Ajakiri Tulimuld, Eesti Soneti ajalugu, Eesti kirjanduse bibliograafiline teatmik. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). Kalju Lepik (1920-1999) Luuletaja isamaaluule, modernsus, poliitilisus Kujundlikkus vorm-eksperiment Vabavärss, rühmitus Tuulisui, tõde ja ausus Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning
(Inglismaa ja Prantsusmaa). See väljendus Saksamaale järeleandmiste tegemistes. Versailles´i lepingu rikkumisi ignoreeriti. Washingtoni leping - vähendati kõikide riikide sõjalaevastikku, mis pidi tagama rahu maailmameredel Majanduslik liberalism – riik ei sekku turumajandusse (USA-s). TOTALITARISM – demokraatia vastand. Valitseb üks idealoogia (kommunism - töölisklass, fašism - rahvus, natsism - rass) ja üks partei (diktatuur). Iseloomulik oli noorsoo organisatsioonide poliitilisus. Itaalias noori ei töödeldud. Isikukultus. Teisitimõtlejatega tegeles NSVL-s - NKVD, Itaalias OVRA, Saksamaal - Gestapo. Idealoogiat edastatakse läbi propaganda. Kõik ühiskonna valdkonnad on partei ja idealoogia kontrolli all. Majanduslikul külje poolt – käsumajandus (riigi poolt suunatud). NSVL ei olnud eraomand lubatud (kõik oli riigistatud). Saksamaal oli lubatud. Püüeldi autarkia (täieliku sõltumatuse) poole. Natsipartei sai alguse Austrias
eesmärkidest, ka kriteeriumidest. Tänapäeva vastus poliitökonoomilisele kriitikale-avalik haldus: · Oluline, sest puududutab kõiki inimesi · Toimub avalikkuse silme all(allub ühiskondlikule kontrollile) · Teenib avalikkust vastavalt avaliku teenistuse normidele ja eetikale o Kuidas mõõta efektiivsust? Lihtne meetod=kvantatiivne Avalikule haldusele on iseloomulik tema pakutu poliitilisus ja see, et teenuste sisu ja tase on aktiivselt seotud pigem vajaduste ning poliitiliste väärtustega kui efektiivse nõudlusega Avaliku halduse puhul on oluline poliitika elluviimine, elluviimine peab aga olema kooskõlas poliitika aluseks olevate väärtustega (poliitikat ja haldust ei saa eristada)
on pidevalt dünaamiline, siis mõjutab igasugune organisatsioonisisene muutus ka selle kultuuri. Igaüks, kes on viibinud või töötanud kahes, kolmes või enamas organisatsioonis, on tunnetanud erinevaid atmosfääre, mõtlemise ja tegutsemise viise, energiatasemeid, isiksusi ja erinevat individuaalse vabaduse määra. Kõige selle põhjal liigitas Handy organisatsioonikultuuri järgmiselt: · võimukultuur, mille aluseks on juhi võimutäius, tugev kontroll, poliitilisus ja ettevõtlikkus; · rollikultuur, mida iseloomustab klassikaline bürokraatlik struktuur (täpne tööjaotus, protseduurireeglid); rollid on tähtsamad neid täitvatest inimestest; domineerib positsioonivõim, eksperdivõimu talutakse; · eesmärgikultuur: tähelepanu keskmes on lõpuleviidud töö põhimõttel: eesmärk pühendab abinõu; igaüks teab eesmärke, probleeme; tegeldakse strateegiatega, poliitikate
Poliitiline ökonoomia uurib bürokraatiat majanduslikust vaatepunktist Vaid hierarhiad, mis töötavad väljaspool pakkumise-nõudluse vormi, on tegelikult bürokraatlikud. PÖ subjekt on inimene, kelle huvid ja hüvede tarbimine on ettearvestatav. Selle kaudu saab ebaefektiivsust ette ennustada, kuid turud pole kunagi nii täiuslikud, kui teooriad. Avalik haldus on valdkond, mis puudutab kõiki kodanikke ning ühiskonna korraldust igas aspektis. Avaliku halduse teenustele on iseloomulik nende poliitilisus, kuid administreerimine ning poliitika pole ühesele eraldatavad. AH on üigusteaduse ja juhtimiskunsti omavaheline kombinatsioon. Riigiteenistuja peab olema eetiline. Ühesõnaga, Organisatsioonisotsioloogia tegeleb struktuuriga, Pol ökonoomia huvitub finantseerimisest ning avalik haldus rõhutab organisatsiooni kultuurilist ja vastutuslikku poolt. Kõiki kolme analüüsimoodust tuleks omavahel kombineerida ning luua üldisem bürokraatiateooria. 6
