ise õppekirjandust ja finantseeris selle väljaandmist. Ta kirjutas ka oma peateosed : romaanid ,,Sõda ja rahu" (1864 1869) ja ,,Anna Karenina" (1873 1877). Joonis 4. Lev Tolstoi ,,Sõja ja rahu" kirjutamise ajal 1868. 1862. aastal, kui Tolstoi oli 34-aastane, armus ta 18-aastasesse Sofja Bersi ja tegi neiule abieluettepaneku, mille naine vastu võttis. Pärast abiellumist asusid nad Jasnaja Poljanasse , kus neil sündis ühtekokku 13 last. Poole oma kooselust elasid nad heaolus ja õnnelikult, mida kirjeldas ka Tatjana Tolstaja oma teoses ,,Minu isa surm ja tema lahkumise 6 põhjused"(1928, prantsuse keeles ajakirjas ,,Europe", 1961 ja 1976 vene keeles), millest tuleb juttu allpool. Pärast ,,Anna Karenina" ilmumist mõistis Tolstoi hukka oma senise kunstilise
tuntud kui hinnatud teatrikriitik. Kõrghariduse sai Tammsaare Tartu Ülikoolis õigusteaduskonnas. Oli ka üliõpilasseltsi Ühendus liige. Tema õpinguid takistas aga haigus nimega tuberkuloos, mille tõttu need ka lõpetas. Edasi sõitis kirjanik oma venna juurde Koitjärvele , mis on prototüübiks „Kõrboja peremehele“, et tervist kosutada. Arstid saatsid Tammsaare aga Musta mere äärde eestlaste külasse Krasnaja Poljanasse. Sealt tagasi tulles tehakse mehele raske maooperatsioon. Tänu selle edukusele kolib mees 1918.aastal taas Tallinna ja 2 aastat hiljem abiellub Käthe Veltmanniga. Nendevaheline suhe on „Tõde ja õiguse“ neljanda osa Indreku ja Karini prototüübiks. Nii nagu teoseski, ajas suhte karidele naisepoolne mittemõistmine. Olenemata tema viletsast isiklikust elust, oli ta väga viljakas kirjamees. Nimelt on Tammsaare ainus kirjanik Eestis, kellele on püstitatud eluajal ausammas
kirikuvande alla. See aga ei vähendanud sugugi Tolstoi populaarsust. Tolstoi lahkumine ja surm 28. oktoobril 1910 otsustas Tolstoi lõplikult lahkuda Jasnaja Poljanast ja katkestada sidemed oma möödunud eluga, et jagada töötavate inimeste, talurahva saatust. Kuid 82-aastasele kirjanikule käisid kodust lahkumine ning sõiduga kaasnevad raskused üle jõu. Ta haigestus kopsupõletikku ning suri 4. novembril 1910. aastal. Ta maeti Jasnaja Poljanasse. Tolstoi loomingu tähtsus Tolstoi teoste peakangelaseks oli tõde. Ta püüdles eluaeg elu tõepärase kirjutamise poole. Tolstoi loomingu väga tähtis iseärasus on selle psühhologism, mis rõhutab muutuste pidevust ja hinge dialektikat. Tema looming on enesetunnetuse ja enesekasvatuse kõrgeim kool. Faktid ei ole Tolstoi väärtus omaette, vaid aitavad luua tervikpilti maailmast, mida ta tahab meile avada. Tema hilisem looming mõistis hukka üldise elukorralduse
Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852. aastal ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus"
Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. 1881. aastal kolis Tolstoi Moskvasse 28. oktoobril 1910 otsustas Tolstoi lõplikult lahkuda Jasnaja Poljanast ja katkestada sidemed oma möödunud eluga, et jagada töötavate inimeste, talurahva saatust. Kuid 82-aastasele kirjanikule käisid kodust lahkumine ning sõiduga kaasnevad raskused üle jõu. Ta haigestus kopsupõletikku ning suri 4. novembril 1910. aastal. Ta maetud Jasnaja Poljanasse. Looming: "Sõda ja rahu" "Anna Karenina" "Kaukaasia vang" "Kasakad" "Aabitsajutte" Anton Tšehhov (29. jaanuar 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Badeni suurhertsogiriik) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst. Üüri,gümnaasiumiõpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus,
