EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Põllumajandusmaa kasutamise muutused ja seda mõjutavad tegurid Referaat aines Loodusvarade majandamise ökonoomika Juhendajad: Risto Sirgmets, Paavo Kaimre Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põllumajanduse areng............................................................................................ 4 Tegurid ja arutelu..................
· reformid Harimiskõlblik maa Eestis ca 700 000 ha>40 HP, ca 25-30 põllumaast kasutamata 2010.a. kokku põllumajandusmaad 948 800 ehk 21% pindalast. Kogupõllumajandusmaast 88% ehk 839 386 ha moodustas põllumajanduslikus tootmises kasutatav maa (sh põllumaad 645 067 ha) ning 12% ehk 109 400 ha oli maa, mida põllumajanduslikus tootmises ei kasutatud, kuid hoiti põllumajanduse ja keskkonna seisukohast heas korras ehk niideti ning mille eest saadakse toetust. 2011.a. põllumaa pind vähenes (olles 632 399 ha), kuid suurenes põllumajanduslikus tootmises mittekasutatav maa, mida hoitakse heades keskkonnatingimustes (oli 143 786 ha). Kokku põllumajandusmaad 945 922 ha. Eestis 0,676 ha põllumajanduslikku maad 1 elaniku kohta, EL-is 0,32 ha. Põllumajanduses hõivatuid 2007 - 3,2%, 2009 - 2,9%, 2010 - 3%, 2011 - 3,2% Hõivatute seisukohast on oluliseks sektori perspektiivikust iseloomustavaks näitajaks töötasu suurus võrreldes teiste tegevusvaldkondadega. 1991.a
võetud masinad, tööstuse väljakolimine oli kompaniidele majanduslikult kasulik. Seega olid 1970. alguse saanud majanduskriisil mitut laadi põhjused, mille koostoime määras kriisi ulatuslikkuse: Araabia maade algatatud kütusehinnatõus; tootmise mehhaniseerimine arenenud riikides, mis ei vajanud enam nii palju kallist inimtööjõudu; tööstuse kolimine odava tööjõuga arengumaadesse. Kuldajastul oli selgelt tegu ületootmisega. Kuna lattu tootmine lõpetati ja majanduskriis tõi kaasa koondamised, ei vajatud enam nii palju tööjõudu, koondatud ei tarbinud enam endises koguses, seega ei toodetud enam endises mahus ja tekkis suletud ring. Võitlus kriisidega. Uued algatused 1970. aastail muudeti ühenduste valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumised regulaarseks. Suured teened on sel ajal tegutsenud Saksa kantsleril Willy Brandtil. Loodi Euroopa Regionaalarengu Fond, sest pärast laienemist oli ebavõrdsus ühenduste eri piirkondade vahel veelgi suurem. 1970
http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele aktuaalset teavet meie
tulemusel kasutusele võetud masinad, tööstuse väljakolimine oli kompaniidele majanduslikult kasulik. Seega olid 1970. alguse saanud majanduskriisil mitut laadi põhjused, mille koostoime määras kriisi ulatuslikkuse: Araabia maade algatatud kütusehinnatõus; tootmise mehhaniseerimine arenenud riikides, mis ei vajanud enam nii palju kallist inimtööjõudu; tööstuse kolimine odava tööjõuga arengumaadesse. Kuldajastul oli selgelt tegu ületootmisega. Kuna lattu tootmine lõpetati ja majanduskriis tõi kaasa koondamised, ei vajatud enam nii palju tööjõudu, koondatud ei tarbinud enam endises koguses, seega ei toodetud enam endises mahus ja tekkis suletud ring. Võitlus kriisidega. Uued algatused 1970. aastail muudeti ühenduste valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumised regulaarseks. Suured teened on sel ajal tegutsenud Saksa kantsleril Willy Brandtil. Loodi Euroopa Regionaalarengu Fond, sest pärast laienemist oli ebavõrdsus ühenduste eri piirkondade vahel veelgi suurem. 1970
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Praegu kõrgub see inimese majandustegevust ja elukeskkonda hõlmavate majandusteaduste hoone kohal kui väljaehitamata pööningukorrus. Loodetavasti kujuneb sellest võimalikult kiiresti tõeline teaduskorrus. Majanduses on kõikide väärtuste ühiseks mõõdupuuks raha. Ent raha on võimalik kasutada inimese majandustegevuse ja looduskasutuse majanduslikul käsitlemisel tõeliselt universaalse mõõdupuuna ainult siis, kui raha väärtus on püsiv. Paraku näitas praegune majanduskriis järjekordselt, et intressidele ja suuresti sisutühjadele rahanduslikele tehingutele rajanev praegune finantssüsteem seda tagada ei suuda. Sellele aitas kaasa katteta raha emissioon, mida ei suudeta kontrollida. Eriti raske on see seoses virtuaalraha järjest laiema kasutamisega. Nii nüüd kui tulevikus on riikide ja rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide esmane ülesanne tagada raha väärtuse stabiilsus. Majandusteaduste hoones finantsökonoomika autori arvates eraldi korrust ei moodusta
Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine
demokraatlikud vabadused. Ta valiti Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei juhiks 2. juunil 1985. Samal aastal võitis tema erakond parlamendivalimised, saades senise 75 koha asemel 88 kohta 250-kohalises parlamendis ja moodustas uue valitsuse. 1987 ja 1991 peetud parlamendivalimised olid tema ja tema erakonna jaoks täielik triumf: PSP võitis vastavalt 50,2% ja 50,4% häältest ning saavutas absoluutse enamuse parlamendis. 1993. aastal tabas Portugali majanduskriis, mistõttu Silva otsustas 1995. aasta valimistel mitte kandideerida. Ilma korraliku juhita sai erakond valimistel lüüa. See-eest kandideeris ta 1996. aastal Portugali presidendiks ja kaotas ka nendel valimistel sotsialistile Jorge Sampaiole. 22. jaanuaril 2006 valiti Silva presidendiks 50,6%-ga häältest; nii ei olnud vaja valimiste teist vooru korraldada. 7 8 José Sócrates
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