linnad ja linnaregioonid on väga tavalised ning nende maaksutuses esineb sarnasusi. Linnaregiooni või linna suurimast keskusest kaugemale liikudes võib märgata, et järgnevad keskused on järjest väiksemad, kuid sarnanevad maakasutuse poolest suurima keskusega. Thüneni mudelit on kritiseeritud, kuna see mudel on loodud põhinedes konkreetsel juhtumil ja seetõttu ei tohiks seda vaadelda kui üldist ja universaalset tõde. Teiseks probleemiks on mudeli poliitilisus, kuna mudel esitab linna, mudel esindab linna, mis on isoleeritud ja ideaalses riigis. See mudel oleks ideaalne siis kui kõik töölised oleksid miinimumpalgaga. Alfred Weber kasutas tööstuse optimaalse paigutumise selgitamiseks matemaatikat ja geomeetriat. Tema teoorias sõltusid liikluskulud lineaarsest kaugusest ja tööstuse paigutumise ideeks oli minimeerida primaarse ressursi liikluskulud isotroopses ruumis, arvestades nii tootmist kui müüki
Selgelt muutub kirjanduse keel seotud mitmete mõjudega (prantsuse poststrukturalistliku filosoofia + kõnekeele mõjud). Tehnoloogia mõju keelele ja stiilile. Selgelt näha teemaderingi avardumist, hoopis teistsugune tegelane. Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika. 80ndate lõpus/90ndate alguses kirjutatakse palju ajaloost, Euroopa-teemast. 90ndate lõpust hakkavad kirjandust mõjutama erinevad subkultuurid. Kuritegevusel suur koht eesti kirjanduses. Tabud nõukogude kirjanduses: poliitilisus, religioossus, seksuaalsus. Uutes oludes leiavad need teemad väga intensiivset kajastamist ja mõtestamist. Tähtsal kohal identiteedi analüüs (seksuaalne või rahvuslik kriis vms). Muutub ka vorm, uueks märksõnaks saab pluralism, mitmuslikkus. Katsetatakse palju (modernism, postmodernism), luules tähtis sürrealism. Lõhutud narratiiv. Hakatakse looma uusi zanre, nt ulmekirjandus. Kes tahab lajatada, lajatagu otse, enam ei pea peitma oma sõnumit satiiri või allegooria taha. 6
Tuntuks saab 1960ndate lõpul kirjutatud tekstides ja 1970ndate alguses: ,,Avalikud laulud" (1970) ja ,, Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972). Regilaulud. Silbilisrõhuline luule. 1970ndate luules klassikaline vorm. Klassikaline esteetika sujuvalt ka laienes. 1. Uuema rahvalaulu esteetika (koori- ja rahvalaulus nr 1 ka lorilaulu sissetung luulesse). 2. Varjatud ja poolvarjatud viisil poliitiline ja rahvusliku hoiakutega autor (Poliitilisus on tugevalt näha 1960ndates lõpust kuni uuemate aegadeni). Runneli luule 1970-1980ndatel on sportlik jõukatsumine tsensuuriga (1970ndate alguseks on välja töötanud rea nõkse, kuidas poliitilist sõnumit edastada nii, et see tekst ilmuda saaks: ,,Avalikud laulud" (1970) ja ,,Punaste õhtute purpur" (1982) ilmus, hiljem tsensuuriamet avastas, et sellist raamatut ei tohiks olemas olla ja keelas raamatust rääkida.). Tekib ka hulk tekste, mida ei saa Nõukogude ajal
NAM JUNE PAIK 1932- 2006 JOSEPH BEUYS 1921-1986 (I like america and america likes me; kuidas seletada pilte surnud jänestele; igas inimeses on võime loovuseks kunst pole mitte luksusesemete tegemine vaid loovuse väljendamine) Eeskujuks John Cage juhusele toetumine. Daniel Buren; Hans Haacke (poliitilisem, esitab sotsioloogilisi küsitlusi mis on selgelt poliitiliselt kallutatud); Barbara Kruger (feministlik ideoloogia, poliitilisus, vägivalla vastasus). Lisaks vaata Bill Viola, Carolee Schneemann, Marina Abramovic (vt juutuubi likne powerpointis).
