Kristiin Koppel 10A Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass, mis ulatub üle tuhande. Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks, biopolümeerideks ning sünteetilisteks polümerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel. Tehispolümeerid olid uudsed enne sünteetiliste polümeeride kasutuselevõttu. Tehispolümeerid on jäänud hetkel jäänud küll sünteetiliste polümeeride varju, kuid nende osakaal võib hakata suurenema, sest nad lagunevad looduses suhteliselt kiirelt. Lisaks tehispolümeeridele on alates 20. sajandi keskpaigast inimesed kasutusele võtnud ka
,,Elektrimaterjalid" kokkuvõte Gaasidest kasutatakse isoleermaterjalidena enim õhkuu, lämmastikku ja elegaasi. Kõige sagedasemat kasutust leiab õhk, mis on isolaatoriks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste muude pingeseadmete osade vahel. Õhk on samal ajal ka õhklülitites ka elektrikaare kustutajaks. Kõrgepingeseadmetes on voolujuhtivate osade vahekaugus suur. Vesinik leiab kasutust väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust gaasisolatsiooniga jaotlates, trafodes ja võimsuslülitites. Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla maht on vastava õhujaotla mahust lausa 5 ... 10 korda väiksem. Elegaasi probleemiks on juba 600 k...
Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli. Selliste ühendite molaarmass on kaugelt üle 1000-de ning võib küündida sadadesse tuhandetesse. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid. Osad polümeerid on tekkinud looduslikult, nt. Luud ja juuksed. Neid nimetatakse biopolümeerideks. Tehispolümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste on meie igapäevases elus aga igal pool. Kui näiteks võtta ühe tavalise inimese kodu ,siis võib seal üless lugeda lugematul arvul asju mis on tehtud erinevatest polümeeridest. Näiteks polüeteenist võivad olla tehtud kõikvõimalikud plast- ja kilekotid ning ämbrid. Polüpropeenist, mis on sarnane polüeteenile, kuid on tugevam ja
elemente ja ühendeid. Päritolu järgi jagunevad polümeerid biopolümeerideks, tehispolümeerideks ja sünteetilisteks polümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult, näiteks luud ja juuksed. Tähtsaimad looduslikud polümeerid on nukleiinhapped (nt RNA), valgud, polüsahhariidid (nt tselluloos, tärklis) ja polüpreenid (nt kautšuk). Need polümeerid on kõige olulisemad meie elus kuna nendeta poleks võimalik inimeste elu. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan). Sünteetilised polümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Sünteetilised liimid, lakid ja värvid ka põhinevad polümeeridel. Tänapäeval paljude traditsiooniliste materjalide asemel edukalt kasutatakse plaste, sest neil on madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, nad on kergemad, odavamad ja korrosioonikindlad
..40 kV/mm 2.3 Tahked isoleermaterjalid Tahked isoleermaterjalid moodistavad kõige suurema isoleermaterjalide grupi. Kasutatakse nii looduslikke kui ja tehismaterjale. Laiemalt on levinud tehismaterjalid, kuna neid saab valmistada ette antud elektriliste, mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste omadustega. 2.3.1 Polümeerid Polümeerid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised materjalid. Elektrotehnikas leiavad kasutust looduslikud ja tehispolümeerid. Polümeeride molekulid moodustavad ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi liitmisel, mis võib toimuda kas polümerisatsiooni teel. Vananemise aeglustamiseks võidakse polümeeridele lisada stabilisaatoreid. Looduslike polümeeride hulka kuuluvad kumm,paber,looduslikud vaigud. Kummi valmistamise lähteaineks on kautsuk.Kummi valmistamiseks ja omaduste parandamiseks kautsuk vulkaniseeritakse ehk lisatakse kautsukile väävlit ja kuumutatakse.
Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme.
Polükarbonaatidest tehakse seadmete ja aparatuuriosi, kuulikindlat klaasi. Polümeerid - Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende 5 elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme.
