V: Aristokraadid- omasid maad, orjasid, võimu, 100% olid kodanikud Talupojad- omasid maad, kariloomasi, kindlasti kodanikud Käsitöölised- omasid töökodasi, orjasid, üldiselt ei olnud kodanikud Orjad- midagi ei omand, kuulusid peremehele, mittekodanikud 4.Kohustused polise kodanikkudel? V:1)Riigikaitse (pidid muretsema sõjavarustuse, teenima ratsanikuna, jalaväelasena) 2)Poliitikas osaleminine (osalema rahvakoosolekul, hääletas valis ja oli valitud) 5.Nim elanikkonna grupid kes jäid polisest väljapoole kodaniku staatusest? Põhenda? V: Välja jäid naised, orjad, võõrmaallased, käsitöölised ja ka võlgnastest talupojad. Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia V: Demo- rahvavõim, otsene valimistulemusena valitakse riigiametnikud, rahvakoosolekul osalemine. Ateena demokraatia Periklese ajal. Kõikidel inimestel olid võrdsed õigused, õigus kandideerida riigiametisse. (Nt Ateena)
raamatu ,,Retoorika". 534 aastal enne meie aja arvamist etendati Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Kreeka teatris esinesid alati mehed ja nad pidid pidevalt muutma maske, näoilmet ja isegi pidid riietuma ja mängima naist. Kreeka etendustes oli vaid 3 meesnäitlejat. Koor koosnes tavaliselt 12-24 inimesest. Kui oli etenduse päev jäeti kõik tööd kõrvale ja mindi vaatama etendust. Kui ei olnud raha etendusele minna, siis said raha polisest. Lava koosnes: Teatronist, orkestrast, skeneest.
maailm tekkis ja milleks kõik siin maailmas saab. Kõik Joonia natuurfilosoofid arvasid, et maailm on tekkinud ühest ainest. Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast. Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea, kuidas nad iseennast kutsusid. Aristoteles on nimetanud neid füüsikuteks, kes proovivad mõista ,,physist" ehk olevat tervikut. Thales Thales on pärit Mileetose polisest (Vana-Kreeka linnriik), mis asub Väike-Aasia rannikul, mida nimetatakse ka Jooniaks. Ta sündis ligikaudu 624 aastal e.Kr ja suri ca. aastal 546 e.Kr. Thalest peetakse esimeseks filosoofiks ja ka teadlaseks. Ta oli esimene, kes püüdis füüsilist maailma seletada ratsionaalset, mitte nagu varem. Varem seletati maailma mütoloogiliselt. Thales lõi Thalese teoreemi, mille kohaselt on ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk alati täisnurk. Tänu sellele, et ta on pärit
kaudu selgitab Platon hüve ideed? Koopast väljunu silmadele teeb päikesevalgus valu ja ei suudaks sädeluse tõttu enam näha neid varje, mis ta varem nägi. Ta satuks segadusse, kui talle räägitakse, et varasemad varjud olid tühised ja nüüd on ta õigele lähemal. Pigem läheks ta tagasi varjude juurde, mis tundusid talle loogilisemad ja tõelisemad. Inimesed ei mõista kohe hüvesid, nad vajavad harjumiseks ja mõistmiseks aega, et näha suuremat pilti (maailmast, polisest, valitsemisest). 5) Milline on hariduse mõiste (eelkõige sofistidelt pärit), millele vastandub Paton? Nende kohaselt ei ole haridus olemas inimeses endas vaid, et see pannakse nende sisse. Nii nagu keegi täidaks asja, mis on ennem tühi, nagu pimedatesse silmadesse nägemise panemine. 6) Mida tähendab hariduse andmine platonlikus mõttes? Platon väidab, et võimekus on kõigis olemas, samuti ka see kuidas ja millega igaüks teadmiseni jõuab
EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus
silmas pidada mitmesuguseid suhteid. Esiteks – kogu riigi suhet iseendasse. Kõnealust suhet reglementeerivaid seadusi nimetatakse riigiseadusteks ning samuti põhilisteks seadusteks. Teine suhe on ühiskonnaliikmete omavaheline suhe ja nende suhe kogu ühiskonda. Suhte esimene pool peab olema nii väike, kui võimalik, teine nii suur kui võimalik – nõnda, et iga kodanik oleks täiesti sõltumatu kõigist teistest ja maksimaalses sõltuvuses polisest. Kõnealusest teisest suhtest sünnivad kodanikuseadused. Võib rääkida ka kolmandat liiki suhtest inimese ja seaduse vahel, nimelt seaduserikkumisest. Selle suhte alusel kehtestatakse kriminaalseadused, mida võib lugeda kõigi teiste seaduste sanktsiooniks. Neljandaks võiks välja tuua kombed, tavad ja avaliku arvamuse - seda ühiskondliku elu tahku ei tunne meie riigimehed peaaegu üldse, ent omet sõltub just sellest edu kõikides teites valdkonades. III
8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid hooneid, mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud illustreerisid vanu muistendeid. Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale
Apostel Paulus - Kuuletumine Jumalale on valitsejale kohustuslik. Läbivalt ühtsuse idee, Jumala poolt loodud ühtne riik ehk impeerium, ühiskond toetud harmoonia ideele. Ei ole võimu mis ei tule jumalast. Teoloogia erineb mütoloogiast sest see ei kuulu enam naiivsele tasandile, nn sakraalsed väed on teoloogilise tunnetuse puhul tavareaalsusest kõrgemal. Sõnu, mis selgtiavad toimuva mõtet käsitletakse teoloogilises teadvuses analoogia järgi loodusesemete ja protsessidega. Üleminek polisest keskaegsesse ühiskonda 5-6 ssaj kuni 15-16 saj. Murrang arusaamades ühiskonna poliitilise korralduse ja alusväärtuste üle. Inimese kõrgeim eesmärk on kontakt jumaliku harmooniaga, eetilis-religioosse tegevuse kaudu, ülem jõud on jumal kes on inimse ja maailma looja. Õige vabadus ootas teispoolsuses ehk jumala riigis. Vabadus ehk elukorralduse viis mis suudaks kopeerida jumalikku korda maa peal, loomuseadus. Augustinus ja Acquino Thomas.