b ja brechti dialoog, brecht avas benjaminile fotograafiliste vahendite sisu b : mehaaniline reproduktsioon suudab esimest korda maailma ajaloos emantsipeerida kunstiteose selle parasiitlikust sõltuvusest rituaalist. ka kunsti kunsti pärast peab ta rituaaalsel suhtel põhinevaks kunstiteosele tekib eksponeerimisväärtus aura taandumisega me näeme, kuidas kunstiline tekst eemaldatakse rituaali autoriteedist ja kunst muutub seeläbi demokraatlikuks. rituaali asendab poliitika. kunsti poliitilisus tuleb sellest, et ta puudutab paljusid inimesi. varem pidid inimesed minema kultusobjekti juurde (kui tahtsid kunstiga kohtuda) nüüd on kunst kõikjal. sellega väheneb ja/või kaob kunstiteose müstifitseeritus. me saame hakata kunstiteoseid nägema ja tõlgendama hoopis teistmoodi kui me seda varem tegime. kui kunstiteos on seotud kultusega, siis kunstiteos on seotud selle kultuse piiridesse. nüüd aga on kunstiteose väärtus diskussiooniobjekt.
laienemine jne) Süntees, humanism. Traditsiooniliste esteetiliste kategooriate osaline tagasitulek. Sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt – sotsiaalsuse laine ajastub jälle selgelt nullinadatesse. Nullindatel torkab silma, et paljud kirjandikud tahavad tegeleda elu endaga poliitilises võtmes. See on silmatorkav, kui 90ndate alguses toimusid suures poliitilised murrangus, siis poliitilisus ilmneb nullindatel takka järgi. Sotsiaalse aktiivsuse kogum, mis avaldub, on omal moel eelmäng kodanikuaktivismile. Dokumentaalsus ja nn mälukirjandus: ajalugu, biograafia, mälestused, päevikud jne. – jätkub ka praegu. Muinasjutulisus // karm realism. – kui rääkida nn peavoolukirjandusest, siis toimub uuel sajandil mingi pooldumine.
stereotüübid et lõunapoolsemad rahvad on laisemad, sest neil on kliima soojem jne jne. Sellise riikide klassifikatsiooni ta annab. Monarhistliku ja despootliku valitsusvormi pakub välja. Pr on oli absoluutne monarhia. Mont. eelistab oma arutlustes just Inglise varianti konstitutsiooniliste organitega monarhiat kus siis monarhial pole ainuvõimu. ,,Pärsia kirjad" 1721. Juba siin peegelduvad Mont. mõtted. Pr kirjanduse üks märkimisväärseim teos. Tema tunnusjoon on poliitilisus valitseva ilmakorra suhtes. Kriitika tuleb väljastpoolt. Kriitik pole see, kes eksisteerib selle sees, vaid kritiseerimine toimub võõrandumise kaudu. Seda kehastavad siis 2 pärslast Uzbek ja Rica. Nad lahkuvad kodumaalt ja lähevad Pr oludega tutvuma. Romaan on kirjutatud kirjavormis. Nende võõraste silme läbi avatakse Pr olude naeruväärsed jooned nii poliitilised kui ka lihtsalt elulised pretensioonikus, ebausk, kaasaegne kultuur, ühiskond.