Pookimine Pookimise (vääristamise) all mõistetakse pookimisajale ja –viisilevastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. Bioloogilisest seisukohast on pookimine kahe taime looduslike omaduste vegetatiivne ühendamine. Mõnikord ühendatakse rohkem kui kahe taime looduslikud omadused. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme nii näiteks püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f.
PUITTAIMEDE PALJUNDAMINE 1. Paljundusviisid ja paljundusviisi valiku kriteeriumid Võimalikeks paljundusviisideks on 1) seemneline paljundamine 2) vegetatiivne paljundamine emataime jagamine võrsikutega paljundamine pistikutega paljundamine paljundamine pookimisega 3) mikropaljundus Oma olemuselt on vegetatiivne paljundamine olemasoleva taime osadele ühel või teisel viisil juurte „tekitamine“. Seetõttu kujutab taime vegetatiivselt paljundatud järglaskond endast ühte ja sedasama taime. Ühe ja sama taime vegetatiivselt paljundatud järglaskonda nimetatakse klooniks. Kui võimalik, siis tuleks eelistada seemnelist paljundamist, kuna seemneliselt paljundatud taime juurekava on tugevam
Lehed on abilehtedega kokku kasvanud. Kivuvitsa võrsed on püstised, kaetud sirgete või kõverate ogadega. Maa-aluses osas on hästiarenenud sammasjuurestik. Looduses paljuneb kibuvits seemnetega või vegetatiivselt juurevõsude abil. Kultuursorte paljundatakse pookimisega ja pistikutega. ohtrus on kibuvitsal põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vööndis, üksikute liikide levila tungib põhjas kuni tundraaladeni. Enamik kultuurroosidena tuntud liike pärineb Kesk- ja Edela- Aasiast. Kibuvits kasvab looniidul, pärisniidul, puisniidul, vahel ka metsaservades. Enamasti valguslembesed. Meie looduslikud liigid on külmakindlad, kuid rohked kultuursordid külmaõrnad
talvejooksul kasutatakse seda söögiks inimestele või loomadele Pilt Naerisest : Paljundamine Saab paljundada Vegetatiivselt kui ka Generatiivselt . Vegetatiivselt paljundatakse peamiselt mitmeaastaseid taimi . Vegetatiivset paljundamist kasutamise põhjused : säilivad sordi morfoloogilised tunnused saadakse varajasem saak kultuur ei anna seemet. Generatiivse paljundamise viisid : sibulatega juurikate, puhmikute jagamisega pistikutega pookimisega meristeempaljundusega ehk koekultuuri meetodiga Kasvuaegne hooldamine Umbrohu kitkumine , taime kastmine liigsel põuaajal . Saagi koristamine ja säilitamine Naerist koristatakse siis kui vili on parajalt suur ja oma kõvaduse saavutanud. Pikaajaliseks säilituseks mõeldud naeris koristatakse enne tugevamate öökülmade saabumist, septembri lõpus - oktoobri alguses. Kaalikas säilib hästi kuni kevadeni. Säilitatakse kuhjas, keldris või hoidlas (puistes või konteinerites)
Poogendi kinnikasvamise järel alandatakse temp. kuni 12- 14 kraadini. d) Kasvuhoones hoitakse potte külmade möödumiseni, vajadusel neid aeg-ajalt kastes. e) Potid taimedega viiakse enne istutamist välja ja harjutatakse nädala jooksul välistingimustega. f) Istutatakse maikuu lõpus või juuni alguses.Kui taimed on kasvama hakanud, antakse lisaväetist, kobestatakse ja kõrvaldatakse umbrohi. Eripärad sireli paljundamisel pookimisega · Seepärast paljundatakse pookealuseid seemnetega. · Pookealust hinnatakse juurekaela läbimõõdu jargi (vähemalt 6-10mm). · Poogitud puud on kindlasti õrnemad kui nende maapinnal kasvavad sõbrad. · Tüvele poogitud võrad on õrnemad tuule sasimise suhtes kui maapinna lähedale poogitud taimed. · Et taim saaks kindlalt juurduda, tuleb ta juurdumise lõpuni 2+kepiga toestada(2-3 aastaks). Vegetatiivselt paljundatud sirelid: Säilitavad hästi emataime omadusi Har
Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse, seadsid endale eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise, nende jutlused pakkusid sageli kasulikke nõuandeid. Ühiskonna hädasid seletasid ratsionalistid sellega, et valitses pärisorjus, aga pietistid seletasid, et viga on talurahva puudulikus kõlblustundes. Eisen von Schwarzenberg - ratsionalistist kirikuõpetaja, töötas välja mitmeid agraarprojekte, alustas rõugete vastu pookimisega. Hupel - kirikuõpetaja, moodustas seltse, levitas raamastuid, koos Peter Wildega (arst) andis välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike õppetus..." · Haridus Põhjasõda andis tagasilöögi ka haridusele. Esialgu jäi hariduse edendamine üksikute kirikuõpetajate teeneks. 1739. aastal kehtestati kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduse kava kohustus kehtis vaid neile 7-12 aastastele, kes polnud kodus lugemist selgeks saanud. Miinimumnõuded: · Iseseisev piibli lugemine
Bioloogia Vegetatiivse paljunemise rakendamine *Kõige rohkem tehakse paljunemist taimede puhul(pistokstega ja pookimisega). *Seentel:austerservikute pakud,sampinjonide kasvatamine. *Loomade puhul on see vähe kasutuses,kuid varem on kasutatud embrüo jagamist mitmeks. Vegetatiivne paljunemine rakutasandil Rakutsükkel=mitoos+interfaas Mitoosi olulisus 1)Kasvamine-rakkude arv suureneb ja organism kasvab 2)Mitoos tagab surnud rakkude asendumise(toimub haavade paranemine) Evolutsioon Erinevad evolutsiooni teooriad Lamarcisi:1)Organismidel on sisemine soov täiustuda.2)Muutused tekivad
Hiinas. Areaali tsentriks on Kesk-Hiina provintsid Shenixi, Sichuan ja Yunnan. Ida- 3 Aasias on levinud omapärased hilja õitsevad sirelid (ligustriinid), mis on teistest sireliliikidest tunduvalt erinevad. Himaalaja piirkonnas leidub kaks liiki: himaalaja ja afganistani sirel. Kultiveerituna kasvatatakse paljusid sorte, eriti harilikul sirelil. Paljundatakse seemnetest ja vegetatiivselt (pookimisega, pistokstest, võrsikutega). SIRELITE KLASSIFIKATSIOON Sirelite ( Syringa L.) perekond kuulub õlipuuliste sugukonda. Sirelite perekond jagatakse kaheks alamperekonnaks: sirelid ja ligustriinid. Sellesse sugukonda kuulub peale sireli veel 24 perekonda. Kõige lähedasemad sirelile on liguster ( Ligustrum L.) ja saar (Fraxinus L.). Ligustrit kasutatakse vahel sireli aluseks. Sirelit saab pookida ka saarele. I alamperekond
arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. [2] Lõikamisel lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, aga ei kärbita. Kui lõikamisega 3 viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. [3] Õige nõrgalt võib lõigata kuldvihma ka talvel. [4] 1.2 Hooldus isekülvil või levimisel Kuldvihma võib paljundada seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega, puhma jagamise teel ja pookimisega. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või kümikusse kui külvata enne talve. Tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi. Mõjub hästi üksikult muru taustal või tumerohelisel taustal harvendatud rühmadena. Istikud võivad ka välja venida ja maha painduda. [5] Kuldvihm paljudeb hästi vegetatiivselt. [6] 1
2. Võrrelge pärilikkuse ja keskkonna osa haigestumisel. Selgitage erinevusi! 3. Antud uurimuses tuli ainult ühemunakaksikute puhul ette, et mõlemad kaksikud surid haiguse tagajärjel. Selgitage! KÜSIMUS Geneetika 7 Sugulasabielude puhul sagenevad tavaliselt retsessiivsete haigustega laste sünnid. Selgitage, millest see tuleneb! KÜSIMUS Geneetika 8 Hübriidseid taimesorte, näiteks viljapuid, paljundatakse tavaliselt vegetatiivselt pistikutega, pookimisega jne. Mis on sellise praktika põhjuseks? KÜSIMUS Geneetika 9 Mendeli II seaduse kohaselt toimub homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel 2. hübriidpõlvkonnas lahknemine (genotüübid lahknevad vahekorras1:2:1 ja fenotüübid vajekorras 3:1). Millised tingimused peavad olema täidetud, et põllumajandusloomadel 2. hübriidpõlvkonna järglased lahkneksid nimetatud seaduspärasuse järgi?
