*Ettevõtted riigi kontrolli all *Ettevõtted riigi kontrolli all (4-aasta *Riiklik terror/poliitiline ter *Tööpuuduse vähendamiseks suured plaanid) - NKVD (julgeolekuasutus) riiklikud tööd *Demokraatilike vabaduste piiramine (Siseasjade Rahvakomissari *Salapolitsei (poliitiliste vastaste vastu) -rassilise puhtuse tahamine (eraelu - GPU (Riiklik Poliitvalitsus *Koonduslaagrid kontrollivad seadused) - küüditamine: vangi- ja *Tsensuur ajakirjanduses *keelustati teised parteid ja parlament koonduslaagrid GULAG (ku *Tööandjad ja töövõtjad - *veriselt kõrvaldati natsipartei ja poliitilised vastased) korporatsioonid (vastuolude opositsioon - rahvavaenlaste hulk 4%
1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene; Aserbaidzaan, Armeenia ja Gruusia) 1924-1945 ühentati vallutuste teel veel 9 riiki. Stalini võimu tekkides säilis vormiliselt liidu süsteem, kuid vabariikidel puudus
Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. htlustati kohtussteem ja korraldati mber julgeolekuorganid, mis pidid vitlema banditismi, spionaai ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes visid enamlaste vimu nestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (hendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli igus inimeste kohtuvliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Laiendati koonduslaagrite ssteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sjavereformiga vhendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusveosad. Nukogude Venemaa kujundati 1922.a. mber NSV Liiduks (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis hendas endas 6 Nukogude Vabariiki (Vene fderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidaan, Armeenia,
1.3. Sisepoliitilised reformid: (Vt.ka õpik lk.110-112) · justiitsreformiga: ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. · sõjaväereformiga vähendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusväeosad. · Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki
Reformid majanduses nõudsid reforme ka sisepoliitikas: 1. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid bolsevike võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus) o julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. o laiendati konsentratsioonilaagrite võrku, kus 1920´aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi o Lenini korraldusega saadeti Venemaalt välja loomingulist intelligentsi (teadlased, kunstnikud, kirjanikud) 1. sõjaväereform o Punaaremeed vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni.
Reformid NSVL 1920ndatel Toimus rahareform, mille käigus võeti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga. Toimus ka sisepoliitilisi reforme nagu justiitsreform. Selle käigus ühtsustati kohtusüsteemi, piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Kaotati Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, mille funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomisariaadile, mille juurde loodi ka Riiklik Poliitvalitsus. Sellele allutati võitlus spinaazi, banditsismi ja salakaubaveo vastu, piiride ja raudtee kaitse. Ellu viidi ka sõjareform, mille käigus vähendati relvajõude ning osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeeks, moodustati territoriaalsed miilitsaüksused ja kujundati välja rahvusväeosad. Suurimaks reformiks oli NL moodustamine. Stalini võimu kindlustamine ja sellega kaasnenud muudatused Et oma võimu kindlustada viis Stalin läbi mitmeid olulisi muudatusi. Lõpetati majanduse
väga väikeseks. Rahareformi läbiviimine lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks. Sisepoliitiliste reformidega ühtlustati kohtusüsteem ning korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn rahvavaenlastega elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada. Loodi julgeolekuorganid NKVD (siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks aga ka mahalaskmiseks. Kuna riigi peavalitsuse üheks ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülesannete täitmiseks orjatöölised, laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG ), kus 1920. aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. 1922. aastal kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit). Algselt oli tegemist riikide liiduga, mis ühendas endas kuus
· Majanduse struktuuri põhiülesandeks said isemajandavad trustid ja nende koondised. · NEPi eduka rakenduse eelduseks oli rahareform uue rahaühiku käibelelaskmine, mis oli kindlustatud väärismetalliga. Parandas nii sotsiaalseid suhteid kui majandussüsteemi tervikuna. · Justiitsreform ühtlustati kohtusüsteem (rahvakohus, kubermangukohus, ülemkohus), piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Riiklik Poliitvalitsus võitlus spionaazi, banditismi ja salakaubaveo vastu, piiride ja raudteede kaitse. · Sõjaväereform relvajõude vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni, osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeedeks. Moodustati terroritaalsed miilitsaüksused, kujundati välja rahvaväeosad · Nõukogude Liidu moodustamine 30.dets 1922 · Lenini surm 21.jaanuar 1924 soovitas juhiks Stalinit, kongress ei järginud ta soovitust
III Sisepoliitilised reformid Reformid majanduses nõudsid reforme ka sisepoliitikas: 1) justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid bolsevike võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus) julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. laiendati konsentratsioonilaagrite võrku, kus 1920´aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi Lenini korraldusega saadeti Venemaalt välja loomingulist intelligentsi (teadlased, kunstnikud, kirjanikud) 2) sõjaväereform Punaaremeed vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni.
