamist omavõnkesagedusel 3. Elektromagnetväli Elektri- ja magnetnähtuste üldine alge. · Maxwelli teooria ennustab, et elektromagnetväli on võimeline levima iseenesest
isoleerivale südamikule juhtmepool. Kõige lihtsam on magnetvälja muuta pannes magneti pooli sisse. Mida enam on keerde poolil, seda paremini saab voolu muutust mõõta. Parema käe rusikareegli abil võib veenduda selles, et induktsioonivoolu magnetväli on vastupidine juhtmekeerus tugevnevale püsimagneti väljale. Induktsioonivool takistab sellesama magnetvälja kasvu, mis voolu esile kutsus. Vool poolis kestab seni kuni magnetväli magnetväli muutub. Kui lõpeb liikumine/magnetvälja muutumine, siis saab laengukandjatele mõjuv Lorentzi jõud nulliks, sest v=0. ● Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist ning toimib vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele. 6.1 Mis on trafo, kuidas see töötab ja milleks seda kasutatakse?
Faraday ei mõistnud siis veel, et elektrivälja tekitab mitte magnetväli ise, vaid magnetvälja muutmine. Pealegi ei olnud Faraday käsutuses piisavalt tundlikku mõõteriista. Voolu mõõtis Faraday magnetnõela pöördumise järgi vooluga juhtme läheduses. 1831. aasta suvel asus Faraday taas korraldama samalaadseid uuringuid. Nüüd aga tugevdas ta pooli magnetvälja raud südamiku abil. Magnetvälja järsk muutmine tekitas samal südamikul paiknevas teises poolis vooluimpulsi. 29. Augustil 1831 kirjutas Faraday laboripäevikusse, et raudsüdamikule mähitud juhtmepooli ühendamine vooluallikaga kutsub esile lühiajalise voolu ka teises, samale südamele keritud poolis.(Sama aasta 17. Oktoobril tehtud sissekanne kõneleb aga voolu registreerimisest poolis, millele mõjuvat magnetvälja püsimagneti nihutamise abil muudeti.) Elektromagnetiline induktsioon oligi avastatud. Heinrich Hertz 1857 1894
· Magnetvälja jõujoonteks nim. jooni mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. · Magnetvälja jõujoonte ühiseks tunnuseks on, et need on alati kinnised kõverjooned. · Jõujoone suuna saab määrata magnetnõelte abil. · Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas mis on lõunapooluseks. · Elektromagnetiks nim. raudsüdamikuga pooli./Selle magnetvälja tugevus sõltub keerdude arvust ja voolutugevusest poolis. · Elektromagneteid kasutatakse elektrimootorites ja elektivoolugeneraatorites, kraanades, telefonides. · Gilbert valmistas magnetrauast kera ning katsetest selgus, et selle ja Maa mõju vabalt rippuvale magnetnõelale on sarnased.Seega magnetomaduste seisukohalt erineb Maa kerast vaid mõõtmete poolest. · Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. · Kuna Maa magnetpoolused ei ühti Maa geograafiliste poolustega on maakeral erinevates kohtades
Pinge on kondensaatoril võrra maas. Detsibellid näitavad väljund- ja sisendsuuruste suhet logaritmilisel skaalal. Induktiivpool- - dielektriline läbitavus. Magnetvälja jõujooned eelistatult läbi ferroelektriku. Ideaalselt juhul L ei sõltu temp, signaali suurusest ega sagedusest. Induktiivpooli rakendused: energia salvestamine, pingemuundur(transformaator), kõrgpingeimpulsside tekitamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. Voolu tekitamiseks poolis on vaja energiat, mis salvestatakse magnetväljas. Energia vabaneb pooli tühjenemisel läbi takisti. Diood- p-n siire kui lüliti- päripingestatult sees, vastupingestatult väljas. Dioodi rakendused: alaldi,signaali stabiliseerimine, ülepinge kaitse, pingekordisti, fotodiood, valgusdiood, pingega tüüritav kondensaator, sagedusmuundur, alalis- ja vahelduvpinge liitmine. Voolu sõltuvus pingest ei ole lineaarne vaid on eksponentsiaalne. Transistorid- pinge/vooluga tüüritav voolugeneraator
Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas mis on lõunapooluseks. Vooluga pooli magnetvälja saab tugevdada kui paigutada pooli sisse raudsüdamik. Mõju on suurem , kuna vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub. Raudsüdamikuga pooli nimetatakse elektromagnetiks. Mida suurem on voolutugevus mähises , seda tugevam on elektromagneti magnetväli. Elektromagneti magnetväli on seda tugevam, mida rohkem on traadikeerde poolis. Maa magnetväli Maa on suur magnet Maakera põhjapoolkeral asub maa magnetiline lõunapoolus, maakera lõunapoolkeral aga maakera magnetiline põhjapoolus. Maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiirguse, kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakeste eest. Vooluga juhe magnetväljas, alalisvoolumootor Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga juhe liigub magnetväljas risti nii magnetvälja jõujoontega kui ka voolu suunaga juhtmes.
annaabi.ee 