Tihe võra nõuab iga-aastast lõikamist, et okste vahele pääseks piisavalt päikesevalgust ja õhku. Puu on reeglina poogitud. Sellepärast tuleb jälgida juurevõsusid ja vesivõsusid. Need lõigatakse kohe pärast kasvama hakkamist ära. Puu tüve ei tohi laasida või püüda võrale lõikamisega teatud kindlat kuju anda. Vastasel korral ei hakka puu õitsema. Parim lõikamisaeg on hilistalvel või varakevadel. (Samuelsson ja Schenkmanis) Viirpuuliike paljundatakse seemnetega, kultivare pookimisega (Mettik, J.). Ühes viljas on 1-5 paksu kestaga seemet. Paks kest takistab idanemist, sügisel külvatud seemned tärkavad enamasti alles ülejärgmisel kevadel. (Sander, 2011) Sellist ,,surnud külvi" pole kellelegi vaja. Seepärast töödeldakse ka viirpuu viljalihast puhastatud seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö juures aitab ainult kogemus, sest liiga pikk söövitusaeg hävitab seemne, liiga lühikesest pole aga kasu
hallikasrohelised, ümaratipulised, terveservalised, noorelt alt valgete siidjate karvadega. Õitseb juunis. Õied kuldkollased, umbes 2 cm pikad, paiknevad tipmistes kuni 20cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili on kaunvili, 5-8 cm pikk, lineaalne, lapik, kahvatupruun, karvane. Kaunad valmivad augustis, pakatavad sügisel. Seemned mustad, veidi läikivad (Hariduskeskus). 4.11.2. Paljundamine ja hooldus Seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega, puhma jagamise teel ja pookimisega. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või külmikusse kui külvata enne talve. Tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi (Seemnemaailm). Kuldvihm ei talu väga tugevat lõikamist (Calmia). Samas vajavad ilupõõsad rikkalikuks õitsemiseks regulaarset lõikamist. Taime istutades
uute õiepungadega. Lõikamisel lõigatakse välja õitsenud oksad ja/või harvendatakse, aga ei 49 kärbita. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. Õige nõrgalt võib lõigata kuldvihma ka talvel. Hooldus isekülvil või levimisel Kuldvihma võib paljundada seemnete, võrsikute ja rohtsete võsudega, puhma jagamise teel ja pookimisega. Kuid kõige parem on kuldvihma paljundada seemnetega, kuna võrsed on palju sitkemad. Kuna seemnetel on paks kest, siis tuleb need panna mullakihtide vahele või kümikusse kui külvata enne talve. Tärkab kuu aja jooksul. Suvised pistikud eelneva ettevalmistuseta annavad kõrge juurdumise protsendi. Mõjub hästi üksikult muru taustal või tumerohelisel taustal harvendatud rühmadena. Istikud võivad ka välja venida ja maha painduda. Kuldvihm paljudeb hästi vegetatiivselt.
annaabi.ee 