kirikuvande alla. See aga ei vähendanud sugugi Tolstoi populaarsust. Tolstoi lahkumine ja surm 28. oktoobril 1910 otsustas Tolstoi lõplikult lahkuda Jasnaja Poljanast ja katkestada sidemed oma möödunud eluga, et jagada töötavate inimeste, talurahva saatust. Kuid 82-aastasele kirjanikule käisid kodust lahkumine ning sõiduga kaasnevad raskused üle jõu. Ta haigestus kopsupõletikku ning suri 4. novembril 1910. aastal. Ta maeti Jasnaja Poljanasse. Tolstoi loomingu tähtsus Tolstoi teoste peakangelaseks oli tõde. Ta püüdles eluaeg elu tõepärase kirjutamise poole. Tolstoi loomingu väga tähtis iseärasus on selle psühhologism, mis rõhutab muutuste pidevust ja hinge dialektikat. Tema looming on enesetunnetuse ja enesekasvatuse kõrgeim kool. Faktid ei ole Tolstoi väärtus omaette, vaid aitavad luua tervikpilti maailmast, mida ta tahab meile avada. Tema hilisem looming mõistis hukka üldise elukorralduse
Samal aastal isa sureb. Tolstoi astub ida keelte teaduskonda, varsti vahetab selle ajaloo teaduskonna vastu. Satub seltskonda, kus kõik peab olema comme il faut laitmatu, suurepärane käitumine ja välimus.. Esialgu läheb T. kaasa, kuid ta pettub ja leiab muid väärtusi. Oluliseks pr. valgustajate (Russeau, Voltaire) teostega tutvumine. Ta püüab hakata süvitsi analüüsima inimolemust, -hinge. Jätab ülikooli pooleli, naaseb Jasnaja Poljanasse täieõigusliku omanikuna, Tal on 300 pärisorjast talupoega. Suhted kujunevad keeruliseks: T püüab nende elu kergendada. Esialgu talupoegades umbusk. Ta teeb sõite Moskvasse, Peterburi, et olla kursis kultuuri ja kirjandusega, üritab end ise harida , kaardimängukirg. Hakkab päevikut pidama, kasutab palju ka loomingus. 1851 astub enese teostusekssõjaväkke. See periood jõuab ka loomingusse. (Sevastoopoli jutustused) Läheb sinna lootuste,
Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844 läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852 ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus". Kokku moodustavad need terviku
"Ülestõusmine" - Venemaal on kuulus advokaat Aleksander Koni, Tolstoi sõber, kes jutustab selle teose süzee, Tolstoi kirjutab 10 aastat. Pealkiri metafoorne- mees teeb heateo, teeb õige otsuse. Tolstoi plaanib iseenda perekonna lahkuda 30 aastat (teeb seda alles 80-aastasena), temaga läheb kaasa ustav teener. Ei jõua kaugele (Astapovo raudteejaama), sest haigestub kopsupõletikku. Tolstoi suri 7. novembril 1910, maetud Jasnaja Poljanasse. Pilet VI · Linnakirjandus keskajal, Francois Villon Elanikud nõuavad endale samu õigusi, mis on feodaalidelgi. Kujunevad ülikoolid à 1088. Bologna, 1200, Pariis. Skolaarid on esimesed linnakirjanikud, vabal perioodil rändavad mööda maad (Prmaa), loovad paroodilisi laule Piibli kohta, ülistavad maiseid rõõme à vagantide luule. Vagantide loodud laul "Gaudeamus, igitus, juvenes dum sumus" /rõõmustagem, kuniks oleme noored/ (TÜ üliõpilasseltsi laul). Esimene vagantide
ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend Nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852. aastal ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus". Kokku moodustavad need terviku. Ta toetus enda kogemusele, aga püüdis teha üldistust
Tolstoi nägi ja väljendas rahulolematust Vene riigikorralduse osas. Tuli kaotada pärisorjus. Tuleks õigusi anda inimestele, tuleks ka kõlbeliselt harida ja kasvatada, muidu ei oska mõistlikult vabadust kasutada. Võttis eeskuju Lääne-Euroopast. Läks välisreisile. Näha, kogeda, kuidas on mujal. Tegelikkus valmistas pettumuse. Nägi vähe inimlikkust, hoolivust, mida ise väärtustas. Raha domineeris, ideed olid ilusad, reaalsus mitte. Ei norutanud, rajas Jasnaja Poljanasse talulastele kooli. Õpetas ise. Kirjutas õpikuid kui ka hariduselu käsitlevaid arutlusi. Seisukoht oli, et aadlikud on võõrandunud loomulikkusest ja lihtsusest. Talupojad elasid rahva väärtushinnangute aluses, neist tuleks eeskuju võtta. Iseäranis tuleks lähtuda lastest. Vabakasvatuse põhimõte. Ja õpetamine peaks toimuma nii, et õpilased tahaksid õppida, kuna on nii huvitav. Õppima peaks ainult, kui tahad ja oled valmis. Saabub ellu naine, abielluvad. Sofia Bers
annaabi.ee 
