palju logistilist tööd. Uute teede rajamisel või vanade ümberkorraldamisel peab arvestama erinevate ilmsiks olevate probleemidega, sh ka päästeautode kiire läbipääsuga. Ummikute vältimiseks valatakse järjest rohkem asfladit, et seisaku tekkimine oleks võimalikult minimaalne. Seda muidugi ühteaegu ka turvalistes tingimustes. Kõik see eeldab muidugi pikka kogemust ja statistika kogumist, et teada, kuhu on logistiliselt kõige mõtekam haiglaid, politseijaoskondi või päästekeskusi luua. Abi saamine on inimese jaoks logistilises mõttes väga kiireks tehtud. Tasub vaid valida telefonis 112, öelda aadress ja juba dispetšer saadab info, kas siis lähimasse keskusesse või juba liikvelolevasse brigaadi. Info vahetamine mitme osapoole vahel on muutnud vapustavalt lihtsaks ja kiireks.
Sagenesid rahutused erinevates piirkondades ja ka armees. ~1,5 miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt armeest. Neid kutsuti desertöörideks ning kui nad leiti, lasti maha. Venemaa tahtis sõjast välja astuda, kuid ei saanud. Keskvõim ei suutnud olukorda enam kontrollida ja 5. nov 1916. hakkas Venemaa lagunema. 1917. a veebruaris toimus riigipööre. Võimule tuli uus valitsus, troonile astus Kevenski. Märtsis 1917 toimusid Tallinnas streigid. Rünnati politseijaoskondi, vanglaid. Mässajateks olid osad sõdurid ja enamus töölisi. Keskvõimud asendasid venelased eestlastega, et inimesi rahustada. Kubermangukomissaariks sai Jaan Poska. Paralleelselt ametnike võimuorganitega tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Eesti rahvuslikud jõud hakkasid tegema ettevalmistusi Eesti antonoomia Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus 1917 ühendati eestlaste etniline asutus üheks Eesti kubermanguks. Valitsemisorganina otsustati Maapäev. Peale seda muutus:
§9. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon 1917 veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tulemusena tsaar Nikolai II loobus troonist ning võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Siinsete sündmuste sõlmpunktiks kujunes Tallinn. 2. märtsil arenes tööseisakutest tehastes ülelinnaline streik ja miiting Uuel turul. Paksu Margareeta juures tapeti vangla ülem ja valvurid, vangid vabastati. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtuid. Öösel jätkusid tulekahjud. Taolised sündmused toimusid ka teistes asulates, kus oli palju vene töölisi. Korratused likvideeriti, senised kubernerid tagandati. Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Revolutsiooni ajal tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Autonoomia Eestis taheti kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. Märtsi lõpus avaldati määrus
kokkukutsutavale Riigiduumale seaduslikud õigused. Vene keskvõim oleks saanud seda vältida, kui nad poleks Talvepalee ümber nii palju soldateid ja sõdureid ning juba ennem üritanud tööliste olukorda riigis parandada. 5. Millised sündmused võimaldasid Eestil 1918. aastal iseseisvuda? Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel 02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. Linnades, kus vene sõdureid ja töölisi oli rohkem, olid ka rahutused suuremad. Korratuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu – rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus. Rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise. Sellekohane seaduseelnõu
keskustes loodud tööliste ja soldatite saadikute nõukogudega. Eriti tähtis oli Petrogradi nõukogu, kus hakkas arenema omaette võimuvõitlus erinevate sotsialistide esseeride (sotsialistiderevolutsionääride), enamlaste (bolsevike) ja vähemlaste (mensevike) vahel. Revolutsioon jõudis Eestisse mõningase hilinemisega. Tallinnas puhkesid rahutused märtsi alguspäevil, kui massimiiting kasvas üle korrarikkumisteks. Rüüstati politseijaoskondi ja kohtumaju, tapeti vihatumaid ohvitsere, murti lahti (tollal vanglana kasutatud) Paksu Margareeta uksed, lasti sealt välja nii poliitilised kui kriminaalkurja tegijad ja pandi vangla põlema. Ajutine Valitsus suutis olukorra riigis esialgu stabiliseerida ja uued ametimehed kohtadele määrata. Kuberneri asemel hakkas Eestimaal keskvõimu esindama komissar, ja selleks sai Tallinna linnapea, vandeadvokaat Jaan Poska
Garnisonid. 1916. aasta lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu väljakurnatud ja kokkuvarisemise äärel. Suur defitsiit. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon. 1917., veeebruar. Nikolai loobus nende rahutuste tulemusena troonist, võib läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Venemaa üritas astuda demokraatlike reformide teele. 2. märtsil suur streik ja miiting Tallinnas. Töölised vabastasid poliitilisi vange, Paks Margareta. Rüüstati politseijaoskondi jms. Sellised rahutused kordusid kõigis Eesti linnades. Revolutsioonis domineeris vene keel ja vene mõttelaad. Korratused likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras uueks Eestimaa kubermangu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tekkisid ka Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. TSSN. Eesti rahvuslikud jõud püüdsid kasutada sobivat hetke vajalike reformide teostamiseks.