Eetilised voorused on püsivad eluhoiakud, mida inimene kujundab endas kiituse ja laituse, eeskuju ja jäljendamise, kasvatuse ja harjumuse kaudu. Polise tüpoloogia. Nagu eespool öeldud, valmis Aristotelese Lykeionis uurimus, milles analüüsiti 158 tol ajal teada olnud kreeka linnriigi elukorraldust. Selles koondatakse läbiuuritud empiiriline materjal, riikide kirjeldused, kuude põhitüüpi, kõige lõpuks esitab Aristoteles oma õpetuse parimast polisest. Polisè olemus (sügavaim tunnus) on inimeste kooseluline lävimine ja tegutsemine parima võimaliku olemasolu, eluviisi, eudaimonia, eesmärgil. Riigi eesmärgiks, telos`eks, on niisiis luua tingimused ja aidata kaasa inimeste õnnelikkuse püüdlustele neis vooruslikkuse kasvatamise läbi. Polis on ,,loomupoolsem ja algsem kui üksik." Aristotelese käsitus ühiskonnast-riigist on samuti holistlik nagu Platonilgi. Üksikinimesel tuleb endale ühiskonnas loomupärane koht leida
Lykurgos arendas välja ka Ateena noormeeste efeebide kasvatussüsteemi. Kõik see on andnud alust rääkida Ateena demokraatia hõbedasest ajajärgust (Periklese kuldaja kõrval). Neil aastail rajas Ateena lähedale Lykeioni gümnaasioni oma kooli toonase Hellase kuulsaim filosoof Aristoteles. Siin valmis arvatavasti oluline osa tema kogu varasemat kreeka õpetust sünteesivatest ja süstematiseerivatest teostest, teiste seas ka "Poliitika" (õpetus polisest riigist), kus filosoof esitas empiirilistele näidetele tugineva teoreetilise ühtevõtte kreeka linnriigist, sõnastades muuhulgas ka inimese olemuse möödapääsmatult ühiskonda kuuluva olendi ehk "poliitilise loomana"(zoon politikon). 324. a., kui Aleksandri varasem kaasvõitleja Harpalos suure raha ja palgasõduritega Kreekasse põgenes, keeldusid ateenlased teda esmalt vatu võtmast, lubasid aga varjupaika, kui ta sõdurid Peloponnesosse jättis. Raha, mida Harpalos ateenlastele
saavutuste teostuseks. Miks on polis ülem perekonnast ja külast? Sest need täidavad küll inimese algseid vajadusi, kuid ei saa olla majanduslikult ega kultuuriliselt sõltumatud, end ise varustavad, oma intellektuaalseid ja materiaalseid vajadusi ise rahuldavad, polis on piisav iseeneses (autarkiline). Polis on see, mis võimaldab kodanikul ennast poliitiliselt ja intellektuaalselt teostada. Inimkonna areng üksikisik-perekond-küla-polis on võrreldav tammetõru arenguga tammepuuks. Polisest edasi minna ei ole enam kuhugi ning inimese täiuslikkus, potentsiaalsus on saanud reaalsuseks polises. Inimese teloseks on hea elu ning see on võimalik polises. Perekond on küll ENNE riiki olemas, kuid RIIK on loomuselt täiuslikum, realiseerib inimese loomust paremini. Inimkonna vajaduste parem täitmine nõuab paratamatult arengut külaühiskonnalt edasi poliste suunas, küla ei ole autarkiline, piisav iseeneses.
selles mõttes, et polis on ilmtingimata vajalik tema olemise ja saavutuste teostuseks. Miks on polis ülem perekonnast ja külast? Sest need täidavad küll inimese algseid vajadusi, kuid ei saa olla majanduslikult ega kultuuriliselt sõltumatud, end ise varustavad, oma intellektuaalseid ja materiaalseid vajadusi ise rahuldavad, polis on piisav iseeneses (autarkiline). Polis on see, mis võimaldab kodanikul ennast poliitiliselt ja intellektuaalselt teostada. Vaid polises oleme me õnnelikud... Polisest edasi minna ei ole enam kuhugi ning inimese täiuslikkus, potentsiaalsus on saanud reaalsuseks polises. Inimese teloseks on hea elu ning see on võimalik polises. Perekond on küll ENNE riiki olemas, kuid RIIK on loomuselt täiuslikum, realiseerib inimese loomust paremini. Inimkonna vajaduste parem täitmine nõuab paratamatult arengut külaühiskonnalt edasi poliste suunas, küla ei ole autarkiline, piisav iseeneses. Polis on inimesele loomupärane
annaabi.ee 