158. 2) tööstustoodangu kasv 159. 3) elatustaseme paranemine 160. 161. Sisepoliitilised reformid 1922.a. 30.detsembril loodi NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Sisuliselt allutati liiduvabariigid keskvõimule Loodi NKVD – Siseasjade rahvakomissariaat Loodi GPU – Riiklik Poliitvalitsus – võitluseks spionaaži, banditismi, salakaubanduse vastu, sai õiguse inimeste kohtuväliseks karistamiseks Jätkus poliitiline terror - vangilaagrid 162. 163. Võimuvõitlus 1924.a. suri V.I.Lenin Järgnes võimuvõitlus L.Trotski ja J.V.Stalini vahel 1927.a.-st ainuvõim Stalinile
Riik säilitas aga oma kontrolli ja juhtiva osa majandussüsteemi reguleerimisel. Toimusid ka mitmed olulised reformid nagu rahareform, kus käibele tuli uus rahaühik tservoonets, mis oli kindlustatud väärismetalliga. Nii peatati inflatsioon. SISEPOLIITIKA. Majandusreformid eeldasid ka sisepoliitilisi reforme. Eeskätt tuleks siin nimetada justiitsreformi, mille käigus loodi Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD) ja selle juurde Riiklik Poliitvalitsus (GPU). GPU muutus sisuliselt iseseisvaks riigi julgeoleku organiks, millele oli allutatud võitlus spionaazi, banditsismi ja salakaubaveoga. ka võis ta inimesi kohtuväliselt karistada. Kuni 1926. a. juhtis GPU tööd F. Dzerzinski. Jätkus poliitiline terror, laienes kontsentratsioonilaagrite süsteem, maalt saadeti sunniviisiliselt välja loomingulist intelligentsi, kes oli üles näidanud leppimatust kompartei ainuvõimu suhtes jne.
1922 võeti vastu ja pandi kehtima ka esimesed seadustikud- kriminaalseadustik, kriminaalkohtupidamise seadustik, hiljem ka tsiviilseadustik. Hakkas tegima nõukogulik kohtukorraldus. 1922 toimus ka tšekaa reorganiseerimine. Tšekaa vormiliselt võttes likvideeriti 1922, sisuliselt siiski mitte, pol salapolitsei jäi alles. Tšekaa oli tegutsenud seni täiesti iseseisvalt, kuulumata ühegi riikliku inst alla, uus salapolitsei, mis sai nimeks GPU (Riiklik Poliitvalitsus), hiljem NL loomise järel OGPU (Ühendatud riiklik Poliitvalitsus), see allus Siseasjade Rahvakomissariaadile (NKVD), oli üks selle osa. Tšekaa volitused olid olnud laiemad, aga GPU sai jätkuvalt korraldada juurdlusi riigivastaste pol süütegude üle, nende alluvusse anti kontroll riigipiiride, raudteede üle, säilitas õiguse teostada kohtuväliseid repressioone. GPU juhiks jäi Felix Dzeržinski. Vaherahuperioodil pandi alus ka tulevasele kurikuulsale GULag-ile. Tegutses Siseasjade
annaabi.ee 