ahelalõikudest ehk ahelalõikudest ehk külgahelad plokkidest, mis erinevad naaberplokkidest LOODUSLIKUD POLÜMEERID TEHISPOLÜMEERID SÜNTEETILISED POLÜMEERID Kirjeldus Looduslikke polümeere on Tehispolümeerid saadakse Polümeerid, mida looduses ei kasutatud juba inimkonna looduslikest polümeeridest esine. Sünteetiliste polü- algusaegadest alates, kuna keemilise töötlemise teel. meeride tootmine on üha paljud meid ümbritsevad Tehispolümeerid olid uudsed enam kasvanud ja kogu polümeersed ained on enne sünteetiliste keemiatööstuse toodangust
kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest –elementaarlülidest. Polümeeride liigitus. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised •looduslikud polümeerid e. biopolümeerid - sünteesitakse elusorganismide elutegevuse tulemusel (alaliigiks on sünteetilised looduslikud polümeerid - inimese poolt kunstlikult sünteesitud polümeerid, mida leidub ka looduses), • tehispolümeerid - looduslikud polümeerid, mida on inimese poolt teadlikult keemiliselt töödeldud, et muuta nende omadusi, • sünteetilised polümeerid - sünteesitud inimese poolt tehistingimustes suhteliselt väikese molekulmassiga lähteühenditest - monomeeridest (monomeerideks võivad seejuures olla ka looduslikud ühendid). 79. Polümeeride omadused. Saamine. Kasutamine. Polümeeride omadus: Sünteetilise polümeeri ahelad on erineva pikkusega ja seetõttu pole neil ühest
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID 1. Nimetage, millised toodud valkude reaktsioonidest on üld-, millised erireaktsioonid ja põhjendage sellist jaotust. Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: -universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon-on tingitud peptiidsidemete esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr Ionogeensete r...
• vananemine aja jooksul; • madal tulekindlus; põlevad • suur soojuspaisumine. 138. Polümeeride vananemine. Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida põhjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 139. Polümeeride liigitus (looduslikud, tehis), näited. Liigitus: looduslikud ja tehispolümeerid. 1.looduslikud- koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautšuk, paber) 2. tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi - monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni - polümerisatsiooni või polükondensatsiooni tulemusena.
jooksul; madal tulekindlus; suur soojuspaisumine. 119. Polümeeride vananemine: Vananemise põhjuseks on erinevad keemilised reaktsioonid, mida pohjustavad ja kiirendavad lisandid polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 120.Polümeeride liigitus: Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautsuk); modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist); sünteetilised e tehis (naftast, maagaasist, kivisöest). looduslikud ja tehispolümeerid. 121. Polümeeride ehitus: Polümeeride molekulid moodustavad keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 122. Polüeteen: läbipaistmatu või poolläbipaistev termoplastiline helehall materjal, kasutades rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105...130oC; heade dielektriliste omadustega; happe ja leelisekindel; laguneb kloori ja fluori mõjul; elektrilised omadused võrdsed
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
· modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) · Kõrged elektrilised omadused; · sünteetilised e tehis (naftast, maagaasist, kivisöest) · Happe- ja leeliskindel; Liigitus: · Vastupidav osoonile; · looduslikud- koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautsuk, paber) · Termoplastiline; · tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). · Mehaaniliselt töödeldav. · Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi - · Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni polümerisatsiooni või · Detaile valmistatakse survevalamise teel
141. Polüstüreen: omadused, kasutamine. · on tahke läbipaistev materjal; Liigitus: · Kõrged elektrilised omadused; · looduslikud koosnevad süsivesinike molekulidest (näit. kautsuk, paber) · Happe ja leeliskindel; · tehispolümeerid (näit. polüeteen, polüvinüülkloriid, polüstürool). · Vastupidav osoonile; · Tehispolümeere saadakse ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi · Termoplastiline; monomeeri liitumisel kahesuguse keemilise reaktsiooni polümerisatsiooni · Mehaaniliselt töödeldav. või polükondensatsiooni tulemusena · Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid).
Isolatsioonis kasutatavate vedelike ülesanne isoleermaterjalid orgaanilisteks ja mitteorgaanilis- on lisaks isoleerimisele ka seadmete voolujuhtivate teks materjalideks. Orgaaniliste materjalide hulka osade jahutamine. Vedeldielektrikuid kasutatakse ka kuuluvad eelkõige looduslikud- (näit. kautsuk, poorsete tahkete ainete immutamiseks. Tavaliselt paber) ja tehispolümeerid (näit. polüeteen, polü- toimub immutamine vaakumis, mis garanteerib, et vinüülkloriid, polüstürool). Peamised mitteorgaani- pooridesse ja tühemikesse ei jää õhku. Immutamine lised materjalid on vilk, klaas, keraamika. tõstab isoleermaterjali elektrilist tugevust märga- Järgnevas vaadeldakse neid materjaligruppe tavalt. Mõnikord on vedeldielektriku ülesandeks ka eraldi. Enamlevinud tahkete isoleermaterjalide põhi-
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