Veebruarirevolutsioon - veebruaris 1917 puhkesid Petrogradis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti revolutsiooniks ja Tsaarivõim kukutati Venemaal. Venemaal kehtestati vabariik. Tegelikult kujunes Venemaal välja kaksikvõim, kuna võimule tulnud Ajutine valitsus (G.Lvov) jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad.: 1. Enamlased e. kommunistid (juhtis Uljanov Lenin) 2. Vähemlased (Kerentski) Eestis toimusid samuti rahutused, kus rüüstati politseijaoskondi ja kohtumaju ja vabastati vangid. Võim Eestis läks kuberneri asemel Ajutise valitsuse komissari kätte, kelleks sai Tallinna linnapea Jaan Poska Eesti Autonoomia – Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku Venemaa raames. Ajutisele valitsusele esitati vastav eelnõu, mille vastuvõtmise kiirendamiseks korraldasid Petrogradi eestlased võimsa meeleavalduse(40000 osavõtjat). Selle tagajärjel Eesti saavutas
keskklass ühildunud rahvamassidega linnas. Lauldi marseljeesi ja kanti erinevaid protestiloosungeid. Sõdurid olid protestijate laialiajamisele küll vastumeelt, aga juba järgmisel päeval, 26. veebruaril, anti neile käsk avada rahvamasside pihta tuli. Selle käigus sai sadu inimesi hukka või vigastada. 27. veebruaril aga Volinski rügement alustas mässu ning õhtuks oli ca 66 700 sõdurit neile järgnenud. Protestijad vabastasid Kresti vanglast vange ja süütasid nii politseijaoskondi kui ka Romanovite dünastia sümboleid. Kuigi tsaar oli käskinud, et mäss tuleb maha suruda, olid sõjaväelised organid võimetud leidma piisavalt lojaalseid sõdureid seda tegemaks.22 Tsaari autokraatlik monarhia oli sisuliselt kaitseta jäänud. Ja kuigi tsaar oli välja andnud käsu ka Riigiduuma tegevus peatada, Riigiduuma sellest keeldus, sest ei alam- ega ülemkoda enam ei tunnustanud tsaari ülemvõimu. 21 http://en.wikipedia.org/wiki/Russian_Revolution_of_1917 22
24.02.1918 (37-45) : Veebruarirevolutsiooni sündmused Eestis 1917 tsaar Aleksander II loobus troonist selle tulemusena, võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Erinevalt 1905 rev-st domineerisid nüüd vene keel ja mõttelaad. 2. Märtsil arenes tööseisakutest välja 20000 inimesega streik, ühinesid veel madrused ning suunduti vabastama poliitvange. Paksu Margareetasse murti sisse ning vabastati vangid, rüüstati ka teisi vanglaid. Edasi rünnati politseijaoskondi ja kohtuid. Ohvrite arv kasvas. Öösel möll jätkus. Sarnane sündmustik jätkus kõigis neis asulates, kus oli palju vene töölisi või soldateid. Maakohtades ja väiksemates linnades oli rahulik. Alled 10. Märts teadvustati revolutsiooni, sest siis oli üldine vabaduse ning revolutsiooniohvrite mälestuspüha. Venemaa vahetas senised kubernerid kubermangu komissaride vastu, Eestimaal sai selleks TLN linnapea ja advokaat Jaan Poska(1866-1920). Loodi Tööliste ja Soldatite Saadikute
I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut, sealh. Tõnisson. Päts oli sunnitud emigreeruma, elades Sveitsis ja Soomes. Talle oli määratud surmanuhtlus, kuid revolutsiooni möödudes asendati see aastase vanglakaristusega. Sotsialistide liider Speek emigreerus USA-sse ega tulnud enam tagasi. 25. 1917. AASTA EESTIS 25. 1917. AASTA EESTIS Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel 02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. Linnades, kus vene sõdureid ja töölisi oli rohkem, olid ka rahutused suuremad. Korratuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus. Rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise. Sellekohane seaduseelnõu
Eestlaste osatähtsus omavalitsustes suurenes, sealt tuli halduskogemusi I Maailmasõjas nõrgenes nii Vene kui Sx võim Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid Alates 1916.aastast räägitakse autonoomiast (Jüri Vilms), st poliitilisest enesemääramisest Võitlus autonoomia eest 23.veebruar rahutused Petrogrodis 2.märts rahutused Tallinnas + streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. + Rahutuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus. 3.märts võim Ajutisele Valitsusele + Kaksikvõim, mis ei suuda kontrollida kogu Venemaad, enamust kontrollib nõukogude võim (töölised ja soldatid) 26
· Eestlaste osatähtsus omavalitsustes suurenes, sealt tuli halduskogemusi · I Maailmasõjas nõrgenes nii Vene kui Sx võim · Vene riigis nõrgenesid baltisakslaste positsioonid · Alates 1916.aastast räägitakse autonoomiast (Jüri Vilms), st poliitilisest enesemääramisest Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel 02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. Linnades, kus vene sõdureid ja töölisi oli rohkem, olid ka rahutused suuremad. Korratuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan 33 Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus.
annaabi.ee 
